Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks Eestis koostab Maaeluministeerium koostöös sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava. Üks otsuskoht ÜPP strateegiakava koostamisel on see, kuidas toetada uuel ELi eelarveperioodil, mis kestab 7 aastat, põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maapiirkonna arengut läbi investeeringute. Soovitusi selleks leiab Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) 2019. aastal tehtud uuringust „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“.
Uuringu raames analüüsiti põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete (ÜPP sihtgrupp) struktuurset muutust aastate 2007 ja 2017 võrdluses ning enamlevinud majandusnäitajaid ja finantssuhtarve perioodil 2014–2018. Lisaks korraldati 2019. aastal küsitlus, et saada ülevaade ettevõtjate tulevikuplaanidest. Uuringus antud soovitustest investeeringute rahastamiseks kirjutavad Maablogis Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Mari Kirss ja peaspetsialist Paula Talijärv.
Soovitused investeeringute elluviimise rahastamiseks
Uuringu kohaselt on selge vajadus teha investeeringuid selleks, et tagada ettevõtete areng, luua enam lisandväärtust, tagada keskkonnasäästlikum majandamine ning maapiirkonna sotsiaalne areng. Ettevõtjate hinnangul takistab aga arengut enim vajalike investeeringute finantseerimisallikate puudulikkus ja raskused toodete turustamisel, aga ka tööjõuprobleemid ja tootmisressursside puudus. Peamised tegevused, mida ettevõtja oma konkurentsivõime suurendamise seisukohast ise saab ära teha, on teenuse või toodete kvaliteedi tõstmine ja kõrgema lisandväärtusega toodete osakaalu kasvatamine, uute tootmisseadmete rakendamine ehk tootlikkuse tõstmine ning panustamine uute klientide leidmisele ning müügi ja turunduse tõhustamisele (sh ühisturustamine). Lisaks ka teadmiste ja oskuste taseme järjepidev tõstmine, seda nii personali koolitamise kui ka majavälise kompetentsi kaasamise näol. ÜPP valik on, kuidas kaasa aidata vajalike investeeringute elluviimisesse.
Ettevõtluse arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks ja tegevuste elluviimiseks on kaks erinevat rahastamisviisi: tagastatav abi ehk rahastamisvahend (nt laen, käendus, omakapitali investeering jne) ja tagastamatu abi ehk toetus (joonis 1). ÜPP uue perioodi planeerimisel on oluline valikukoht, missugusel viisil (tagastamatu abi, tagastatav abi või mõlema rahastamisviisi kombineerimine) ja millist investeeringut ja vajalikku tegevust (tootlik versus mittetootlik) rahastada. Kuidas panna kõige efektiivsemalt seeme idanema piiratud eelarve tingimustes?
Uuringu raames kaardistati erinevad investeeringuliigid (tootlikud ja mittetootlikud ning keskkonnahoiuga seotud) ning nende elluviimiseks sobilikumad rahastamisviisid (joonis 2).
Toetuste vajadus
Uuringus nähti vajadust toetuse järele nii tootlike kui ka mittetootlike investeeringute puhul. Täpsemalt on välja toodud, et toetust võiks maksta väiksema arenguhüppe teinud ettevõtete tehnoloogia arenguks, vähetootlike investeeringute toetamiseks, keskkonna parandamise ja säilitamisega seotud tegevuste toetamiseks, taristu (sh maaparandussüsteemide) arendamiseks, koostöötegevuste toetamiseks läbi ühistute ja maapiirkonna MTÜde tegevuse, lühikese tarneahela toetamiseks, uuenduslike ja suurprojektide toetamiseks ning digitaliseerimise ja täppisviljeluse arengu toetamiseks.
Keskkonnaga seotud ja mittetootvate investeeringute toetamise vajadust nähti võrdses ulatuses ÜPP sihtgruppidele, et vältida turu- ja konkurentsivõime moonutuste teket. Küll aga on soovitatav kokku leppida parima võimaliku tehnoloogia ja tegevuste printsiibid, et saavutada keskkonnahoiu võimalikult kõrged tasemed. See annab kindluse, et ka 3-5 aasta pärast on toetatud investeeringutel oluline keskkonnamõju.
Tootlike investeeringute puhul on ettepanekuna soovitatud toetust maksta alla 140 000 € müügituluga ettevõtetele, kuid müügitulu piir võib tegevusalati erineda. Alla 140 000 € müügituluga ettevõtted on paljudel juhtudel iseendale või perekonnaliikmetele tööandjad. Sellepärast lisandub ettevõtte arengule ka sotsiaalne mõõde maapiirkonnas elamise ja töökohtade võimaldamise näol. Nii alla kui ka üle 140 000 € müügituluga ettevõtetele ehk sõltumata suurusgrupist on soovitav toetada toote ja tehnoloogia innovaatiliseks arendamiseks, ettevõtete digitaliseerimiseks, põlvkondade vahetuseks, majandustegevuse mitmekesistamiseks ning töötjate koolitamiseks. Need on olulised väljundid ettevõtete kiirema arengu tagamiseks ning ainult rahastamisvahendit kasutades võivad tegevused pidurduda.
Rahastamisvahendi vajadus
Uuringus toodi eraldi välja rahastamisvahendi rakendamise olulisus. Selgus, et rahastamisvahendit tuleks kasutada ettevõtete investeerimisvõime tagamiseks, turutõrkega ettevõtetele kapitali kaasamiseks, maapiirkonna ettevõtete omanikeringi laiendamiseks ja maa ostmiseks. Lisaks saab tagasilaekuvad vahendid suunata uuesti investeeringute rahastamiseks, mis annab võimendusefekti.
Tootlike investeeringute puhul võiks vähemalt 140 000 euro suuruse müügituluga ettevõtete (40% maapiirkonna ettevõtetest on sellise müügituluga) põhivara finantseerida olulises mahus rahastamisvahendi kaudu. Lisaks joonisel 1 välja toodud valdkondadele on rahastamisvahendit soovitatav kasutada omakapitaliinvesteeringute tegemiseks nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtetele. Ühisrahastust ehk omakapitaliinvesteeringut ning selle kombineerimist toetustega on paljud maapiirkonna ettevõtted praeguseks ka kasutanud. Samuti saab kasutada mitut toimivat ühisrahastusplatvormi. Siinkohal on oluline tegevuse tulususe määr, mis võimaldab investoritele dividendide maksmist, kuna omakapitaliinvesteeringutega kaasneb osanike huvi saada omanikutulu.
Lisaks on soovitatav rahastamisvahendit toetusega kombineeritult kasutada ettevõtte tegevuse mitmekesistamise ja täiendava arenguhüppe tegemise jaoks. Seejuures rahastamisvahendi pikaajaline tagasimaksegraafik võimaldab tootmise käivitamisel tagada kohustuste täitmise ning ettevõtte likviidsuse mittetäieliku rahavoo tingimustes. Rahastamisvahend võimaldab ka paindlikkust tagatisvara kasutamisel, mis on üks laenu saamisel esinev turutõrge. Riikliku tagatisvara sekkumise puhul saab kasutusele võtta piirkondlikke koefitsiente, mis annab võimaluse vähendada regionaalseid erinevusi. Lisaks on üheks rahastamisvahendi rakendamise võimaluseks ka tagasirändekapitali finantseerimine, millele tuleks hajaasustusega piirkonna puhul läheneda kompleksselt koos ettevõtlustegevuse rahastamisega; selle eesmärk on anda maapiirkonda tagasipöördujatele võimalus luua endale (ja tulevikus ka teistele) töökoht.
Samas ei soovitata rahastamisvahendeid kasutada investeeringute puhul, kus tasuvus on väga pikaajaline ja kui tegemist on rohkem elustiili ettevõtlusega (nt maaturism). Rahastamisvahendi rakendamisel tuleks vältida tootmismaa olulist koormamist, sest tegemist on põllumajandustootjate peamise majandustegevust tagava ressursiga. Lisaks peaks rahastamisvahendit olema võimalik kasutada ka üle 10 000 elanikuga linnades (v.a Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva).
Kokkuvõte
Ettevõtluse arenguks vajalike investeeringute elluviimise rahastamiseks on kolm võimalust: anda kas toetust ehk tagastamatut abi, tagastatavat abi ehk laenu või mõlemat korraga. See ongi koht, kus tuleb valida, mil moel ÜPP uuel eelarveperioodil panna kõige efektiivsemalt seeme idanema piiratud eelarve tingimustes. Uuringu kohaselt takistavad ettevõtjatel arengut kõige enam raskused finantseerimisel ja toodete turustamisel, aga ka tööjõuprobleemid ja tootmisressursside puudus. Need on peamised asjaolud, mida tuleb erinevate rahastamisviiside kavandamisel arvesse võtta.
Uuringu kohaselt tuleks toetuse vormis antavat rahastamisviisi enim suunata mittetootlike ja keskkonnahoiuga seotud investeeringute rahastamiseks ning rahastamisvahendit (sh teatud osas toetusega kombineeritult) kasutada tootlike investeeringute elluviimise soodustamiseks. Rahastamisvahendi eelis on see, et piiratud eelarve tingimustes on tagasilaekuvad laenusummad võimalik uuesti suunata ettevõtete arenguks vajalike tegevuste rahastamiseks. Kogu PMK uuringut saab lugeda nende kodulehelt https://pmk.agri.ee/et/maamajandus/uuringud/toetusvajaduse-uuring.
Rahastamisvahendi rakendamisega tegeleb käesoleval Euroopa Liidu programmperioodil Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Rohkem infot rahastamisvahendite kohta leiab MESi kodulehelt https://mes.ee/laen-maki-rahastamisvahendist.
Maablogi 