Taimede tervise heaks saab igaüks anda oma panuse

Ajal, mil kogu maailm võitleb koroonaviirusega, tuleb kõik jõud suunata inimeste tervise hoidmisele ja nende ravimisele. Samas ei tohiks me unustada, et ka taimed võivad haigeks jääda. Sarnasusi nii inimeste kui ka taimede tervise vahel on palju. Üle maailma tekitavad loodusele ja põllumajandusele pidevalt kahju paljud taimekahjustajad – viirused, bakterid, putukad, nematoodid, mikroseened. Taimede tervisest, nende kahjustajatest ja tõrjemeetmetest ning rahvusvahelisest taimetervise aastast kirjutab Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Ülle Metsman.

Lehtpuukahjur aasia sikk (Anoplophora glabripennis)

Põldudel ja kasvuhoonetes saak hävineb; metsas, haljasaladel ning tootmisaedades puud surevad – need on ainult mõned näited taimekahjustajate põhjustatud tagajärgedest. Nagu inimeste haigused on ka taimekahjustajad väga erineva mõjuga. Mõned neist on saanud osaks meie tavapärasest elust ja majandustegevusest ning me teame nendega arvestada.

Samas on olemas ka uued ja ohtlikud taimekahjustajad, mille levikul või kohastumisel oleks vastuvõetamatu majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju. Selliseid kahjustajaid nimetatakse karantiinseteks taimekahjustajateks ja nendega tegeleb taimetervise valdkond. Tegemist on kahjustajatega, mis ei ole veel jõudnud Euroopa Liidu territooriumile või mida esineb väga piiratud alal ning mille suhtes tuleb rakendada tõrjeabinõusid.

Taimekahjustaja puhangu täielikuks likvideerimiseks või kontrolli alla saamiseks on vaja kasutusele võtta ulatuslikke meetmeid – intensiivne seire ja proovide võtmine ning taimede hävitamine ja põletamine. Kõigile nendele tegevustele ja karantiinireeglite järgimiseks kulub nii aega kui ka raha. Õnneks on Eestis seni olnud taimetervise seisund üldiselt hea ning tõrjemeetmeid on tulnud võtta tarvitusele pigem harva.

Taimede tervist ohustavad nii kliimasoojenemine kui ka üha hoogustuv kaubavahetus ja reisimine

Kliima soojenedes tekivad taimekahjustajatele uued soodsad elupaigad ning kaupade ja reisijatega võivad taimekahjustajad liikuda uutesse piirkondadesse. Kõige olulisem taimekahjustajate levikuviis on taimede, puidu ja puidust pakkematerjali transport mandrite ja riikide vahel.

Haigustekitaja Xylella fastidiosa põhjustatud lehtede kuivamine oliivipuul

Levik võib toimuda ka reisilt suveniiriks kaasa toodud taimede ja puuviljadega. Uutesse piirkondadesse jõudes võivad karantiinsed taimekahjustajad looduslikku tasakaalu häirida ning leida uusi peremeestaimi, kus kohastuda ja levida.

Inimene saab teadlikult vältida karantiinsete taimekahjustajate levikut, tehes õigeid valikuid oma käitumises ning teadvustades, milline on ühe või teise tegevuse tagajärg. Näiteks kasvuhoonetes on kõrge risk erinevate taimeviiruste levimiseks ja selle vastu saame võidelda taimekasvatuse hügieeninõudeid järgides.

Xylella fastidiosa kahjustatud oliivisalu Apuulia maakonnas Itaalias

Viljapuude istikuid ostes peab aga tähele panema, kas neile on kinnitatud taimepass – seeläbi saab olla kindel, et tegu on kontrollitud taimedega. Kontrollimata kartuli ostmisel ning selle mahapanekul on oht tuua oma aeda karantiinsed kartulikahjustajad, mis võivad hävitada kogu saagi ja muuta kartulimaa mitmeks aastaks kasutuskõlbmatuks. Nende leviku vältimiseks tuleb eelistada sertifitseeritud seemnekartulit, millel on küljes ametlik etikett.

Karantiinsete taimekahjustajate leidmisel tuleb teavitada Põllumajandusametit

Männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) kahjustuse tõttu kuivanud männid Portugalis

Vaatamata kontrollile võib aga paratamatult tekkida olukordi, kus tuvastame ikkagi ostetud taimedel  karantiinseid taimekahjustajaid. Seetõttu on oluline, et oskaksime siis kohe õigesti reageerida.

Kui kahtlustad karantiinse taimekahjustaja esinemist, pead sellest teavitama Põllumajandusametit, kes teeb seejärel vajalikud kontrollid ja vajadusel võtab proovid taimekahjustaja laboratoorseks analüüsimiseks.

Aasia siku (Anoplophora glabripennis) kahjustused – munemislehtrid ja väljumisavad vahtra tüvel Itaalias

Ka reisimisel peab järgima taimetervise reegleid. Euroopa Liidus karmistusid taimede ja taimsete saaduste sisseveo nõuded nii ettevõtetele kui ka reisijatele alates 2019. a. detsembrist.

Sissetoomisel kuuluvad taimetervise kontrolli alla kõik elusad taimed ja taimeosad, sh seemned, puu- ja köögiviljad, marjad ning lõikelilled. Nendega peab kaasas olema päritoluriigi väljastatud fütosanitaarsertifikaat ehk taimetervise nõuetele vastavust tõendav dokument. Väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvatel reisijatel on keelatud taimede ja taimeosade sissetoomine ilma fütosanitaarsertifikaadita. Teatud kõrgema taimetervise riskiga taimede import on aga üldse keelatud.

Rahvusvaheline taimetervise aasta pöörab tähelepanu teadlikkuse tõstmisele

Tänavuse, 2020. aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks taimetervise aastaks, et tõsta avalikkuse teadlikkust taimetervisest ja selle olulisusest. Taimedel on oluline roll meie toidulaual ning nad on meie hapnikuallikaks. Paraku hävineb igal aastal taimekahjustajate tõttu kuni 40% toidukultuuride saagist, mis mõnes maailma piirkonnas põhjustab tõsiseid näljahädasid. Mida saame taimede tervise heaks üheskoos teha?

  • Peame olema ettevaatlikud – taimede ja taimsete saaduste toomisel üle riigipiiri võivad  levida taimekahjustajad.
  • Taimede ja taimsete saaduste kaubavahetusel peame tagama ohutuse, järgides taimede tervise kaitseks seatud nõudeid.
  • Hoiame taimede tervist, kaitstes keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust.

Järelevalveasutusena teeb Põllumajandusamet Eestis igal aastal karantiinsete taimekahjustajate seiret, et tagada nende varajane avastamine ja leidude korral õigeaegne tõrjemeetmete rakendamine.

Rahvusvahelise taimetervise aasta kohta leiab rohkem infot kampaania eestikeelselt ja ingliskeelselt veebilehelt.

Teadmisi taimetervisest tuleb omandada juba koolieas

Selleks, et suurendada üldsuse teadlikkust taimetervisest, on Maaeluministeeriumi, Põllumajandusameti, Põllumajandusuuringute Keskuse ja Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu koostööna valminud temaatiline roll-up stendidest koosnev rändnäitus, mis alustas oma ringkäiku Eesti koolides 10. veebruaril.

Kuni eriolukorra kehtestamiseni 13. märtsil jõudis näitus käia 25 Eestimaa koolis. Tublid õpetajad kajastasid teemat loodusõpetuse ja bioloogia tundides ning õpilased lahendasid näituse juurde kuuluvaid töölehti.

Roll-up’idel olev informatsioon on nii sõnas kui ka pildis lihtne ja selge ning õpilaste jaoks huvitav, silmaringi avardav ja mõtteviisi muutev. Samas on olnud ka äratundmisrõõmu, sest mõnda kohalikku taimekahjustajat olid õpilased ka ise varem tähele pannud.

Üllatumist ja hämmeldust tekitasid reisimist puudutavad piirangud ning reeglid. Õpetajaid kuulati tunnis hoolega ning teadmisi jagati ka kodus oma vanematele. Rändnäitus loodab jätkata koolikülastusi uuesti sügisel, kui koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed seda lubavad. Näituse suvistel asukohtadel saab silma peal hoida taimetervise aasta eestikeelsel veebilehel.

Märka taimi ja nende kahjustajaid – osale fotokonkurssidel

Taimetervise aastal kutsume kõiki inimesi üles taimede tervisest mõtiskledes looduses liikuma, end ümbritsevaid nii terveid kui ka taimekahjustajate küüsi jäänud taimi märkama ning huvitavaid leide fotona jäädvustama. Täiskasvanutele on rahvusvaheliselt välja kuulutatud taimetervise teemaline fotokonkurss, mille info ja tingimused on kirjas konkursi veebilehel (inglise keeles).  

Lastele ja noortele on aga korraldatud eraldi riiklik konkurss, mille kirjeldusega saab tutvuda Maaeluministeeriumi kodulehel.

Ole teadlik taimetervise riskidest ja väldi neid – nii aitad kaasa taimede heale käekäigule!

Kaitstes taimi, säilitame elu.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: