Kuidas viia mahetoit koolidesse? Võrumaa mahetoiduhuvilised jagavad kogemusi

Mahetooraine jõudmine koolide ja lasteaedade köökidesse on Eestis pikalt teemaks olnud. Kuigi paljud huvilised on mahetooraine kasutamisega alustanud, kipuvad algatused aja jooksul soiku jääma. Mida teha, et ideed saaks teoks, ja kuidas tegutsetakse selle nimel Võrumaal, sellest kirjutab Piiriveere Liidri projekti “Mahe ja Muhe” juht Kaja Kesküla.

Võrumaa soovib saada Eesti esimeseks mahepiirkonnaks

Projekt Mahe ja Muhe sai alguse Võrumaa loometalgutelt “Vunki mano 2018”, kus seltskond mahetoiduhuvilisi käis välja idee mahedast Võru maakonnast. Idee kasvas maheda koolitoidu võrgustikuks, võites sellega nii peaauhinna kui ka parima tervist toetava idee auhinna. Meeskonna liikmed on mahetoiduhuvilised Võru- ja Setomaalt, kes soovivad elada ökoloogiliselt puhtas, mahedas, elurikkas ja eluterves keskkonnas ning nautida muhedat elu.

Idee edasiarendusest sai koostöös Setomaa Liidu ja Mahepõllumajanduse Koostöökoguga alguse esimene Piiriveere Liidrist rahastatud projekt Mahe ja Muhe.

Esimeseks väljakutseks sai otsida võimalusi mahetooraine osakaalu suurendamiseks haridusasutustes. 2019. aasta sügisel alustati viies koolis pilootprojektiga, kus koos kokkade ja kohalike omavalitsustega hakati otsima lahendusi koolitoidu tervislikumaks muutmiseks.

Mahe Võrumaa eesmärk on olla Eesti esimene tunnustatud mahepiirkond ning nautida sellega kaasnevaid kasusid: puhas elukeskkond, rohkem tervelt elatud aastaid, kõrgemalt väärindatud kohalikud tooted, üha suurenev hulk teadlikke turiste jne.

Kogemusi on hangitud nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt

Mõistmaks paremini mahetooraine pakkumise võimalusi, kohtus projekti meeskond kohalike mahetootjatega. Samal ajal toimus töö kohalike koolidega, kelle kokkadega koos analüüsiti hetkeolukorda. Eelmisel aastal alanud tegevustes osalesid Setomaa vallast Meremäe Kool, Mikitamäe Kool ja Värska Gümnaasium ning Võru vallast Orava Kool.

Rahvusvaheliste kogemuste saamiseks käisid septembris Võrumaa Arenduskeskuse ja maakonna valdade esindajad Taanis Kopenhaageni ning Rootsis Malmö, Växjö ja Landskröna koolides. Sealsetes koolides lastele pakutava toidu kvaliteet oli kõrge, pidades silmas just mahetooraine osakaalu menüüs.

Paljudes riikides (nt Taani, Rootsi ja Soome) on nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil seatud eesmärgiks pakkuda lasteasutustes rohkem mahetoitu. Itaalias on lastele mahetoidu pakkumise nõue kirjutatud sisse õigusaktidesse. Saksamaal pakutakse lastele mahetoitu, kuna kasvueas söödud toidul on suur mõju edaspidisele tervisele. Nende riikide kogemus on näidanud, et poliitiline tahe ja tugi on kohalike algatuste realiseerimiseks vajalikud.

Kogemusi on hangitud ka riigisiseselt, kui korraldati õppereis Tartu ja Tallinna maheköökidesse. Reisi eesmärk oli hankida kogemusi ning saada ülevaade võimalustest ja takistustest nii menüüde, logistika, varustuskindluse kui ka hinnapoliitika aspektidest.

Karlova kooli külastamine

Tartus külastati Karlova Kooli ja väikest mahekohvikut Karlova Kohv, kus saadi hommikusöögiks imemaitsvat putru. Tallinnas käidi Magdaleena ja Sinilille lasteaedades, kus kokad said kinnitust, et mahetoit ei ole hirmkallis – toidu valmistamisel saab kasutada mahetooraine soodsamaid variante, näiteks on taimne mahetooraine harilikult kallim kui loomne. Koduteel tõdeti, et mahetooraine kasutamine on võimalik ka kooliköögis.

Võrumaa koolikokad praktiseerisid mahetoidu valmistamist

Koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega on toimunud kaks koolitust, et tutvustada koolikokkadele mahetoidu erinevaid praktilisi kasutusvõimalusi. Möödunud sügisel tehti Meremäe kooliköögis erinevast taimsest mahetoorainest ühiselt roogasid koos restoran Wicca peakoka Angelica Udekülliga. Õhtu lõpuks degusteeriti koolikokkade valmistatud eelroogi, põhiroogi ja magustoite.

Ylicool Cateringi peakokk Urpo Reinthal mahetoitu serveerimas

Veebruaris said koolikokad Värska Gümnaasiumi köögis teha koos Ylicool Cateringi peakoka Urpo Reinthaliga toite mahelihast. Roogade ühises maitsmislauas öeldi, et saadud head ideed julgustavad püüdlema mahetooraine laiema kasutuselevõtu poole. Oli tore, et kokad said meeldivas õhkkonnas omavahel kokku ja mõtteid vahetada.

Planeeritakse mahetooraine kasutuselevõttu toetavaid tegevusi

Kuidas ja millega edasi minna? Ootel on perepäevad, et projektis osalevate koolide lapsed ja lapsevanemad saaksid koos huvitavate inimestega põnevaid mahetoite teha ning lisaks kuulda rohkem mahetoidu eelistest.

Tulekul on hooajalised menüüd ja retseptiraamat, et teha mahetooraine pakkumine lasteasutuste köökides käepärasemaks. Piiriveere Liidri teise projektiga on plaanis korraldada koolikokkade ümarlauad, et jagada teineteisele häid praktilisi kogemusi, uusi teadmisi mahetoidust ning kontakte või koostöökogemusi mahetootjatega.

Meremäe kooli juurde rajatakse kasvuhoone, kus hakatakse kasvatama maitsetaimi oma kooli köögile ning viima läbi õuesõppe tunde loodussäästliku ja maheda mõtteviisi tutvustamiseks.

Võru maakonnas laienevad mahetooraine kasutuselevõttu toetavad tegevused. Sel aastal on viis Võrumaa kooli liitunud Võrumaa Partnerluskogust rahastatud projektiga. Võru vallast osalevad projektis Vastseliina Gümnaasium ja Osula Põhikool, Antsa vallast Antsla Gümnaasium ning Rõuge vallast Varstu Kool ja Haanja Kool. Koolikokad on alustanud oma kasutatud tooraine koondamisega analüüsitabelisse. Plaanis on Setomaa koolikokkadele tehtud tegevustega analoogsed koolitused ja õppereis ning perepäevad.

Mahetoit pakub tervislikumaid valikuid

Miks edasi minna? Eesti tervisepoliitika eestvedajad on öelnud, et avaliku raha eest tuleb toetada tervislikke valikuid. Kohalike mahetoodete kasutamisega toetame kodumaiseid mahetootjaid läbi avaliku raha, paraneb tootjate konkurentsivõime ja ka meid ümbritsev keskkond.

Kohaliku mahetootmise edenemine toob lauale puhta toidu, millega pakutakse tervislikumaid valikuid, paremat elukvaliteeti ja mainet. Mahetoit ei ole midagi kingipoest, vaid hea maitsega puhas toit, mis on toodetud ja kontrollitud maheettevõttes ning märgistatud Euroopa Liidu mahelogoga, kus rohelisel taustal on tähtedest leht.

Hetkeseisuga on toitlustuse ökomärk kasutusel 24 toitlustuskohas. Täpsema info leiab siit.

Loe ka: https://maablogi.wordpress.com/2020/03/10/miks-kasutada-toitlustuse-okomarki/.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: