Enam kui pooled Eesti tarbijad tunnevad end toiduohutuse suhtes kindlalt

Ühiskonna arengu ja üleilmastumisega on kaasnenud ettevõtete spetsialiseerumine, toidutootjate kontsentreerumine ning tarneahelate muutumine piiriülesteks. Kuna tarbija kokkupuude toidu tootmise ja valmistamisega pigem väheneb, siis muutub toidu tarneahela toimimine ja toiduohutuse tagamine järjest olulisemaks. Toidu esmatootmise, valmistamise ja kaubanduse süsteemi toimimise eelduseks on saanud tarbija usaldus ja kindlustunne selle suhtes, kirjutavad Eesti Maaülikooli teadlased Jüri Lillemets, Katrin Laikoja, Mati Roasto ja Ants-Hannes Viira.

Foto: Pixabay

Tarbija toiduohutuse kindlustundest rääkides mõeldakse tarbija usku, et toidu tarbimine ei põhjusta negatiivseid tervisemõjusid (De Jonge jt, 2010). Kindlustunne toiduohutuse suhtes on oluline kõikidele toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise süsteemi osalistele – ettevõtetele, riigile ja ka tarbijatele.

Tarbija kindlustunnet toiduohutuse suhtes mõjutavad neli tegurit

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) 2030 väljatöötamisel tellis Maaeluministeerium teadlastelt tarbija kindlustunde indeksi metoodika koostamise, mis võimaldaks luua Eesti tarbijate usalduse näitaja tarbitava toidu ohutuse osas. Tarbija kindlustunde indeksi metoodika väljatöötamisel lähtuti teaduskirjandusest. De Jonge’i jt (2007) välja töötatud tarbija kindlustunde seire raamistikus mõjutavad tarbijate üldist kindlustunnet toiduohutuse suhtes neli tegurit:

  1. tarbija usaldus eri poolte (õigusloome- ja järelevalveorganisatsioonid, tootjad, hulgi- ja jaekaubandus ja logistika) vastu, mis vastutavad tarbija kaitsmise eest;
  2. erinevate tooterühmade (toidukategooriate) tunnetatud ohutus;
  3. tarbija võime meenutada toiduohutusega seotud juhtumeid;
  4. tarbija individuaalsed erinevused (vastaja vanus, sugu, haridus, elukoht jne).

67% Eesti elanikest olid 2019. aastal toiduohutuse suhtes kindlad

De Jonge’i jt (2007; 2010) välja töötatud raamistiku ja küsitlusankeedi põhjal koostati Eesti Maaülikoolis küsitlusankeet, mille abil uurida tarbija kindlustunnet toiduohutuse suhtes. Tarbija toiduohutuse alase kindlustunde veebiküsitluse viis perioodil 4.-18. november 2019 läbi RAIT Faktum & Ariko OÜ. Uuringu valimisse kuulus 800 vastajat vanuses 18-74 aastat ning see oli Eesti elanikkonna suhtes proportsionaalne vastavalt soo, vanuse, peamise suhtluskeele ja maakonna tunnustele.

Küsitluse andmete alusel tehtud analüüsi tulemustest ilmnes, et ka Eestis olid 2019. aastal hinnangud tarbijate kindlustundele toiduohutuse suhtes seletatavad kahe eraldiseisva nn varjatud muutujaga, mis langevad kokku de Jonge’i jt (2007) tulemustega ning mida võib seega nimetada ka optimismiks ja pessimismiks. Neid kahte on oluline eristada, sest optimism ja pessimism toiduohutuse suhtes ei ole kõikide isikute puhul üksteise suhtes vastanduvad tunnused. Ilmnes, et ka toiduohutuse suhtes ebakindlad ja rahulolematud tarbijad võivad olla optimistlikud ja kahtlustamine ei tähenda alati seda, et ollakse ebakindlad või mures.

Joonis 1. Eesti tarbija toiduohutusega seotud optimism ja pessimism 2019. aastal. Iga punkt tähistab vastanut ja jooned keskmisi väärtusi.

Tarbija kindlustunnet toiduohutuse suhtes iseloomustab optimismi ja pessimismi vahe. Keskmine optimism toiduohutuse suhtes oli Eestis 2019. aastal 0,64 ja keskmine pessimism 0,46. Asjaolu, et optimismi ja pessimismi koondnäitajate summa on > 1, näitab, et osad vastajad väljendasid samaaegselt nii optimismi kui ka pessimismi. Nende kahe teguri eristamise vajalikkusele viitab asjaolu, et korrelatsioon nende vahel ei ole täielik ning kõrgem optimism ei tähenda alati madalamat pessimismi ja vastupidi (joonis 1). Kui isiku optimism oli kõrgem kui pessimism, loeti teda toiduohutuse suhtes kindlaks ja vastupidi. Kuna optimismi ja pessimismi vahe oli 67% vastanute puhul positiivne, siis võib öelda, et selline osakaal Eesti elanikest oli 2019. aastal toiduohutuse suhtes kindel. See osakaal määrab ka indeksi väärtuse.

Kindlustunne toiduohutuse suhtes sõltub sotsiaalmajanduslikust taustast

Eesti tarbijate sotsiaalmajandusliku tausta ja nende toiduohutusega seotud kindlustunde vahel ilmnesid alljärgnevad seosed:

  • Naiste kindlustunne oli madalam kui meestel. Erinevalt de Jonge’i jt (2010) tulemustest ei sõltunud Eestis tarbijate kindlustunne nende vanusest. Samuti ei sõltunud kindlustunne leibkonda kuuluvate isikute arvust ega alla 18-aasta vanuste laste arvust leibkonnas.
  • Vene keelt emakeelena rääkivatel tarbijate kindlustunne oli madalam kui eesti keelt emakeelena rääkivatel tarbijatel. Vaid pooled vene keelt emakeelena rääkivatest tarbijatest olid arvutatud kindlustunde näitaja alusel toiduohutuse suhtes kindlad, samas kui eesti keelt emakeelena rääkivatest tarbijatest olid kindlad peaaegu kolmveerand.
  • Sissetuleku gruppidest on erinevad tarbijad sissetulekuga alla 500 euro, kuna nende kindlustunne oli madalam kui teiste gruppide puhul.
  • Tööga hõivatuse alusel eristuvad vanemapuhkusel olijad ja kodused isikud, kelle kindlustunne oli madalam, ja (üli)õpilased ning üksikettevõtjad, kelle kindlustunne oli kõrgem võrreldes teiste hõivatutega. Sealjuures suutsid 57% vanemapuhkusel olijatest meenutada toiduohutusega seotud juhtumeid, samas kui üldiselt oli see osakaal kolmandik.

Kindlustunne on tugevalt seotud liha- ja kalatoodete ohutusega

Kindlustunne on seotud ka sellega, kui kindel ollakse erinevate tootegruppide ohutuse suhtes. Eesti tarbijate kindlustunne on kõige tugevamini seotud nende kindlusega liha- ja kalatoodete ohutuse suhtes. Tootegruppidest kõige vähem olid kindlustundega seotud toidulisandid ning eelnevalt lõigatud ja pestud värsked köögiviljad.

Eri poolte puhul oli kindlustunne kõige tugevamini seotud hinnangutega toidukäitlemisettevõtete suhtes, kõige vähem aga hinnangutega Veterinaar- ja Toiduameti suhtes. Konkreetsete tunnuste osas oli kõikide poolte puhul olulisem tegevuse piisavus ja toiduohutusele tähelepanu pööramine. Pädevus toiduohutuse kontrollimisel ja teadmiste piisavus toiduohutuse tagamiseks oli sealjuures kõige vähem oluline ja seletas poole väiksema osa varieeruvusest kindlustundes. Selle põhjuseks on tõenäoliselt see, et vastajad ei oska poolte pädevust ja teadmisi adekvaatselt hinnata.

Toiduohutusega seotud juhtumid vähendavad tarbija kindlustunnet

Tarbija kindlustunne toiduohutuse suhtes võib sõltuda ka toiduohutusega seotud juhtumitest. Selliseid juhtumeid suutsid meenutada kolmandik tarbijatest ja nende puhul oli ka kindlustunne märkimisväärselt madalam. Nendest 57% mainisid listeeriat või listeeria probleemiga seonduvat kalatööstust, 38% kala ja 12% mõlemat. Vaid 17% tarbijate puhul ei olnud meenunud toiduohutuse juhtum seotud nende märksõnadega.

Kui hinnata nende konkreetsete juhtumite seost kindlustundega, siis ilmneb, et listeeria juhtumit maininute kindlustunne ei ole erinev kui teistel tarbijatel, kuid mõnda muud juhtumit (mis eeldatavasti on seotud vastanute isiklike kogemustega) maininud tarbijate kindlustunne on märkimisväärselt madalam. Seega võib järeldada, et tarbijate kindlustunnet mõjutavad eelkõige isiklikud kokkupuuted toiduohutuse probleemidega ja ainult meediast silma jäänud juhtumid olulisel määral mitte. Ka de Jonge jt (2010) leidsid, et meediakajastustel oli suurem mõju konkreetse tooterühmaga seotud ohtude tunnetamisele. Üldist toiduohutusega seotud kindlustunnet mõjutasid need vähem.

Tänuavaldused

Autorid tänavad Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonda artikli aluseks olevate andmete kasutamise võimaluse ning koostöö eest tarbija kindlustunde indeksi metoodika väljatöötamisel.

Artikli autorid

Jüri Lillemets1*, Katrin Laikoja2, Mati Roasto2, Ants-Hannes Viira1

1 Eesti Maaülikool, majandus- ja sotsiaalinstituut, maamajanduse ökonoomika õppetool

2 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, toiduhügieeni ja rahvatervise õppetool

Kasutatud kirjandus

De Jonge J., Van Trijp H., Renes R. J., Frewer L. J. (2007). Understanding consumer confidence in the safety of food: Its two-dimensional structure and determinants“. Risk Analysis, 2007; 27(3):729–740. https://doi.org/10.1111/j.1539-6924.2007.00917.x

De Jonge, J., van Trijp, J. C. M., van der Lans, I. A., Renes, R. J., & Frewer, L. J. (2008). „How trust in institutions and organizations builds general consumer confidence in the safety of food: A decomposition of effects“. Appetite, 51(2), 311–317. https://doi.org/10.1016/j.appet.2008.03.008

De Jonge, J., Van Trijp, H., Renes, R. J., Frewer, L .J. (2010). „Consumer Confidence in the Safety of Food and Newspaper Coverage of Food Safety Issues: A Longitudinal Perspective“. Risk Analysis, Vol. 30, No. 1, 2010, 125–142. https://doi.org/10.1111/j.1539-6924.2009.01320.x

RAIT Faktum & Ariko OÜ, 2019. „Tarbija kindlustunne toidu ohutuse osas“. Detsember 2019. Ettekande slaidid.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: