Kodulindude pidamise ABC

Eriolukorra ajal on paljud inimesed võtnud endale kodulinnud, et toidulaual oleks värske muna ning hoovis silmailu. Kodulindude võtmisega kaasneb aga tegelikult ka hulk nõudeid, mida tuleb täita. Et võimaliku loomataudipuhangu ennetamine või tõrjumine oleks võimalikult tõhus ja tulemuslik, on riigil vaja teada, kes, kus, kui palju ja milliseid loomi peab.

Selleks on riik kehtestanud kodulindude pidajatele kohustuse end registreerida loomapidajana. Igaüks, kes võtab esimest korda pidamisele kodulinnud, peab kindlasti läbi mõtlema, kuidas tagada lindude heaolu ja mis saab lindudest talve saabudes, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialist Kärt Jaarma.

Foto: Pixabay

Juhul kui on soov võtta endale kodulinnud, siis enne ostu tuleks veenduda selles, et müüja on tunnustatud linnukasvataja, ning jälgida, ega lindudel pole haigustunnuseid. Järgmise olulise sammuna tuleb end registreerida loomapidajana põllumajandusloomade registris. Samuti tuleb kodulindude kohta pidada arvestust. See tähendab seda, et kirja tuleb panna andmed lindude ostmise, koorumise, müümise, hukkumise jm kohta. Registri eesmärk on pidada arvestust loomade üle taudide ärahoidmiseks ja likvideerimiseks.

Kodulindude pidamistingimusi tuleb hoolikalt järgida

Ruum, kus peetakse kodulinde, peab olema hästi läbimõeldud. Koduhoovi mõeldud puur peab kaitsma kodulinde nii halva ilma kui ka kiskjate eest. Teadupärast on näiteks rebased väga levinud ka linnades ning linnud võivad olla neile kergeks saagiks.

Kui puuri põrandana kasutatakse traatvõrku, peab traat olema vähemalt kaks millimeetrit jäme, et pakkuda kodulindude jalgadele piisavat tuge. Juhul kui linde peetakse spetsiaalses ruumis, nagu näiteks laudas, siis peab põrand olema materjalist, mis pakub piisavalt tuge kodulindude esimestele varbaküünistele. Hea toe tagab karestatud betoonpõrand ja sügavallapanu, nagu näiteks põhk või saepuru. Kodulindude pidamiseks mõeldud ruumid peavad lindudele pakkuma vajalikku soojust ja ventilatsiooni.

Võimalusel tuleks kanu pidada sisetingimustes. Juhul kui kanu peetakse õues, siis on oluline, et nende ala oleks aiaga piiratud ning võrguga kaetud. Lindude väljas pidamisel tuleb söötmis- ja jootmiskoht paigutada katuse alla. Sööda- ja jooginõud peavad olema paigutatud nii, et kõik linnud neile ligi saaksid. Kodulindudele tuleb anda ohutut ja täisväärtuslikku sööta ning puhast joogivett.

Mis saab sügise saabudes?

Suvel on kodulinde pidada küllaltki lihtne. Küll aga tuleb enne nende võtmist mõelda ka sellele, mis saab lindudest sügise saabudes. Kas neile on ikka võimalik tagada ruum talvitumiseks? Või ehk tasub kasutada pigem üha populaarsemaks kujunenud rendivõimalust, kus kodulinnud saab võtta vaid suveperioodiks?

Üle talve linde pidades tuleb kindlasti arvestada sellega, et lindla peab pakkuma lindudele piisavalt sooja ning liikumisruumi. Kui aga võtta kanad üheks hooajaks, siis on võimalik kasutada lindude rentimist või tappa linnud enne talvehooaega isiklikuks tarbimiseks. Siinkohal on aga oluline rõhutada, et isikul, kes linde tapab, peavad olema vajalikud teadmised sellest, kuidas linde uimastada ja tappa nõnda, et see tegevus põhjustaks linnule võimalikult vähe kannatusi ja valu.

Mis haigused kodulinde ohustavad?

Kesk-Euroopas on praegu levimas lindude gripp, mis on väga nakkav kodulindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist ja suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Juhul kui haigus tuvastatakse, siis kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Haiguse vastu puudub ravi. Samuti võib kodulinde ohustada Mareki haigus, mida eelmisel aastal tuvastati Eestis 25 linnul. Mareki haigus on väga nakkav kanade ja kalkunite viirushaigus, mille ägeda kulu korral on suremus massiline. Haigusele puudub ravi, kuid haigust on võimalik ennetada lindude vaktsineerimisega.

Nii kodulinde kui ka inimest ohustab ka salmonelloos. Bakter võib lindlasse jõuda erinevaid teid pidi. Näiteks saastunud sööda, allapanu, inventariga, aga ka haigestunud loomade või inimestega. Samuti levitavad haigust närilised, metslinnud ja lemmikloomad. Inimene haigestub salmonelloosi tavaliselt saastunud toiduainete vahendusel (näiteks saastunud muna süües). Lisaks salmonelloosile on nii lindudele kui ka inimestele ohtlikud veel listerioos, kampülobakterioos ja lindude tuberkuloos.

Oma lindude kaitseks rakenda järgmisi bioohutusmeetmeid

  • Võimalusel pea linde siseruumis. Juhul kui pead linde õues, välista nende kontakt uluklindudega, kasutades lindude pidamiseks aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala ning katusealust söötmis- ja jootmiskohta.
  • Too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel.
  • Korralda sõidukite liikumine oma territooriumil nii, et linnud nendega kokku ei puutuks.
  • Ära luba kõrvalisi isikuid lindlasse.
  • Ära luba välismaalt pärit isikuid lindlasse ega lase neil lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi pärast nende saabumist riiki.
  • Vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne lindlasse sisenemist.
  • Munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu kodu- ja metslinnud ligi ei pääse.
  • Kui kahtlustad, et mõni lind on haige, eralda ta kohe teistest ning teavita loomaarsti.
  • Hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva. Sel ajal veendu, et uued linnud oleksid terved. Luba oma karja ainult terveid linde.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: