Millest sõltuvad toidukaupade hinnamarginaalid?

Toidu tee põllult toidulauale moodustab mitmest lülist ahela, kus on esindatud tootjad, töötlejad, tarnijad ja turustajad. Vanasõna „Kett on nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli” ilmestab hästi toidutarneahela toimimist – kõik osalised on olulised. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu tasemel hakatud järjest enam pöörama tähelepanu toidutarneahela õiglasele, tasakaalustatud toimimisele.

Kuna toidutarneahela lülidel on väga erinev turujõud — eri etappides on ettevõtjate arv ja suurus erinevad –, on oluline jälgida, et keegi ei kasutaks ebaausaid kauplemistavasid ning et põllumajandusturgude kriiside mõjud jaotuksid toidutarneahela lülide vahel ühtlaselt, kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

Toidukaupade hinnamarginaalide jaotus aitab iseloomustada tarneahela toimimise tõhusust, eri lülide turujõudu ja ettevõtete kasumlikkust turutingimuste muutumisel. Eesti Konjunktuuriinstituudis sel kevadel koostatud uuringu aruandes vaadeldakse toidukaupade hinnamarginaalide jaotust tarneahelas ja nende muutust perioodil 2014–2019.

Eesti turg on väike ja mõjutatav maailmaturul toimuvast

Eestis sõltuvad toidukaupade hinnad maailmaturul toimuvast, kuid siinse turu väiksusest tingituna on hinnad veelgi kõikuvamad. Aastatel 2014–2019 olid hinnamuutused kõige suuremad piimaturul ja kõige muutlikumad olid seejuures tootjahinnad. Piimaturu arengutele tagasi vaadates oli tootjale kriisiaastaks 2016 — Vene turg oli sulgunud ning piimakvootide kadumine Euroopa Liidu tõi kaasa ületootmise, mis viis hindade kiire languseni. Hinnamarginaalide muutust vaadates kaotasid kriisiajal kõige enam põllumajandustootjad ja kõige vähem kaubandus. Kokkuostu- ja jaehindade tõustes 2017. aastal taastasid põllumajandustootjad oma positsioone. 2018. ja 2019. aastal põllumajandustootjate osa hinnamarginaalis taas vähenes ning suurenes töötlejate ja kaubanduse osa.

Köögivilja- ja kartulikasvatajate saadud kokkuostuhind ja hinnamarginaal kõigub küll kvartaalselt, kuid pole viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud. Kohalikke kartuli- ja köögiviljakasvatajaid survestab pakutav importtoodang, mille hinnaga on raske konkureerida.

Kõrgema lisandväärtusega tootel suurem juurdehindlus

Uuringu aruandest selgub veel, et kõrgema lisandväärtusega toodetele lisab kaubandus oluliselt suurema juurdehindluse kui madalama puhul. Näiteks kui 2,5% kilepakendis piima kaubanduslik marginaal moodustab 14% toote hinnast, siis juustu Edam puhul on sama näitaja 42%.

2019. aastal oli põllumajandustootjate osa toote lõpphinnas enamasti kerges langustrendis. Kõige enam on viimase viie aasta jooksul tarneahela hinnamarginaalide arvestuses kaotanud piimatootjad.

Sõltuvalt kriisi põhjustest võib täheldada erisusi hinnamarginaalide jaotuse muutuses. Põllumajandusturu kriiside korral, kokkuostuhindade langedes on esimestel kuudel toote jaehinnast saadavat protsentuaalset osa suurendanud nii tööstus kui ka kaubandus. Kui aga on tegemist ületootmisest tingitud kriisiga, millega ei kaasne tarbijate nõudluse langus, siis on enamasti kaubandus see, kes suurendab oma osa hinnamarginaalis.

Importtooraine pakkumine mõjutab kokkuostuhindu Eestis

Eesti põllumajandustootjat mõjutavad tugevalt importtooraine pakkumine toidutööstustele ning importtoidukauba pakkumine kaubanduses, mis mõlemal juhul survestavad kokkuostuhindu. Euroopa Komisjon on astunud küll mitu sammu tarneahela läbipaistvuse parandamiseks, kuid uuringu aruandes tõdetakse, et kokkuostuhindade ja tööstuste väljamüügihindade info kogumine Euroopa Liidus toimib hästi, kuid veel ei ole suudetud käivitada hästi toimivat jaehindade vaatlussüsteemi. Sellest tulenevalt puudub võimalus arvutada hinnamarginaalide jaotust tarneahelas riikide kaupa. Selline rahvusvaheline analüüs oleks aga väga vajalik, sest annaks olulist lisainformatsiooni väga paljude marginaalide jaotust mõjutavate tegurite kohta.

Toidukaupade hinnamarginaalide uuringute aruanded alates 2011. aastast on saadaval Maaeluministeeriumi kodulehel: https://www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud/hinnainfo

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: