Tervislikuks toitumiseks ei piisa lihtsalt hulga toidu kokku ostmisest

16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset toidupäeva, mis on ühtlasi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. aastapäev. Sellega seoses heidab maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Galina Jevgrafova pilgu FAO ühele olulisele iga-aastasele aruandele, „Toiduga kindlustatuse ja toitumise olukord maailmas“ („The State of Food Security and Nutrition in the World“). Aruanne keskendub toidusüsteemide muutmisele taskukohase tervisliku toitumise huvides.

Kogu maailma toiduga kindlustatuse traditsiooniliste ülevaadete pakkumise kõrval tegeleb FAO toiduga kindlustatusega ka laiemalt, täpsemalt toitumisega. Ehkki nälg on jätkuvalt väga suur probleem – 2019. aastal puudus 2 miljardil inimesel ehk veerandil kogu maailma elanikkonnast ligipääs piisavalt toitainerikkale toidule –, on tervisliku toitumise küsimus igal aastal üha pakilisem.

Mis on tervislik toitumine?

Toitumise kvaliteet koosneb neljast põhiaspektist: mitmekesisus, piisavus, mõõdukus ja üldine tasakaal. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kaitseb tervislik toitumine alatoitumise eest selle kõikides vormides. See hõlmab tasakaalustatud, mitmekesist ja sobivat toiduvalikut pikema aja jooksul. Lisaks rahuldab tervislik toitumine inimese makrotoitainete (valgud, rasvad ja süsivesikud, sealhulgas toidukiud) ning oluliste mikroelementide (vitamiinid ja mineraalid) vajadusi.

Tervisliku toitumise puhul moodustavad rasvad laias laastus vähem kui 30% ja suhkrud  vähem kui 10% päevasest koguenergiast, puu- ja köögivilju tuleks tarbida vähemalt 400 grammi ja soola mitte rohkem kui 5 grammi päevas. Seejuures tuleks küllastunud rasvadele eelistada küllastumata rasvu ja tööstuslikke rasvu mitte tarbida. Ehkki tervislik toitumine varieerub isiklikest ja kultuurilistest kontekstidest, kättesaadavast toidust ja toitumisharjumustest lähtuvalt, on tervisliku toitumise põhiprintsiibid üldjoontes kõikjal samad.

Tihe seos toitumise, tervise ja keskkonna vahel

Vale toitumisega seotud tervisemõjud on suuremad, kui oskame endale püsivalt teadvustada. Ebatervislik toitumine on surmaga lõppevate mittenakkuslike haiguste, peamiselt südame-veresoonkonna haiguste, vähktõve ja diabeedi peamine põhjustaja. Ülekaal ja rasvumine on nende haiguste olulisemad riskifaktorid, kusjuures suurenenud rasvumismääraga seotud tervishoiukulude kasvu on näha kogu maailmas. 2016. aasta 57 miljonist surmast oli 40,5 miljonit ehk 71 protsenti seotud ebatervislikust toitumisest põhjustatud haigustega.

Samal ajal kannatavad miljonid inimesed maailmas nälja, toidupuuduse ja alatoitumise all põhjusel, et nad ei saa endale tervislikku toitumist lubada. Tervisliku toidu hind on ligi 60 protsenti kõrgem kui lihtsalt piisavate toitainetega toidu hind ja peaaegu viis korda kõrgem kui piisava energiasisaldusega toidu hind. Kui praegused toidutarbimismustrid jätkuvad, prognoositakse 2030. aastaks ebatervisliku toitumisega seotud haiguste ja sellest tingitud suremusega seotud tervisekuludeks 1,3 triljonit USA dollarit aastas. Samal ajal võiks  tervislikule toitumisele üleminek tuua kaasa otseste ja kaudsete tervisekulude hinnanguliselt  kuni 90-protsendilise vähenemise, mis aitaks teha investeeringuid tervislike toitude hinna langetamiseks.

Vaatamata sellele ei ole kõik tervislikud toiduvalikud jätkusuutlikud ja kõik toidud alati tervislikud ega piisavad elanikkonna igale  rühmale. Toitumisega seotud valikud, kus on arvestatud ka jätkusuutlikkuse aspektidega, võivad mängida olulist rolli osana üldisemast strateegiast toidusüsteemide keskkonnasäästlikkuse suurendamisel. Üks eesmärke on kindlasti ka toidukao ja raiskamise vähendamine.

Tervislikuma toidu tootmisele üleminekuks vajavad riigid põllumajanduspoliitika tasakaalustamist ja stiimuleid investeeringute ja poliitikameetmete tagamiseks kogu toidutarneahelas, et suurendada tõhusust kõigis toidutarneahela etappides. Toitumistundlik sotsiaalkaitsepoliitika on samuti oluline, et suurendada kõige haavatavamate elanikkonnarühmade ostujõudu ja muuta tervislik toit taskukohasemaks. Vaja on ka poliitikasuundi, mis soodustaksid üldisemat käitumise muutust tervislikuma toitumise suunas.

Mis põhjustab toiteväärtusliku toidu kulusid?

Toidu- ja põllumajanduspoliitikal on nii otsene kui ka kaudne mõju toidukuludele. Tervisliku toidu hinda kergitavad ühekülgne toidutootmine koos madala tootlikkusega.  Kui poliitikad toetaksid tervislike toitude valiku laiendamist, muutuks selline toit soodsamaks ja kättesaadavamaks suurema hulga tarbijate jaoks.

Poliitika toiteväärtuslike toiduainete kulukuse vähendamiseks

Eelkõige illustreerivad toidu- ja põllumajanduspoliitika prioriteedid seda, kui keeruline on leida tasakaalu põllumajanduse ja muude sektorite või isegi pelgalt põllumajanduse allsektorite vahel võetavates meetmetes.  Tervisliku toitumise kulusid ja taskukohasust mõjutab ka kaubanduspoliitika, muutes imporditud ja konkureerivate toitude suhtelisi hindu.

Toiteväärtuslikele toiduainetele tehtavate kulude vähendamine ja tervisliku toitumise taskukohasuse suurendamine peab algama põllumajanduse prioriteetide ümbersuunamisest tervislikuma toidu ja põllumajandusliku tootmise suunas. Riiklikke kulutusi tuleb suurendada, et võimaldada paljusid poliitilisi otsuseid ja investeeringuid, mis on vajalikud toidutootmise mitmekesistamise soodustamiseks. Vältida tuleks poliitikat, mis karistab toidu- ja põllumajandustootmist (otseste või kaudsete maksude kaudu), kuna neil on kahjulik mõju toiteväärtuslike toitude tootmisele.

Tervisliku toidu maksustamise vältimiseks tuleks ka toidu- ja põllumajandussektoris uuesti üle vaadata toetuste määrad. Samamoodi peaksid riiklikud toidu- ja põllumajandusstrateegiad ja -programmid suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et tõsta tervist toetavate toitude tootmise tootlikkust. Toidukulude vähendamist toetab kohalik toit ehk lühikesed tarneahelad. Seega tuleks enam panustada kohaliku toidu tootmisele, mis aitaks parandada tervisliku toidu kättesaadavust ja taskukohasust lõpptarbijale ehk toidu sööja jaoks.

Kokkuvõte

Üleminek taskukohasele tervist toetavale toidule ei ole lühike ega lihtne tee. Siiski on ülioluline neile muutustele pühenduda, sest lõppude lõpuks maksame valede toitumisharjumuste ja väära toidutootmise eest oma tervise ja keskkonnaga.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: