Tarbija hindab Eestis kasvatatud kala

Eesti Konjunktuuriinstituudi tänavu tehtud uuring „Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse“ näitas, et enamikul vastajatest (98%) on kasvatatud kala söömisega kaasnenud head tunded. Uuringu tulemustest ja kasvanduskala pakkumise arengukohtadest kirjutab Maablogis Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskuse vesiviljelusspetsialist Risto Kalda.

Sööjad hindavad kasvanduskala puhul kõige enam värskust, head maitset ja kontrollitud kvaliteeti. Kohaliku kala puhul on headest kasvutingimustest ja lühikesest tarneajast tulenevalt neid ootusi üsna kerge täita.

Vikerforell, angerjas, karpkala ja angersäga on kalad, mida tarbija Eestis kasvatatavatest kaladest paremini teab ja tunneb. Vähem teatakse, et Eestis kasvatatakse ka tuuralisi ja paaliat. Uuringust selgus, et kasvatatud kala kohta teabe saamine ongi üks lahendamist vajavaid kitsaskohti, sest kala ostmisel ei ole praegu alati võimalik saada teavet, millal see välja püüti ja kust on see pärit.

Kohalik kala vajab head eestkõnelejat

Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendite abil aidanud mitme aasta vältel kaasa kohaliku kasvanduskala populariseerimisele. Suurimaks avalikkusele suunatud kodumaist kasvanduskala tutvustavaks sündmuseks on kujunenud iga-aastane kalanädal, mis toimub septembris Eesti toidu kuu raames. Eesti peakokkade kaasabil on kasvanduskala rahva sekka viimiseks koolitatud kutsekoolides kokandusõpilasi ja kõrgkoolides toidutehnoloogia üliõpilasi. Seni suurimaks kalanädala sündmuseks võib aga pidada 2018. a, mil kaitseväe kaheksas väeosas valmistati nädalaga ligi 3000 toiduportsjonit. Toidud valmisid ka siis Eesti tippkokkade käe all, toormeks oli kodumaiste kalakasvanduste toodang.

Kalakasvatuse toodangumahte aitab kasvatada kala hea maine

Eesti kalakasvanduste toodangumahud on viimase kahekümne aasta jooksul kasvanud üle seitsme korra, küündides 2019. aastal rekordilise 1062 tonnini. Kasvanduskala toodangu kasv tuleneb eelkõige sellest, et viimasel kümnel aastal rajatud tootmisüksused on korralikult tööle hakanud ja suurenenud on ka huvi meresumpades kala kasvatamise vastu. Tulevikus oodatav toodangu juurdekasv saabki põhiliselt tulla rajatavate merekasvanduste arvelt, mis eeldab lahenduste leidmist kasvandustest põhjustatud keskkonnakoormuse kompenseerimiseks.

Kodumaise kasvanduskala tarbimist aitaks tõsta see, kui Eesti elanikkond hakkaks rohkem kala sööma. Praegu süüakse Euroopas keskmiselt 25 kilogrammi kala inimese kohta aastas, Eestis on sama näitaja vaid 17 kilo. Maaeluministeeriumi eestvedamisel algatatud kolmeaastase kampaania „Kala kõlab hästi“ kaasnev mõju on loodetavasti ka Eesti kasvanduskala tarbimise suurenemine. Uuringu järgi on praegu peamise tarbija ostetava kasvanduskala puhul tegu imporditud Norra lõhega.

Seega tasub Eesti kasvanduste kalale rohkem tähelepanu pöörata, kuna siinne kala on hea kvaliteediga ja värske. Toodete parema märgistamise ja kala päritolu esile tõstmise korral leiab tarbija Eesti kasvandustes kasvanud kala ka kergemini üles.

Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskuse poolt tellitud uuringuga „Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse“ saab lähemalt tutvuda veebilehel: https://www.kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/uurimused/9399-eesti-elanike-suhtumine-eestis-kasvatatud-kalasse-eesti-konjunktuuriinstituut-2020

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: