Viljelusvõistlus peegeldab teraviljakasvatuse häid tavasid

Viljelusvõistlus, mille eesmärgiks ühelt poolt on suured teraviljasaagid hektarilt, kuid teisalt kvantiteedi kõrval kindlasti ka kvaliteet, näitab, et soodsate tingimuste kokkulangemisel on meil potentsiaali juba praegu tõsta teravilja kogusaak kahekordseks ilma külvipinda suurendamata, kirjutab  Maaeluministeeriumi teadus- ja  arendusosakonna peaspetsialist Liivi Aume-Jänes.

Põllumehe aastaring külvist saagikoristuseni sisaldab palju otsustavaid otsuste tegemise hetki, millistest üks võib olla järgmine: „Jah, selle põllu panen tänavu viljelusvõistlusele!“ Valiku kohaks jääb kas võistlusele Eestis või hoopis välismaal, sest viljelusvõistlusi korraldatakse ka meie naabrite juures Soomes “Sato Kisa” ja Lätis “Zelta lauks“, kirjutab

Kõikide soodsate tingimuste, õigete otsuste ja valikute summana on võimalik lüüa varasemate aastate rekordeid ja tõestada, et  Eestiski on võimalik saada põllult ahhetama panevaid saake.

16. korda peetud viljelusvõistlusel ei olnud märkigi ei korraldajate, osalejate ega ka kaasamõtlejate innukuse raugemise kohta.  Hasart mõjus nakkavalt, kuigi viljelusvõistlus ise tugitooliosa ei sisalda.

Viljelusvõistlusel kaasalöömiseks tuleb teha tubli tööd, rakendades varasemaid kogemusi, lisades tubli annuse uusi teadmisi ja innovaatilist lähenemist. Võitluse igas punktis on oluline meeskonnatöö, pühendumus, teadmised, unistused ja uute eesmärkide seadmine.

Põllult saagi kogumine ja kokkuvõtete tegemine ei seisne pelgalt tulemuste saamises,  saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse hindamises. Viljelusvõistluse tulemuste puhul on pigem tegemist verstapostiga, mille järel saab kinnitada – me saime hakkama ja jagada parimaid praktikaid naabriga, pakkuda innustust ning kaasaelamise rõõmu teistele põllumeestele, et seejärel heas tundes veidi hinge tõmmata. 

Maaeluminister Arvo Aller osales viljelusvõistlusel kohtunikuna. Kohtuniku töö ei olnud talle võõras, sest Alleri puhul on tegemist ministriga, kes oskab hinnata ka suurepäraste tulemuste taha jäävat tööd ja vaeva. Tulemused ise on mõistagi eraldi ära märkimist väärt:  

Viljelusvõistluse 2020 parimad olid:

  • suviodra kasvatamises Ahti Nurm Puide Talust, Kalle Margus Vao Agro OÜ-st, Erki Oidermaa Oidermaa SK-st;
  • taliodra kasvatamises Tanel Kirst Rauni POü-st, Gert Neeve Neeve OÜ-st, Raido Allsaar Mägede OÜ-st;
  • nisu kasvatamises Sven-Erik Lohu Milligrupp OÜ-st, Madis Tamm Soone Farm OÜ-st, Raido Allsaar Mägede OÜ-st;
  • rapsi kasvatamises Urmas Nurmsalu Sakala Põldur OÜ-st, Toomas Riiberg Vinimex OÜ-st, Kaido Kirst Nuudi Talust;

Eriauhinna väärilisteks osutusid järgmised saagid ja saaginumbrid:

  • viljelusvõistluse uus saagikuse rekord- mahe talirüps 2,4 t/ha Viljo Siimsalu Narafarm OÜ-st;
  • viljelusvõistlus 2020 kõrgeim saagikus – rukis 10,8 t/ha Raido ja Hendrik Allsaar.

Kaugemaid auhindu püüdsid Erki Plamus ja  Aimar Allingu, kes osalesid Inglismaa võistlusel YEN2020 (Yield Enhancement Network).

Õnnitleme 2020.aasta viljelusvõistluse võitjaid, täname osalejaid, kiidame korraldajaid, oleme uhked kõikide viljelusvõitlustel osalenute üle!

Vili on salves, jääme ootama 2021.aasta saake.

Loe lisaks: viljelusvõistlus.ee

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: