Osa putukaliikide inimtoiduks kasvatamisele ja käitlemisele enam takistusi pole

Kui seni ei olnud Eesti käitlejatel võimalik inimestele toiduks mõeldud putukaliike kasvatada ja turustada, siis osa liikide puhul selleks enam taksistusi pole. Putukate käitlemisega seotud arengutest annab ülevaate Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Annika Leis.

Foto: Pixabay

Uuendtoidu turustamiseks on vaja luba

Uuendtoit on toit, mida kuni 1997. aasta 15. maini ei oldud Euroopa Liidus olulisel määral tarbitud. Uuendtoidud on näiteks chia-seemned (õlisalvei seemned), hiigelvähist (antarktika krillist) saadud õli, argaaniaõli ja vürtsbasiiliku seemned, aga ka putukatest saadud toit.

Iga uuendtoidu puhul hindab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) selle ohutust ja Euroopa Komisjon annab loa selle turule tulemiseks. Uuendtoidu turustamisloa soovijal tuleb tõestada, et uuendtoit ei põhjusta ohtu tarbija tervisele. Euroopa Komisjoni loa saanud uuendtoidud ja nende kasutamise täpsed tingimused on kirjas ELi lubatud uuendtoitude nimekirjas. Veel ei ole lubatud uuendtoidu nimekirja lisatud ühtegi putukaliiki.

Putukad – uuendtoit või tavatoit?

Kui kehtiv Euroopa Liidu uuendtoidu määrus (EL) 2015/2283 täpsustab, et putukaid ja nendest valmistatud toitu loetakse uuendtoiduks, siis eelmise, kuni 2018. aasta 1. jaanuarini kehtinud ELi nn uuendtoidu määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt oli võimalik putukate staatust uuendtoiduna erinevalt tõlgendada.

Mõned ELi liikmesriigid lubasid osa putukaliikide terveid putukaid oma riigi territooriumil kasvatada ja turustada. Nii olid terved putukad turul juba enne 2018. aasta 1. jaanuari näiteks Soomes, Taanis, Belgias, Hollandis, Saksamaal ja Austrias.

Suurem osa ELi liikmesriike pidasid putukaid aga uuendtoiduks, kuna enne 1997. aastat ei oldud neid Euroopa territooriumil laialdaselt toiduna kasutatud. Nendes riikides ei olnud putukate toiduks kasvatamine ja turustamine lubatud. Ka Eesti lähtus seisukohast, et putukad on uuendtoit, nagu ka kehtivas ELi uuendtoidu määruses on täpsustatud. Eestis ei olnud putukate kasvatamine ja turustamine inimestele toiduks lubatud.

1. oktoobril 2020. a avaldati Euroopa Kohtu otsus, mille kohaselt terved putukad ei olnud kuni 1. jaanuarini 2018. a kehtinud ELi määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt mitte uuendtoit, vaid tavatoit. See tähendab, et jätkuvalt võib turule viia terveid putukaid nendest putukaliikidest, mis olid mõne ELi liikmesriigi turul enne 1. jaanuari 2018. Nende putukaliikide kohta kehib üleminekuaeg, kuni Euroopa Komisjon on nende kohta avaldanud turule lubamise või keelamise otsused. Oluline on see, et nende putukaliikide kohta on esitatud EFSAle uuendtoidu turustamise taotlused enne 1. jaanuari 2019. a.

Turustatavad putukad peavad olema inimestele ohutud

Toiduks mõeldud putukate turule lubamise ühtsete nõuete kehtestamiseni Euroopa Liidus kehtivad neile üldised toiduohutuse nõuded, mille põhiprintsiip on see, et turule viidav toit ei tohi kujutada ohtu inimese tervisele ning põhivastutus selle nõude täitmisel on toidukäitlejal.

Need putukaliigid on järgmised.

Nimetus ladina ja inglise keelesNimetus eesti keeles
Acheta domesticus, cricketsToakilk
Alphitobius diaperinus, buffalo wormsMardika liigi Alphitobius diaperinus vastsed
Apis mellifera, European honey bee pupaeMeemesilase nukud
Gryllodes sigillatus, cricketsKilk
Hermetia illucens, black soldier fly larvaeKärbse liigi Hermetia illucens vastsed
Locusta migratoria, grasshoppersRändtirts
Schistocerca gregaria, desert locustKõrbetirts
Tenebrio molitor, meal wormsHariliku jahumardika vastsed, kollane jahuuss
Toiduks mõeldud putukaliigid ladina, inglise ja eesti keeles

2021. aasta 13. jaanuaril valmis EFSA hinnang hariliku jahumardika vastse ehk kollase jahuussi ohutuse kohta ning tänavu peaks valmima veel riskihinnanguid erinevate putukaliikide ohutuse kohta. EFSA arvamuse kohaselt võivad kollase jahuussi valgud põhjustada allergilisi reaktsioone, samuti võib allergilisi reaktsioone tekkida inimestel, kes on allergilised koorikloomadele või tolmulestadele. Kokkuvõttes aga leidis EFSA, et terve kuivatatud kollane jahuuss ja sellest valmistatud jahu on inimese tervisele ohutu taotleja soovitud kasutuses.

Putukate kasvatamine ja turustamine on lubatud ka Eestis

Lähtudes eelpool mainitud kohtuotsusest lubab ka Eesti, arvestades ELi liikmesriikide vastastikkuse tunnustamise põhimõtet, oma turule tabelis nimetatud terveid putukaid.

Kuna üleminekuperiood rakendub terves ELis, siis võib Eestis turustada ka teistest liikmesriikidest toodud terveid putukaid, putukajahu ja tervetest putukatest valmistatud putukatooteid.

Samuti võivad Eesti tootjad kasvatada tabelis nimetatud putukaliike, toota tervetest putukatest jahu ning valmistada erinevaid tooteid, näiteks putukajahu ja seda sisaldavaid pagaritooteid, batoone ja hommikusöögihelbeid.

Putukatest valmistatud toidu märgistusel tuleks välja tuua hoiatus, et putukad võivad põhjustada allergilist reaktsiooni, sh inimestel, kes on allergilised koorikloomadele või tolmulestadele. Samuti tuleks toidu märgistusel välja tuua putukaliigi täpne ladinakeelne nimetus.

Erinevate putukate ja putukatest tehtud toodete toiduks lubamine saab lähitulevikus ühtsed ja kõigile ELi liikmesriikidele kohalduvad reeglid. Ajakava sõltub EFSA putukate liikide ohutuse riskihinnangute valmimisest, misjärel otsustatakse koos teiste ELi liikmesriikidega erinevate putukaliikide ja putukatest valmistatud toodete turule lubamine.

Täpsemat infot putukate toiduks turustamise kohta saab Põllumajandus- ja Toiduameti koduleheküljelt.  

Üks kommentaar “Osa putukaliikide inimtoiduks kasvatamisele ja käitlemisele enam takistusi pole

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: