Eesti asub piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad tarbida. Maatulundusmaal paiknevad kuivendussüsteemid vajavad regulaarset hooldamist ja aeg-ajalt investeeringute tegemist.
Alates 2015. aastast toetatakse ettevõtjaid ja mittetulundusühinguid „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4.3.2 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu“ raames ligi 43 miljoni euroga, et korrastada maaparandussüsteeme ja suurendada sellega maatulundusmaa viljelusväärtust. Praeguseks on toimunud kuus taotlusvooru ja toetust on määratud ligi 40 miljonit eurot, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Reena Osolin.
Ka 2021. ja 2022. aasta sügisel on võimalus oma maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks maaparanduslikuks tegevuseks toetust taotleda. Tänavu on plaanis toetust anda 7,6 mln euro väärtuses. Toetuse andmise põhieesmärk on aidata säilitada põllu- ja erametsamaal asuvate kuivendussüsteemide toimimisvõimet. Toetatakse pikaajalise mõjuga maaparandustöid, mis aitavad vähendada ebasoodsast veerežiimist tingitud riske maatulundusmaal. Samuti toetatakse investeeringuid, millega parandatakse juurdepääsu põllumajandus- ja erametsamaale ning põllumajandustootmishoonetele.
Milleks toetust antakse?
Toetust saab taotleda selleks, et:
– rajada, rekonstrueerida või uuendada maaparandussüsteemi kuuluv hoone või rajatis;
– ehitada või rekonstrueerida eratee, mis tagab juurdepääsu põllumajanduslikule tootmishoonele või põllumajandus- või erametsamaale.
Mis kasu investeeringutest saab?
Toimivad maaparandussüsteemid põllumajandusmaal vähendavad ikalduse tõenäosust ja suurendavad põllumajanduskultuuride saagikust. Selliste süsteemidega maal on parem soojusrežiim, mis tähendab, et põllutöödega saab alustada varem ja ka saaki saab koristada optimaalsel ajal.
Mulla paranenud veerežiim tagab selle parema õhustatuse, suurema veeläbilaskvuse ja -mahutavuse ning sellest toitainete parema omastamise. Paraneb pinnase kandevõime, mille tulemusena põllutööd tegevad masinaid ei kahjusta mulla seisundit ega selle elustikku. Toimivad maaparandussüsteemid metsamaal suurendavad metsade tootlikust ja puidu kvaliteeti ning loovad paremad eeldused puistute hooldamiseks.
Ilmastikuriskide maandamisest saadav kasu ja panus keskkonnahoidu on märkimisväärne ja pika mõjuga, kuid samas võib maaparanduslik tegevus osutuda üsna kulukaks väljaminekuks. Siiski ei tasu maasse investeeringute tegemisest loobuda või seda edasi lükata, sest maasse tehtavate kulutuste katmiseks saab taotleda maaparanduse investeeringutoetust.
Kellele toetust antakse?
Maaparanduse investeeringutoetust saab taotleda põllumajandustootja, ettevõtja, kelle omandis on metsamaad, maaparandusühistu või metsaühistu, aga ka mittetulundusühing, kui toetatav tegevus vastab selle põhikirjalisele eesmärgile
Kui palju toetust saab?
Toetuse määron 40–90% tööde maksumusest, sõltuvalt tegevusest ja investeeringuobjektist.Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kogu programmiperioodil, aastatel 2014–2022 kõikide tegevuste peale kokku on 580 000 eurot.
Maaparanduse investeeringutoetuste täpsemad tingimused on kirjas maaeluministri määruses Riigi Teatajas.
Kevad on parim aeg maade seisundi hindamiseks
Lõviosa aastast on meil vett maatulundusmaal sihipäraseks tegevuseks liiga palju. Ilmastikust tingitud riskide juhtimine eeldab teadmisi, oskusi ja kogemusi, et luua soodsad kasvutingimused taimedele nii põllumajanduse kui ka metsamajandusega tegelemiseks. Maa seisukord ja selle parandamine vajavad järjepidevat hoolt, sh investeeringuid ja regulaarset maaparandushoidu.
Enne investeeringu tegemist alusta maa-ala ülevaatusest. Selleks parim aeg on kevad, eriti juhul, kui soovid samal aastal maaparanduse investeeringutoetust taotleda. Kevadel on märjad alad ja suuremad pinnaveeloigud maastikul hästi näha ja teevad liigveega seotud probleemide tuvastamise ning nendele lahenduse leidmise lihtsamaks.
Asjatundjad annavad nõu
Maatulundusmaal veerežiimi reguleerimise ja liigvee ärajuhtimise küsimusi lahendavad maaparanduse projekteerijad, kes kavandavad kuivendussüsteemi toimimiseks asjatundliku insener-tehnilise lahenduse. Ehitusprojekti järgides tehtud investeering tõstab maatulundusmaa kasutuspotentsiaali – suurendab saagikindlust, parandab pinnase kandevõimet ning panustab keskkonnahoidu maaparanduslike keskkonnakaitserajatistega.
Ehitusprojektis kavandatud lahendus vastab just Sinu maa muldade, maakasutuse ja veerežiimi iseärasustele. Kooskõlastustega tagatakse, et kavandatud lahendus arvestab ka naabrite huve ja teiste valdkondade, sh keskkonnahoiu nõudeid. Silmas tuleb pidada, et ehitusprojekti koostamine võtab aega vähemalt 4–5 kuud. Sellesse aega peab mahtuma ka maaparanduse uurimistöö tegemine.
Olulised kuupäevad enne toetuse taotlemist
Maaparanduse investeeringutoetus on maaomanikule hea võimalus kallite investeeringute osaliseks hüvitamiseks ajal, kui järjest aktuaalsemaks muutub vajadus kohaneda kliimamuutustega ja tagada kultuurtaimede kasvatamisel saagikindlus.
Kui soovid toetust taotleda 2021. aastal, siis pead kohe alustama – vaata üle maa-ala, kus soovid töid teha, kaasa maaparanduse projekteerija ja taotle Põllumajandus- ja Toiduametilt ala kohta projekteerimistingimused, mille alusel projekteeritakse maa-alale sobiv maaparandussüsteem.
Enne maaparanduse investeeringutoetuse taotlemist pea silmas kaht olulist kuupäeva: Põllumajandus- ja Toiduametile pead 1. oktoobriks esitama maaparandussüsteemi ehitusloa taotlus ja uuendustööde tegemiseks vajalikud dokumendid ning 20. novembriks maaparanduslike tegevuste nõuetele vastavuse kinnitusleht ja juurdepääsutee ehitusprojekt. Alles siis saad sügisel esitada toetustaotluse PRIAsse ja saada osalist abi maaparandustegevuse rahastamiseks. Need kuupäevad tulevad praegu ette valmistatavast määruse muudatusest.
Maaparanduse projekteerijate kontaktid saad kätte Maaeluministeeriumi kliendiportaalist.
Maablogi 