Kala ja kalatoodete tarbimine maailmas on viimase 55 aasta sees kasvanud keskmiselt kolm protsenti aastas, edastades sellega kõikide teiste loomset päritolu valkude, nagu liha, piim ja munad, kasvutrende. Kalanduse ja vesiviljeluse olulise rolli kohta nii toitumises kui ka toidu tootmisel annab hea ülevaate ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 75. aastapäeva puhul välja antud maailma kalanduse ja vesiviljeluse aruanne, mille kalatarbimise osast tegi ülevaate Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Laura Freivald.
Kalatarbimise regionaalsed erinevused
Veidi enam kui poole sajandiga on keskmine kala ja kalatoodete tarbimine maailmas kasvanud ühe elaniku kohta aastas 9 kilolt 20 kiloni, arvestades kala eluskaalu, mis kokku tähendab 1,5 protsendilist kala tarbimise kasvu aastas. 2018. aastal söödi kala ja kalatooteid inimese kohta keskmiselt 20,5 kg aastas. Kõige selle juures tuleb aga arvestada, et need keskmised peidavad endas märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi. Aastane kalatarbimine võib varieeruda vähem kui ühest kilost kuni 100 kiloni, mõjutatuna nii kultuurilistest, majanduslikest kui ka geograafilistest teguritest. Näiteks arengumaade saarestike elanikkonna jaoks on kala lihaga võrreldes taskukohasema hinnaga ja eelistatum, kuna on osa kohalikust toidukultuurist.
Arenenud riikides kasvas aastas tarbitava kala kogus 1961. aastast kuni 2007. aastani 17,4 kg-lt 26,4 kg-ni elaniku kohta, kuid järgnevatel aastatel hakkas kasv järk-järgult langema, kuni jõudis 24,4 kg-ni 2017. aastal. Arengumaades on tarbimine küll kokkuvõttes madalam, kuid see-eest on kasv olnud kiirem, jõudes 5,2 kilolt 1961. aastal 19,4 kiloni 2017. aastal.
Eestis on vastavad muutused olnud pigem langustrendis. Kui 1970. aastal tarbiti meil elaniku kohta kala veel 30 kg aastas, siis 1980. aastal 25 ja 1989. aastal u 23 kg. Värskeima, 2020. aastal Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu järgi on aga kala kogutarbimine Eestis langenud koguni 15 kg-ni elaniku kohta aastas. Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete seirekeskuse (EUMOFA) andmetel on Euroopa Liidus kala tarbimine jäänud püsima 24–25 kg piiresse inimese kohta. Nende värskeima uuringu kohaselt söödi 2018. aastal keskmiselt 24,4 kg kala aastas. FAO andmeil oli Euroopas kala tarbimine 2017. aastal eluskaalus arvestatuna 21,6 kg inimese kohta (tabel 1).
| Piirkond / majanduslik seisus | Kogu kalatarbimine (miljon tonni eluskaalus) | Kala tarbimine inimese kohta (kg/aasta) |
|---|---|---|
| Maailm | 152,9 | 20,3 |
| Maailm (v.a Hiina) | 97,7 | 16,0 |
| Aafrika | 12,4 | 9,9 |
| Põhja-Ameerika | 8,1 | 22,4 |
| Ladina-Ameerika ja Kariibid | 6,7 | 10,5 |
| Aasia | 108,7 | 24,1 |
| Euroopa | 16,1 | 21,6 |
| Okeaania | 1,0 | 24,2 |
| Arenenud riigid | 31,0 | 24,4 |
| Vähim arenenud riigid | 12,4 | 12,6 |
| Teised arengumaad | 109,5 | 20,7 |
| Riigid, kus valitseb toiduainete defitsiit | 23,6 | 9,3 |
Kala teeb head
Erinevate teadusuuringutega on tõestatud, et regulaarne kala ja kalatoodete söömine on mitmekesise ja tervisliku toitumise seisukohalt olulise tähtsusega, seda just kala ja kalatoodete toitaineliselt kvaliteetse koostise tõttu.
Kala on kujunenud oluliseks toiduaineks paljudes toidupuudusega võitlevates ja madalama arengutasemega riikides elavatele inimestele, kelle põhitoit kipub olema ühekülgne. Puudu jääb reeglina piisavas koguses mikro- ja makrotoitainetest, sh asendamatutest aminohapetest, vitamiinidest ja tervislikest rasvadest, mida saab korvata kala söömisega. Kala on teadupärast oluline allikas pika ahelaga oomega-3 rasvhapete, asendamatute aminohapete, vitamiinide (eriti A, B ja D) ja mineraalide, nagu raua, kaltsiumi, tsingi ja seleeni tarbimiseks. See ainulaadne toitainerikas koostis kinnitab, et kala on väärtuslik toiduaine oma söögilaua mitmekesistamiseks isegi suhteliselt väikestes kogustes.
Kala kasu ilmneb ka selle tarbimisel suhteliselt väheses kaloraažis. 2017. aastal moodustas kala keskmiselt ainult umbes 35 kilokalorit kogu tarbitud päevasest energiast. 100 kilokalorit või rohkem moodustasid kala ja kalatooted tarbitud päevasest energiast ainult riikides, kus kala eelistamine on traditsiooniliselt välja kujunenud – nagu näiteks Island, Jaapan, Norra ja Korea – ning kus teised alternatiivsed valgud pole piisavalt kättesaadavad – näiteks Fääri saared, Gröönimaa ja paljud arenguriikide väikesaared.
Kohanemine tarbija ootustega, vesiviljeluse areng
Just viimastel aastakümnetel on globaalne kalatarbimise kasv ajendanud edasimüüjaid tarbijate nõuetega kohanema ja neile reageerima, arvestades, kuidas tarbijad kalatooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Tarbimise laienemine on tulenenud paljude tegurite kombinatsioonist, nagu töötlemise tehnoloogiline areng , sissetulekute suurenemine, kadude ja jäätmete vähendamine ning tarbijate suurenenud teadlikkus kala kasulikkusest tervisele. Kalatootjad ja -turustajad reageerivad tarbijate eelistustele, muutes pakutavate kalaliikide ja toodete valikut, mis on soodustanud kalakasvatuste arengut.
Märka kala
Kalasöömise harjumuse taastamiseks käivitas Maaeluministeerium kaheaastase isuturunduse kampaania „Kala kõlab hästi“, mille eesmärk on tuua kala kui väärtuslik toiduaine tagasi inimeste meeltesse. Kampaania püüab tähelepanu isuäratavate kalaroogadega, tutvustades kala ja kalatoodete rikast valikut ning maitsvaid võimalusi. Rannikuriigina ja vanadele traditsioonidele toetudes oleme veendunud, et kala peaks olema meie toidulaua ehe kõikidel olulisematel sündmustel ning rikastama menüüd igal argipäeval. Kõlab ju hästi!
Kasutatud kirjandus
- Food and Agriculture Organization of United Nations (FAO) (2020). “The State of World Fisheries and Aquaculture 2020”. Rooma, Itaalia.
- Eesti Konjunktuuriinstituut (2020). “Kala ja kalatoodete tarbimine”. Tallinn, Eesti.
Maablogi 