Ülevaade muudatustest veterinaarõiguses – mis muutub ja miks?

Alates 21. aprillist kohaldub uus Euroopa Liidu loomatervise määrus, mille rakendamisega ajakohastatakse ka Eesti õigus – senised loomatervishoidu käsitlevad õigusaktid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu määruse nõuetega ning koondatakse ühtseks veterinaarseaduseks. Peagi jõustuvast õigusaktist annab ülevaate Maaeluministeeriumi loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang.

Foto: Katrin Press / Maaeluministeerium

Uus, vahetult kohalduv loomatervise määrus ning selle allaktid on vastu võetud ja need kohalduvad tänavu 21. aprillil. Üle 400 seni kehtinud Euroopa Liidu õigusakti on koondatud ja ajakohastatud. Nüüd on paketis kokku umbes 30 õigusakti, mis kohalduvad vahetult kõigis liikmesriikides.

Joonis 1. Valdkonna uus EL õigusraamistik.

Eesti loomatervishoiu õigusaktid ajakohastatakse

ELi õiguse rakendamiseks vajab ka Eesti õigusruum ajakohastamist. Senised õigusaktid (loomatauditõrje seadus, veterinaarkorralduse seadus ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus) sisaldavad palju uut ELi õigust dubleerivaid sätteid. Selle vältimiseks on koostatud uus veterinaarseaduse eelnõu, mis hõlmab kõigi kolme seaduse asjakohaseid sätteid.

Uue veterinaarseadusega soovitakse reguleerida järgmisi tegevusi:

  • veterinaararsti kutsetegevust;
  • looma pidamist;
  • loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemist;
  • looma ja kauba Eestisse toimetamist ning nendega kauplemist;
  • loomataudi ennetamist ja tõrjet;
  • veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldust ning
  • haldusjärelevalvet ja vastutust nõuete rikkumise korral.

Kuna eelnõu on alles ettevalmistamisel, siis selle sisust kirjutame järgmises veterinaarseadust käsitlevas postituses.

Kuigi üldised põhimõtted ei muutu, on väiksemaid muudatusi oodata

Ettevõtja peab oma tegevuses edaspidi lähtuma nii Eesti kui ka ELi vahetult kohalduvast õigusest. Põhinõuded jäävad samaks, kuid tähelepanelik tuleb olla detailides. Varem loomatauditõrje seadusega ja ministri määrustega reguleeritud tauditõrjemeetmed, ettevõttest teavitamise ja tegevusloaga seotud tegevuste ning loomade ja loomsete saaduste jälgitavuse põhinõuded on nüüd kirjas ELi määrustes.

Ettevõtted, millest on teavitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (PRIA), ja ettevõtjad, kes on saanud tegevusloa kehtivate õigusaktide kohaselt, loetakse teavitatuks ja nende tegevusluba kehtivaks ka uue õiguse kohaselt.

Tegevusloa kohustusega seotud nõuded on muutunud, seega tuleb kontrollida, kas ettevõtte tegutsemiseks on vaja tegevusluba või piisab tegevusest teavitamisest.

Teatamiskohustus laieneb näiteks ettevõtetele, kus kasvatatakse äritegevusena müügiks koeri, kasse või muid tavapäraselt lemmikloomadena peetavaid loomi. Samuti on teatamiskohustus loomade varjupaikadel. Nõue tuleneb asjaolust, et uue õiguse kohaselt on lemmikloom ainult loom, keda peetakse kodumajapidamises. Ärilisel eesmärgil väljaspool kodumajapidamist pidamise korral ei loeta neid lemmikloomaks. Sellekohast infot saab küsida Põllumajandus- ja Toiduametist (PTA) või PRIAst.

Milliseid nõudeid käsitleb ELi loomatervise määrus?

Loomapidaja vastutab oma peetava looma eest ja võtab bioturvalisuse tagamiseks vajalikke meetmeid. Loomade tervise kontrollimiseks ja võetavate bioturvameetmete hindamiseks tuleb loomapidajal oma loomade tervist pidevalt jälgida. Lisaks tuleb vähemalt kord aastas kutsuda farmi visiidile veterinaararst, kes hindab loomade tervist ja heaolu ning annab vajadusel nõuandeid pidamistingimuste parandamiseks.

Tauditeavituse, -ennetuse ja -tõrjemeetmete põhilised nõuded on kehtestatud ELi loomatervise määruse delegeeritud määrustes. Meetmed kehtestab ja lõpetab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Tegevusloa nõue kehtib enamasti ainult kauplemisel ELis, enamikule loomapidajatest rakendub ainult teavituskohustus. Lisandunud on näiteks tegevusloa nõue koerte ja kasside viimise korral teistesse riikidesse kaubanduslikul eesmärgil, sealhulgas nende kogumiskeskusele, kust loomad teise liikmesriiki viiakse.

Loomade märgistamisele on lisandunud rohkem võimalusi ja erandeid. Nõuded loomade märgistamisele, loomapidamisettevõtete registreerimisele ja tegevuslubadele ning ettevõttes arvestuse pidamisele on samuti kirjas delegeeritud määruses. Lisandunud on märgistamise ja arvestuse pidamise nõuded kaamellaste, hirvlaste ja papagoilaste pidamise korral. Hobuslase identifitseerimise andmed tuleb PRIA registris siduda tema põhilise pidamiskohaga. Eestis lubatud elektroonsed märgistusvahendid kiidab heaks Põllumajandus- ja Toiduamet.

Reguleeritud on ka loomadele ja toodetele sertifikaadi taotlemine või enesedeklaratsiooni täitmine, samuti PTA eelnev teavitamine nende viimisel Eestist välja. Praegu kehtivate vormide kohaseid sertifikaate võib väljastada kuni 21.10.2021.

Veterinaarseadusesse lisanduvad ka asjakohased viited ELi õigusele.

Ettevõtteid teavitatakse muudatustest aegsasti

Põllumajandus- ja Toiduamet, PRIA ning Maaeluministeerium tutvustavad uut õigust ja muutunud nõudeid oma kodulehtel, meedia vahendusel ja otsepostitustega.

Samuti on plaanis korraldada veebikohtumisi loomakasvatajatega ning teha blogipostitusi ja koostada juhendmaterjale.

ELi loomatervise määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429) saab kätte Euroopa Liidu õigusaktide portaalist.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: