Kreeka – Euroopa Liidu suurima kalalaevastikuga riik

2018. aastal oli Euroopa Liidu kalalaevastikus 81 199 laeva kogumahutavusega 1,56 miljonit ja mootorivõimsusega 6,3 miljonit kilovatti. Kalalaevastikust 78% ehk 63 593 olid aktiivselt püügiga tegelevad laevad, veetes merel kokku 6,5 miljonit päeva ja tarbides seejuures 2,3 miljardit liitrit kütust, et tuua maale 5,2 miljonit tonni mereande. Need andmed on osa Euroopa Liidu kalalaevastiku 2018. aasta majandusaruandest, millest annab põgusa ülevaate Maaeluministeeriumi kutselise kalapüügi korralduse büroo peaspetsialist Egle Härm.

2018. aastal töötas Euroopa Liidu kalalaevastikus 146 906 kalurit. Kalurite keskmine aastane palk täistööajale taandatud töötaja kohta oli hinnanguliselt 24 287 eurot. Liikmesriigiti valitses palgas  aga suur varieeruvus, ulatudes Küprose kalurite 1400-eurosest aastapalgast kuni 135 500 euroni, mille teenisid aastaga Belgia kalurid. Küprose puhul tuleb arvestada riigi suure rannakalurite hulgaga, kelle põhiteenistus pärineb mujalt.

2018. aastal oli Euroopa Liidu kalalaevastiku kogutulu 7,7 miljardit eurot; kogukulud olid 6,4 miljardit eurot, moodustades 83% teenitud tulust. Euroopa Liidu suurim kalalaevastik oli Kreekal (17,5%), järgnesid Itaalia (15%) ja Hispaania (11%).

Läänemere kalalaevastiku ülevaade

Läänemerel tegeles kalandusega 2018. aastal aktiivselt kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi. Kokku oli riikidel 5290 aktiivset kalalaeva, millest suurim osa kuulus Soome laevastikku (25%). Euroopa Liidu Läänemere kalalaevad veetsid 2018. aastal merel 357 710 päeva. Kala lossimiste kaal ja väärtus olid vastavalt 673 604 tonni ja 208 miljonit eurot. Kõige olulisemad lossitavad kalaliigid olid räim, kilu, tursk ja lest. Laevastiku teenitud tulu oli 2018. aastal hinnanguliselt ligi 215 miljonit eurot.

2018. aastal vähenes Läänemerel tegutsevate laevade koguarv 10%, langedes ühtlasi madalaimale tasemele alates 2008. aastast. Samasugust suundumust võis märgata ka tööhõives, kus kalalaevastikus tööga hõivatud isikute arv vähenes 2018. aastal samuti 10%, kahanedes 10 aasta madalaimale tasemele. Läänemere traallaevastikus kasvas keskmine aastane palk täistööajale taandatud töötaja kohta 10% ja saavutas rekordtaseme 58 600 eurot, samas kui väikesemahulises rannapüügis see kahanes 11% ja oli 7900 eurot.

Joonis. Muutused Euroopa Liidu liikmesriikide Läänemerel tegutsevate kalalaevade arvus (vasakul) ja täistööajale taandatud tööhõives (paremal) aastatel 2008–2018. Allikas: STECF 20-06

Eesti Läänemere kalalaevastiku ülevaade

Kalalaevastiku üldine seis Eestis on mõnevõrra küll halvenenud, kuid püsinud suures plaanis siiski hea. Laevastik oli 2018. aastal kasumlik, hoolimata oluliste liikide, räime ja kilu madalatest esmakokkuostuhindadest. Tulud olid stabiilsed, summas 14,7 miljonit eurot (puhaskasum 2,7 miljonit eurot). Eestis registreeritud kalalaevade koguarv 2018. aastal suurenes 8%; laevu oli kokku 1718, neist aktiivseid kalalaevu hinnanguliselt 1230. Laevastiku kasv oli seotud eelkõige alla 12-meetriste rannapüügipaatide registreerimisega kalalaevastiku registrisse. Tööhõive oli hinnanguliselt 1243 töökohta, kuid sektoris oli palju inimesi, kelle jaoks kalapüük ei olnud ainus sissetulekuallikas ehk täistööajale taandatult oleks see arv 266. 2018. aastal veetis Eesti Läänemere kalalaevastik merel hinnanguliselt 64 000 päeva ja kaladest lossiti kõige enam räime, kilu ja ahvenat.

Fotode autorid: Epp Meremaa ja Anne Mändla

Esialgsete andmete kohaselt Eesti kalalaevastiku majandustulemus 2019. aastal eelneva aastaga võrreldes halvenes ja eeldatavasti halvenes tulemus 2020. aastal veelgi, milles oli oluline roll COVID-19 haiguspuhangul.

Tulevikuväljavaated

OECD ja FAO andmetel püsivad kalade hinnad ajaloolise tasemega võrreldes ka järgmisel kümnendil kõrgel. Lähemate aastate prognoosid on tingitud COVID-19 pandeemiast ja ennustavad nii merepäevade kui ka lossimiste hulga vähenemist. Mõnes liikmesriigis on laevameeskonna palgad otseses korrelatsioonis lossimiste väärtusega, mistõttu võivad ka töötajate palgad selles sektoris varasemate aastatega võrreldes langeda.

Euroopa Liidu kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee iga-aastane aruanne põhineb 2018. aasta andmetel, sisaldades samas ka järgnevate aastate prognoose ja tulevikuväljavaateid.

2020. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF 20-06)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

<span>%d</span> bloggers like this: