Jätku toidule! – Eesti toidutootjad said mullu edukalt hakkama

Jätku leiba see on meie kõigi soov
Jätku tarvis see on igivana vastus
Jätku tarvis see on ainuõige vastus
See on töö ja tasu tasakaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel

Juhan Viiding, „Soov“

Muutuvad ajad ja kombed. Pisut arhailisena tunduva soovi „jätku leiba“ asemel soovime „head isu“ – vormilt sarnane, ent sisult väga erinev. Oleme harjunud, et meie toidulaud on kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga ja polegi vaja muud kui head isu, et seda kõike maitsta. Eelmisel kevadel koroonapandeemiast põhjustatud ostupaanika ajal võttis Juhan Viidingu luuletuse „Soov“ viimane salm kokku tundmused, mis tekkisid, nähes kauplustes tühjaks ostetud riiuleid. See oli aeg, mil ilmselt iga eestimaalane vaatas lootusrikkalt meie toidutootjate poole ega pidanud pettuma. Põllumajandus- ja kalandussektoril koostöös toiduainetööstusega on oluline roll eestimaalaste toiduga varustamisel. Sellega tulid nad eelmisel aastal hästi toime, kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger.

Erilised olukorrad testivad meie vastupidavust ja kindlasti oli 2020. aasta proovikiviks meie toidutootjatele. Milline oli 2020. aasta toidu tootjatele ja töötlejatele ja kas võime kindlad olla, et meil toitu jätkub? Seda kajastab Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2020. aasta ülevaade.

Korrigeeritud esialgsetel andmetel kujunes 2020. aastal põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks alushindades (koos tootetoetustega) 974,3 miljonit eurot, millest toodanguga seotud toetused moodustasid 0,8%. Kogutoodangu väärtusest moodustas taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtus 48%, loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus 42% ning lahutamatud kõrvaltegevused ja põllumajanduslikud teenustööd 10%. Kogutoodangu väärtus alushinnas vähenes 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga 2%, seejuures toodangu maht vähenes 2% ja alushinnad, milles on arvesse võetud tootmisega seotud toetused, jäid 2019. a tasemele. 2020. a kevadel alguse saanud COVID-19 tervisekriis mõjutas pigem sektoreid, milles vajati rohkem ajutist tööjõudu, kuna liikumispiirangud eeldasid ärimudelite kiiret ümberorienteerumist.

Vaatamata kõigile raskustele oli ilm põllumehega sõbralik. Ilmastik soosis taimekasvatust, mille tulemusel koguti rekordilisi saake.

Teraviljasaak oli rekordiline — 1,6 miljonit tonni, ületades napilt eelneva aasta rekordit. Teravilja kasvupind oli 2020. aastal 370 120 hektarit, millest 55% moodustasid suviteraviljad ja 45% taliteraviljad. Kõige rohkem kasvatati nisu ja otra. Rekordsaagile pandi alus juba 2019. aasta sügisel, kuna taliteravilja külvitingimused olid head. Erakordselt soe talv soosis samuti taimede talvitumist. Teravilja keskmiseks saagikuseks kujunes 4412 kg/ha, mis jäi pisut alla eelmise aasta rekordile.

Koristati rekordiline rapsi (sh rüpsi) saak. Rapsi kogusaak ületas esimest korda 200 000 tonni piiri ning keskmiseks saagikuseks kujunes rekordiline 2861 kg/ha. Rapsi kasvupind oli 2020. aastal 70 926 ha, mis oli 2,1% väiksem kui 2019. aastal. Rapsi kasvupinnast moodustas taliraps 81%. Viimase viie aastaga on talirapsi kasvupind suurenenud 126% ning suvirapsi kasvupind vähenenud 70%.

Kaunvilja kogusaagiks saadi rekordiline 120 471 tonni ning keskmiseks saagikuseks kujunes 2432 kg/ha. Kaunvilja kasvupind 2020. aastal oli kokku 49 535 ha, mis on 15,3% enam kui 2019. aastal. Kaunvilja kasvupinnast moodustas põldhernes 72% ja põlduba 28%. 2020. aasta kujunes väga heaks põldoa kasvatamise aastaks – koristati põldoa rekordsaak.

Puu- ja köögiviljatootjatele oli 2020. aasta keeruline — hiline kevad ja äärmuslikud ilmastikuolud mõjusid halvasti nii puu- kui ka köögivilja saagile ja kvaliteedile.

Aiandussaadusi kasvatati 2020. aastal kokku 7243 ha, millest avamaaköögiviljad moodustasid 31% (2250 ha), viljapuu- ja marjaaiad 56% (4032 ha), maasikad 9,5% (685 ha), puukoolid 2,4% (175 ha) ning lilled ja ehistaimed 0,2% (14 ha).

Köögivilja kogusaak 2020. aastal oli 58 973 tonni, millest avamaaköögivili moodustas 89% (52 357 t) ja katmikköögivili 11% (6616 t); kogusaak jäi 34% väiksemaks kui 2019. aastal. Avamaaköögivilja kogusaagiks saadi 2020. aastal 52 357 tonni, mis on 32% (24 606 t) väiksem kui 2019. aastal. Maheavamaaköögivilja kogusaak (819 t) moodustas kogusaagist 1,6%. Katmikköögivilja kogusaagiks saadi 6616 tonni, mis oli ligi poole vähem kui aasta varem (12 143 t), kuigi saagikus (76,0 t/ha) suurenes 47% võrreldes eelneva aastaga.

Puuvilja ja marjade kogusaak oli 4936 tonni, millest mahepuuviljade ja -marjade, sh maasikate saak (819 t) moodustas 13%. Ebasoodsast ilmastikust ja kasvupinna vähenemisest tulenevalt oli puuvilja ja marjade kogusaak 44% väiksem võrreldes aastatagusega. Kõikide puuviljade ja marjade saak kujunes oluliselt (10–70%) väiksemaks kui 2019. aastal.

Mahepõllumajanduslikku taimekasvatusele on  iseloomulik rohumaade suur osatähtsus.

Maheteravilja (sh tatart) kasvatati 2020. aastal 53 150 ha; võrreldes aasta varasemaga vähenes 2020. aastal teravilja kasvupind 1,5%. Mahekaunvilju kasvatati 9477 hektaril; võrreldes eelneva aastaga suurenes kaunvilja kasvupind ligikaudu 10%. Tehnilisi kultuure kasvatati 12 492 hektaril.

Maheavamaaköögivilja kasvatati 198 hektaril; võrreldes aasta varasemaga suurenes maheköögivilja kasvupind 57%. Maheköögiviljadest kasvatati kõige rohkem maapirni (28 ha), rabarberit (23 ha) ja redist (22 ha).

Mahepuuvilja- ja mahemarjakultuure kasvatati kokku 2522 hektaril; võrreldes eelmise aastaga nende kasvupind oluliselt ei muutunud. Puuviljakultuuridest kasvatati valdavalt õunapuid (465 ha), vähem ploome, kirsse ja pirne. Marjakultuuridest oli suurima kasvupinnaga endiselt astelpaju (1398 ha).

Piima ja piimatoodete turuolukord kujunes 2020. aastal nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas tervikuna COVID‑19 viiruse laialdase leviku tõttu pingeliseks. Kevadel viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmed viisid HoReCa-sektoris nõudluse järsult miinimumini ja raskendasid eksporti, mistõttu piimatoodete hinnad langesid. Piimasektorile tervikuna jäi viiruse mõju siiski esialgu kardetust väiksemaks, sest langust nõudluses toitlustusettevõtete teenuste järele aitas tasakaalustada inimeste kodus viibimise tõttu kasvanud mitme põhitoote (joogipiim, või, tavaline juust) jaemüük ning ekspordinõudluse kiire taastumine.

Piima kogutoodang oli mullu viimaste aastakümnete suurim — 847 800  tonni. Kasv tugines taas kord lehmade suurenenud produktiivsusele.

Võrreldes eelneva aastaga kasvas kogutoodang 3,2%. Piimalehmade arv aasta keskmisena jäi 2019. a tasemele, kuigi ebasoodsa majandusolukorra jätkudes hakkas loomade arv aasta teisel poolel kahanema (-0,8%) Keskmine produktiivsus lehma kohta oli 9943 kg ehk 3,2% enam võrreldes eelmise aastaga. Tõuaretusse ja loomade heaolu parandamisse järjepideva panustamise kõrval toetas produktiivsuse ja kogutoodangu kasvu sööda varumiseks soodne ilmastik nii eelneval kui ka 2020. aastal.

Nii nagu teisigi põllumajandussektorid, mõjutasid COVID-19 viiruse leviku takistamiseks võetud meetmed ja kehtestatud piirangud ka lihasektorit – muutus nõudlus liha ja lihatoodete järele. Kevadel COVID-19 viiruse nn esimese laine ajal muutus liikumispiirangute tõttu nõudlus HoReCa-sektori teenuste järele pea olematuks ning seda ei kompenseerinud kodune tarbimine ega jaekaubanduse suurem läbimüük. Muutunud turuolukord tõi kaasa suurema nõudluse kohapeal toodetud toidu järele ja kasvasid e‑kaubanduse müügimahud. COVID-19 viiruse „teise laine“ ajal mastaapseid liikumispiiranguid ei kehtestatud ning tootjate ja töötlejate ühise jõupingutuse tulemusel jäi 2020. aasta kokkuvõttes COVID-19 mõju lihasektorile arvatust väiksemaks.

Liha kogutoodang suurenes neljandat aastat järjest.

Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal Eestis liha 79 887 tonni,  mida oli aasta varasemaga võrreldes 5% võrra enam. Poole toodangu kasvust andis linnuliha- ja kolmandiku sealihatoodangu suurenemine.

Liha kogutoodangus oli suurima osakaaluga jätkuvalt sealiha, mis moodustas kogutoodangust 56% (-1% võrreldes aastaga 2019). Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus oli 28% (+1%), veiseliha osatähtsus 15% (+0,3%) ning lamba- ja kitseliha osatähtsus 0,6% (-0,3%).

Tegevusloaga lihatöötlemisettevõtes tapeti (sh teenustööna) 2020. aastal 35 100 veist ja saadi 8893 tonni veiseliha (+3,8% aastases võrdluses). Sigu tapeti 559 100 ja saadi 45 034 tonni (-0,5%) liha. Lambaid tapeti 9000 ja saadud lihakogus oli 189 tonni (+5%).

Nii veise-, sea-, lamba- kui ka kitseliha kokkuostuhinnad aasta algusega võrreldes vähenesid.

Asukoha tõttu on Eesti ka mereriik ning taime- ja loomakasvatuse kõrval on siin oluline koht kalandusel. Kalandus on alati olnud Eestis oluline majandusharu ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks.

Kalapüügi ja vesiviljeluse valdkonnas tegutsevate ettevõtete müügitulu oli 2020. aastal 70,9 miljonit eurot, mida oli 12,3% vähem kui eelmisel aastal. Läänemere traalpüüki pidurdasid Eestile senisest väiksemana kehtestatud kilukvoot ja aasta esimeses pooles ka halvad ilmastikuolud, mille tulemusel püük vähenes 18%. Kaugpüüki mõjutas eelmisel aastal peamiselt langus Loode-Atlandi püügis, kuna töökorras oli selles piirkonnas vaid üks kahest kalapüügilaevast.

Eestile 2020. aastal kehtestatud varasemast väiksem kilukvoot ja ebasoodsad ilmastikuolud esimeses pooles mõjutasid halvasti Läänemere traalpüüki. See avaldus ka kala kogupüügis — see oli 13% väiksem kui aasta varem.

Kokku püüti 2020. aastal 74 275 tonni kala, mis oli 13% vähem kui eelneval aastal. Põhiliselt toimus vähenemine Läänemere traalpüügi arvelt. Kaugpüügisaak oli 2020. aastal 14 893 tonni. Aastases võrdluses vähenes saak 16%. Läänemere traalpüügisaak oli 45 271 tonni ehk 18% vähem kui eelneval aastal. Rannapüügisaak oli 2020. aastal 10 496 tonni. Sisevete püügisaak oli 2020. aastal 3615 tonni.

Eesti vesiviljeluse moodustavad neli tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine, vähikasvatus, kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ning  vetika- ja karbikasvatus. Viimased saadaolevad andmed vesiviljeluse kohta on aastast 2019, mil vesiviljelusettevõtted müüsid 1062 tonni kaubakala ja -vähki kokku rohkem kui 3,7 miljoni euro väärtuses.

Majandustulemusi hinnates läks toiduainetööstusel tervikuna pisut paremini kui töötleval tööstusel üldiselt. Tegevusalade vaates on muutused aga väga erinevad. Ettevõtete käekäik sõltus põhiliselt müügistruktuurist, st sellest, kas müük oli suunatud jaekaubandusele, HoReCa-sektorile või ekspordile. Rohkem olid mõjutatud HoReCa-sektorist suuremas sõltuvuses olevad tegevusalad (nt pagaritööstus, puuvilja- ja köögiviljatööstus, joogitööstus). Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2020. aastal 2,1 miljardit eurot (- 0,4% aastases võrdluses) ja see moodustas 16,4% kogu töötleva tööstuse müügitulust.

Toiduainetööstuse toodang moodustas 2020. aastal 16% töötleva tööstuse toodangust, mis oli viimase viie aasta kõrgeim tase.

Maailmas valitsevale keerukale olukorrale vaatamata põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2020. aastal hoogustus.

Eestist eksporditi 2020. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,4 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,6 miljardi euro eest.

Võrreldes eelneva aastaga mullu eksport kasvas 4,1% ja import vähenes 0,5%. Kaubavahetuse puudujääk oli viimase kaheksa aasta väikseim.

Kaubavahetuse puudujääk oli 194,7 miljonit eurot, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 65 miljoni euro võrra.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis  jäi 2019. aastaga võrreldes samaks ja moodustas 76% kogu ekspordist.

Vaatamata COVID-19 leviku piiramiseks võetud meetmetele ja ülemaailmsest eriolukorrast tingitud probleemidele kaubanduses näitas Eesti päritolu kaupade eksport 2020. aastal kasvu. Kasv tulenes suuresti teravilja ja õlikultuuride heast saagist kahel viimasel aastal. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2020. aastal küündis hinnanguliselt 1,1 miljardi euroni. Piima-, kala-, teravilja-ja lihasektor moodustasid ekspordikäibest vastavalt 19%, 12%, 19% ja 8%.Viimastel aastatel on toidukaupu eksporditud enam kui 100 sihtriiki. Suur osa sellest on valdavalt orienteeritud Euroopa Liidu siseturule – 2020. aastal tuli 70% ekspordikäibest kaupade müügist liidu liikmesriikidesse.

2020. aastal imporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu 1,6 miljardi euro eest; 2019. aastaga võrreldes vähenes impordi väärtus 0,5%. Importkaupade saatjariikideks olid peamiselt lähisnaabrid – rahalises väärtuses 45% sisseveetavast kaubast jõudis siia vahetult Lätist, Leedust ja Soomest.

Mullusele aastale tagasi vaadates võib öelda, et see oli väga raske; koroonakriisi mõjude leevendamiseks ulatas ka riik ettevõtjatele abikäe. Nimelt andis Euroopa Komisjoni pakutud ajutine riigiabi raamistik riikidele võimaluse oma ettevõtteid kriisis toetada. Eesti otsustas põllumajandus- ja toidusektorile ning maaettevõtjatele eraldada kriisist väljumiseks ja selle halbade mõjude leevendamiseks laenude, tagatiste ja põllumajandusmaa kapitalirendina 200 miljonit eurot.

Tänu toidutootjate pingutustele ja ilmataadi mõistlikkusele jäi hullem saabumata ja toitu meil jätkus, saime seda piiri tahagi viia.  Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aastal tehtud uuringust „Eesti elanike ostueelistused ja hoiakud“ selgus, siis Eesti elanikud armastavad endiselt kodumaist — maitsvat, värsket ja kvaliteetset toitu. Kindlasti ei ole praegune aasta toidutootjatele eelnevast kergem, võitlus koroonaviirusega kestab edasi. Kuid seda kohasem on soovida — jätku toitu!

Jätku toitu, see on meie kõigi soov!

Üks kommentaar “Jätku toidule! – Eesti toidutootjad said mullu edukalt hakkama

Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: