Euroopa Liidu kvaliteedimärk aitab tõsta toote konkurentsivõimet

Euroopa Liidu kvaliteedimärke on võimalik kasutada toodete märgistusel, mille nimetused on kaitstud Euroopa Liidu geograafiliste tähiste süsteemi alusel. Geograafilised tähised[1] eristavad tooteid, mille omaduste ja geograafilise päritolu vahel on olemas olemuslik seos. Nendega seotud intellektuaalomandi õigused on rahvusvaheliselt kehtinud alates 1883. aastast.

Kuna Euroopa Liidus on palju konkreetse päritoluga hinnatud toidutooteid ja toite, on järk-järgult loodud geograafiliste tähiste süsteem, mis võimaldab ettevõttel toodet ebaõiglase konkurentsi eest kaitsta, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna ekspordi ja turuarenduse büroo peaspetsialist Liis Raska.

Geograafiliste tähiste kaitse reeglid kehtestati 1970ndatel veinide, 1989. aastal piiritusjookide ja 1992. aastal põllumajandustoodete ja toidu kohta. Lisaks võeti 1992. aastal kasutusele garanteeritud traditsiooniliste toodete (GTT) skeem, mis võimaldab kaitsta traditsioonilisi tooteid ja tootmismeetodeid.

Euroopa Liidu geograafiliste tähiste süsteemi puhul on toote nimetusi võimalik kaitsta kolme erineva kvaliteediskeemi alt, mis võimaldavad kaitstud nimetusega tootel kasutada sobivat kvaliteedimärki. Geograafiliste tähiste puhul, mis kuuluvad Euroopa Liidu kvaliteedikavade hulka, saab kõige olulisema eelisena esile tuua nende kehtivuse kogu liidus. Kuna liikmesriigiti elanike teadlikkus liidu kvaliteedimärkidest erineb, võib sellest saada tuge just nende riikide turgudele sisenemisel, kus tarbija neid hästi tunneb. Liidu kvaliteedimärkide plussidena saabki välja tuua, et neid kandvaid tooteid on võimalik kõrgema hinnaga turustada, nendega on hõlpsam välisturgudele siseneda ning tõenäoliselt suureneb ka toote päritolupiirkonna tuntus. 

Millised Euroopa Liidu kvaliteedimärgid on olemas?

Kvaliteedimärkide puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiga. Registreeritud nime võivad kasutada kõik tootjad, kes asuvad konkreetses geograafilises piirkonnas ja toodavad registreeritud spetsifikatsioonile vastavat toodet.

Kasutusel on kolm erinevat märki – kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ja garanteeritud traditsiooniline toode (GTT/GTE).

  • KPN-märgiga toote puhul toimub kogu tootmine kindlas geograafilises piirkonnas ning toote omadused sõltuvad otseselt piirkonna inim- ja keskkonnafaktoritest.
  • KGT-märgiga toote puhul on vähemalt üks tootmisetapp toimunud määratletud geograafilises piirkonnas ja toote seos piirkonnaga võib põhineda ka mainel.
  • GTT-märgi puhul tootmisel seost geograafilise piirkonnaga ei ole, kuid on olemas võimalus lisada toote nimetuse juurde väide „valmistatud traditsiooniliselt […]“, märkides nurksulgude asemele asjaomase riigi või piirkonna nime

Seda, milliste toodete peal võib kvaliteedimärke näha, saab täpsemalt vaadata tabelist 1 ning Euroopa Komisjoni avaldatud videotest YouTube’is (“EU Geographical Indications” ja “Europe feeds your senses: The EU quality food and drink”)

Tabel 1. Euroopa Liidu kvaliteedimärgid.

Kui palju geograafilisi tähiseid on Euroopas registreeritud ja milline on turu suurus?

Kvaliteedimärgi kandmine parandab toote positsiooni välisturgudel ja võimaldab tõsta selle konkurentsivõimet ning ekspordimahtu. Lisaks võimaldavad Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingud saada registreeritud nimetusele kaitse ka kolmanda riigi turul. Euroopa Komisjoni 2019. aastal avaldatud uuringust selgus, et kaitstud nimetusega toote müügiväärtus on keskmiselt kaks korda suurem kui samalaadsel kaitsmata tootel.

Euroopa Liidus on üle 3200 geograafilise tähise, sealjuures on peaaegu 80% neist registreeritud kuues liikmesriigis – Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka, Portugal ja Saksamaa. Saab välja tuua, et GTT skeem on olnud kõige ebapopulaarsem ning kahekümne kaheksa aasta jooksul, mil see on kasutusel olnud, on Euroopa Liidus registreeritud vaid 64 nimetust.

Eestil on praegu kaks kaitstud geograafilise tähisega toodet –„Estonian vodka“ ja „Sõir“. „Estonian vodka“ puhul oli nimetus reserveeritud juba 2008. aastast, aga registreerimisprotsess lõppes 2019. aasta kevadel. Teise geograafilise tähise – nimetuse „Sõir“ – osas avaldati registreerimisotsus 1. juunil 2021 (otsus jõustub 20. juunil 2021). Sealjuures esitati sõira kui kaitstud geograafilise tähise registreerimise taotlus Euroopa Komisjonile 2018. aasta lõpus. Keskmiselt võtabki registreerimisprotsess aega 2–3 aastat.

2017. aastal oli geograafilise tähisega toodete müügikäive kokku 77,15 miljardit eurot. Jättes välja vähem populaarse GTT-skeemi andmed, oli tähist KPN või KGT kandvate toodete müügikäive kokku 74,8 miljardit eurot. Sealjuures oli juhtiv liikmesriik Prantsusmaa 26,9 miljardi euroga ning peamiselt tänu veinidele, teisel kohal oli Itaalia 15,8 miljardi euroga, millest üle poole moodustas veinide müük, järgnes Saksamaa 8,7 miljardi euroga, millest 61% tuli põllumajandustoodete ja toidu müügist. Juhtival kohal on Prantsuse veinid, Itaalia veinid ja Itaalia põllumajandus- ja toidutooted. Kogu müügikäibest (KPN, KGT ja GTT) moodustas 58% müük liikmesriikide siseturule, 20% liidusisene müük ning 22% eksport liidust välja. Kolmandatesse riikidesse ekspordi puhul pärinesid tooted peamiselt Prantsusmaalt, Itaaliast ja Ühendkuningriigist. Sealjuures olid müüki vedavateks toodeteks „Champagne“ ja „Cognac“ Prantsusmaa puhul, „Grana Padano“, „Parmigiano Reggiano“ ja „Prosecco“ Itaalia puhul ning „Scotch Whisky“ Ühendkuningriigi puhul.

Joonis 1. Geograafilist tähist KPN või KGT kandvate toodete müügikäive, EL-28, 2017.

Kus saab teada, millistel toodetel on Euroopa Liidu kvaliteedimärk?

Selle kohta, mis nimetused ning milliste kvaliteediskeemide raames on kaitstud, leiab täpsemat infot Euroopa Liidu geograafiliste tähiste registrist eAmbrosia. Lisaks on hiljuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu intellektuaalomandi ameti koostöös valminud uus andmebaas GIview, mis sisaldab toodete kohta täiendavat infot ja pilte.

Kvaliteedimärgiga toodete kohta leiab huvitavat infot ja retsepte ka Euroopa Komisjoni kodulehelt. Lisaks sellele saab geograafiliste tähiste kohta lisainfot lugeda ning toodetega tutvuda interaktiivses veebigaleriis

Kuidas kvaliteedimärgi taotlemine toimub?

Liidu tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning märkide kasutamine tasuta.

  • Taotluse esitab eelistatult tootjate rühm, kuid teatud tingimustel võib esitajaks olla ka vaid üks tootja. Taotlus tuleb Eestis esitada Maaeluministeeriumile, kes kontrollib selle nõuetekohasust.
  • Nõuetekohane taotlus avaldatakse Maaeluministeeriumi kodulehel ja riikliku levikuga meediaväljaannetes riigisiseste vastuväidete esitamiseks.
  • Kui vastuväiteid ei esitata, edastab Maaeluministeerium taotlustoimiku Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon vaatab taotlustoimiku omakorda läbi.
  • Seejärel avaldatakse nõuetele vastav taotlus vastuväidete võimaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas. Selles etapis saab vastuväiteid esitada teistest ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest. Liikmesriigist, kus taotlus esitati, ei ole siis enam võimalik vastuväiteid esitada.
  • Kui vastuväiteid ei esitata, võtab Euroopa Komisjon vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.

Kuna tegemist on keerulise protsessiga, pakub Maaeluministeerium taotlejale ka tehnilist tuge. Samuti saab taotleja võimaluse taotluses esinevate puuduste parandamiseks.

Millised arengud ootavad valdkonda ees?

Praegu on pooleli 2019. aasta lõpus algatatud Euroopa Liidu geograafiliste tähiste süsteemi läbivaatus.

Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski sõnul keskendutakse läbivaatusel kolmele põhiteemale:

  • tähiste atraktiivsuse tõstmine tootjate seas. Eraldi suunatakse tähelepanu väikese tähiste osakaaluga liikmesriikidele (sh Eesti). Samuti on kavas registreerimisprotsessi lihtsustada ning muuta muudatuste tegemine paindlikumaks;
  • ühiskondlikele ootustele parem vastamine, sh geograafilise tähisega toodete kestlikkus (sidusus Euroopa Liidu roheleppega);
  • intellektuaalomandi parem kaitse, sh toodete müügil veebis. 

Läbivaatuse käigus on palju tähelepanu pööratud ka inimeste vähesele teadlikkusele kvaliteedimärkidest.

Euroopa Komisjoni 2020. aasta uuringust nähtub, et Euroopa Liidu elanikest on vaid 20% teadlikud kaitstud päritolunimetuse märgist ning vaid 14% teadlikud kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote märgist.

Eesti Konjunktuuriinstituudi 2016. a uuringust „Elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ nähtub, et kaitstud geograafilise tähise ning kaitstud päritolunimetuse märki tundis uuringu korraldamise ajal 6% Eesti elanikest ning garanteeritud traditsioonilise eritunnuse (ehk garanteeritud traditsioonilise toote) märki 3% elanikest. Inimeste vähese teadlikkusega seoses on kvaliteedikavade läbivaatuse üks eesmärke ka selgema info jagamine ning märgistuse täiustamine. Õiguslike ettepanekutega plaanib Euroopa Komisjoni välja tulla 2021. aasta lõpus.


[1] Mõiste „geograafiline tähis“ hõlmab järgmisi Euroopa Liidu õigusega kaitstud nimetusi: kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline toode.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: