Räägime Euroopa uuest kliima- ja energiapaketist

Euroopa Liidu kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat muutva paketi „Fit for 55“ eesmärgiks on  kasvuhoonegaaside heite vähendamine 55% võrra aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990 ja kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050. Plaanitavatest sammudest eesmärkide suunas liikumisel põllumajanduse kontekstis kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Euroopa Komisjoni pakettFit for 55 sisaldab võetud eesmärkide täitmiseks ettepanekuid jagatud kohustuse määruse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohta, mis puudutavad otseselt põllumajanduse sektorit.

Jagatud kohustuse määrus seab raamistiku kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks põllumajanduse kõrval ka transpordi, jäätmekäitluse, tööstuslike protsesside ja väikesemahulise energiatootmise sektorites. Komisjon on teinud ettepaneku tõsta riiklike kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustusi, et saavutada liidus 40% heite vähendamine aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. Riikide vahel jaguneb eesmärgi saavutamiseks kohustus sisemajanduse koguproduktil (SKP) elaniku kohta.

LULUCF sektoris on liidu üldiseks eesmärgiks seatud süsiniku neto sidumise 310 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030, mis on võrreldes praegusega eesmärgiga umbes 15% suurem. Lisaks tegi Komisjon ettepaneku moodustada pärast 2030. aastat AFOLU sektor, mis liidaks põllumajandusest pärit heite arvestamise LULUCF sektori arvestusega. Liikmesriikide kohustus on võtta vajalikke meetmeid, et saavutada aastaks 2035 EL-i maakasutuses kliimaneutraalsus.

Paketis tuuakse välja vajadus suurendada süsiniku sidumist ning ökosüsteemide taastamise olulisus, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Vaja on suurendada EL-i metsade, mulla, märgalade ja turbaalade, ookeanide ja veekogude suutlikkust süsiniku siduda ja säilitada. Kaasaegses põllumajandussektoris vajame toiduga kindlustatuse tagamiseks ka põllumajandustavasid, mis seavad esikohale looduse ning  mulla tervise.

Põllumajandusest pärinevad heited

Põllumajandusest pärit kasvuhoonegaaside heide oli 2019. aastal ligikaudu 1,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti ning moodustas 10% summaarsest heitkogusest ja 24% jagatud kohustuse määruse sektorite heitkogusest. Peamised kasvuhoonegaaside allikad põllumajanduses on põllumajandusmaadelt eralduv heide (eelkõige väetamisest tulenev), loomade soolesisene fermentatsioon ja sõnnikukäitlus. Soolesisene fermentatsioon on protsess, mille käigus toimub kariloomade seedetraktis olevate mikroobsette organismide mõjul tarbitud sööda kääritamine ning selle tulemusena moodustub metaan, mis eraldub peamiselt hingamise (suu) kaudu. Sõnniku hoidmine või töötlemine anaeroobsetes tingimustes viib sõnnikus sisalduvate orgaaniliste ainete lagunemiseni, mille protsessis tekib metaan.

LULUCF arvestuses oli 2019. aastal põllumaa kategooria summaarne kasvuhoonegaaside heide üle 354 tuhande tonni CO2 ekvivalenti ja rohumaal üle 67 tuhande tonni CO2 ekvivalenti. Nii põllumaade kui ka rohumaade puhul mõjutab kõige enam heidet turvasmuldade kuivendamine ja harimine, mille tõttu turvas laguneb ja mineraliseerub ning tekib ulatuslik CO2 heide. Mineraalmullad on nii põllumaade kui ka rohumaade puhul süsiniku sidujad.

Ootused põllumajandustootjatele kliimaeesmärkidesse panustamisel

Kuna kliimaeesmärkide täitmisesse peavad panustama kõik sektorid, on oluline, et põllumajanduses rakendatakse praktikaid, mis annavad olulise panuse süsiniku sidumisele muldades ning vähendavad kasvuhoonegaaside heidet. Kuidas vähendada heidet põllumajanduses? Selleks tuleb rakendada kestlike põllumajandustavasid nagu näiteks viljavaheldus, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamine ning orgaanilise väetise kasutamine, mis kõik mõjuvad positiivselt mulla struktuurile ja süsinikuvaru suurendamisele. Suure osa põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitest moodustab mineraalväetiste kasutamine, mille kasutamise optimeerimiseks tuleb rohkem rakendada täppisväetamist.

Loomakasvatuses moodustavad suurema osa heitest loomade soolesisene fermentatsioon, mille vähendamiseks võivad olulise panuse anda söödalisandid ja söödaratsioonide optimeerimine ning aretusprogrammid. Biogaasi ja biometaani tootmine, kasutades sisendina tekkivat sõnnikut, aitab samuti kaasa põllumajanduses heite vähendamisele ning lisaks sellele võimaldab luua uusi töökohti ja täiendavat ettevõtlustulu põllumajandusettevõtetele. Lisaks võimaldab biometaani kasutamine transpordis vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tekkivad CO2 heidet.    

Turvasmuldadega põllumajandusmaad tuleb kliimaeesmärkide täitmiseks  viia püsirohumaa alla ning seal asjakohastel juhtudel veerežiim taastada või rakendada veetaseme kontrollitud tõstmist.

Euroopa Liidu uus kliimapakett ei tähenda kindlasti liha tootmise ja tarbimise lõpetamist. Loomade karjatamine ning sõnniku anaeroobne kääritamine on üks osa keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendusest, mistõttu on kvaliteetne ja keskkonnasõbralikult toodetud liha ka tulevikus osa meie toidulauast. Samas on liha puhul eriti oluline mõõdukus ning toidu raiskamise vältimine, et suurema süsinikujalajäljega kuid kõrgema toiteväärtusega toit saaks toodetud võimalikult eesmärgipäraselt.  

Toetused kliimaeesmärkidesse panustamisel

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 toel väljatöötatavad sekkumised aitavad kaasa  kliimaeesmärkide saavutamisele. Plaanis on toetada mitmeid praktikaid, mis panustavad süsiniku sidumisse. Samuti on kavandamisel investeeringutoetused, näiteks investeeringud põllumajandusettevõtte keskkonnasõbralike taastuvenergialahenduste rajamiseks ja energiakokkuhoiuks ning täppisväetamise sensorsüsteemide ostmiseks, mis kõik panustavad heite vähendamisse.

Lisaks ÜPP strateegiakava sekkumistele valmistab Maaeluministeerium ette meedet, mis võimaldaks luua ühtsed alused põllumajandusettevõtete ja toodetud toodete süsiniku jalajälje hindamiseks ja korraldada põllumajandusettevõtetele hindamised, et saada parem ülevaade Eestis toodetud põllumajandustoodete jalajäljest ja anda soovitusi oma jalajälje vähendamiseks.

Samuti proovime leida võimalusi, et põllumajanduses tehtavaid pingutusi, sh toetatavaid praktikaid võetaks arvesse kasvuhoonegaaside inventuuris ja nende positiivne mõju saaks õiglaselt ja asjakohaselt kajastatud.

Kõik eelpool nimetatud põllumajanduslikud tegevused aitavad suurendada CO2 sidumist ning muuta keskkonda ja põllumajandust kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemaks. Peame elama ja töötama kooskõlas loodusega, et kaitsta meie oma planeeti ja tervist.

Iga kodanik saab panustada kliimaeesmärkide täitmisse

Iga kodanik saab anda oma panusekliimaeesmärkide täitmisse tarbimisvalikute teadlikkuse ja mõõdukuse suurendamise kaudu. Esmalt tuleb vältida toidu ja muude ressursside raiskamist, mis eeldab head ostuotsuste planeerimist ja kooskõlla viimist tegelike vajadustega. Võimalusel eelista kodumaist toitu, kuna selle keskkonnajalajälg on madalam juba üksi väiksema transpordivahemaa tõttu. Kavandatav põllumajandusettevõtete ja -toodete süsinikujalajälje kaardistus võimaldab anda lõpptarbijale enam informatsiooni teadlike valikute tegemisel.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: