Mida näitab põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN 2020. aasta kohta?

Põllumajandusuuringute Keskus andis välja iga-aastase kogumiku, milles on esitatud Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajad põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (Farm Accountancy Data Network – FADN) andmetel. Milleks on selliseid andmeid vaja ja mida need meile 2020. aasta kohta näitavad? Andmete olemust ja kogumise tausta avab Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp.

Poliitikakujundajatele ja maamajanduse ning põllumajandustootmise analüüside koostajatele on erinevad statistilised andmed oluline infoallikas. Põllumajandust iseloomustavaid tootmisandmeid kogub ja avaldab Statistikaamet, kuid majanduslikke detailandmeid mitmesuguste põllumajanduslike tootmistüüpide kohta ettevõtte tasandil on võimalik saada vaid FADNi raames. Selleks kogutakse raamatupidamis- ja tootmisandmeid põllumajandustootjatelt, kelle tootmise maht on piisavalt suur, et seda äritegevuseks pidada, ning kõrvale jäävad nn elulaadi- ja hobitalud.

FADNi andmeid kogutakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Andmed edastatakse Euroopa Komisjoni ühtsesse andmebaasi ning ühtne metoodika võimaldab liikmesriikide majandustulemusi võrrelda.

Kuna andmeid esitavate ettevõtete valikul on järgitud põllumajandusloenduse andmeid ja sealse kogumi struktuuri tootmistüübi ja majandusliku suuruse vaates, võib kogutud andmete alusel tehtud analüüside tulemusi üldistada põllumajandussektorile tervikuna. See on väärtuslik informatsioon, mis annab võimaluse analüüsida näiteks seda, kuidas meie põllumeestel läheb, millised olid majandustulemused erinevate tootmistüüpide ja suurusega ettevõtetes ning millised tootjate grupid vajaksid enam toetamist. Kuna aga toetusraha ei ole kunagi piisavalt, siis on vaja teha keerulisi valikuid.

Otsuseid aitab teha majandustulemuste analüüs, mis baseerub tootjate esitatud õigetel ja tegelikkust peegeldavatel andmetel. FADN on ainuke andmebaas, kuhu kogutakse andmeid ka füüsilisest isikust ettevõtjate majandustegevuse kohta ja see annab võimaluse analüüsida põllumajandussektoris toimuvat tervikuna. Andmed avaldatakse nn standardtulemustena ehk keskmise ettevõtte kohta.

Andmed 658 põllumajandustootjalt

2020. majandusaasta kohta esitas oma andmed 658 põllumajandustootjat. Nende hulgas oli nii väiketootjaid, keskmise suurusega kui ka suurtootjaid, esindades kokku 7610 põllumajandustootjat üle Eesti. Ligikaudu veerand valimisse kuulunud ettevõtjatest olid mahetootjad.

2020. aasta kevadel alanud pandeemia tekitas ebakindlust kõikides sektorites. Põllumajandussektoris avaldus mõju loomakasvatussaaduste kokkuostuhindade langusena ja hooajalise tööjõu nappusena.

Kuid ebakindlust on alati ka päikese ja sadude pakutavas. Taimekasvatuse jaoks olid ilmastikuolud soodsad; põllukultuuride saagikused olid küll mõnevõrra madalamad kui 2019. aastal, kuid viimase viie aasta võrdluses oli saagikus siiski küllalt hea. Taimekasvatuskultuuride realiseerimishinnad olid 2020. aastal valdavalt kõrgemad kui 2019. aastal.

Loomakasvatussaaduste realiseerimishinnad olid madalamad kui 2019. aastal. Kuigi keskmine piimatoodang lehma kohta aastas suurenes, siis tingituna madalatest kokkuostuhindadest vähenes lehmapiima ja -toodete väärtus. Piima kokkuostuhinnaks kujunes keskmiselt 296 €/t (2019. aastal 313 €/t). Madalatest realiseerimishindadest tingutuna vähenes sea-, linnu- ning lamba- ja kitseliha toodangu väärtus. Vähenesid ka munade, kitsepiima ja mee realiseerimishinnad. Kõik need tegurid kokku tingisid loomakasvatustoodangu väärtuse vähenemise 4% võrra 2019. aastaga võrreldes.

Põllumajandustootmiseks tehtud kulutused suuremad kui kogutoodangu väärtus

FADNi andmed koondavad kogutoodangu väärtuse ja tootmiseks vajalikud kulud koos oma alajaotustega. 2020. aastal oli kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse 0,90, mis näitab, et toodangu väärtus ei katnud selle tootmiseks tehtud kulutusi. See ei tundu esialgu võimalik, kuid meeles tuleb pidada, et riik toetab põllumajandussektorit Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), kujunes seetõttu 2020. aastal selleks suhtarvuks 1,12, mis peegeldab toetuste tähtsust põllumajandustootjate majandusliku elujõu tagamisel.

Netolisandväärtus, mis kujuneb laias laastus toodangu väärtuse ja selle tootmiseks vajalike vahendite kulu vahena, oli 2020. aastal keskmiselt 43 232 eurot ettevõtte ja 26 259 eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis oli aastate 2016–2020 võrdluses kõige kõrgem tulemus. Võrreldes 2019. aastaga suurenes netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta 7%. Seega tuleb tõdeda, et 2020. aastal aset leidnud arengutest hoolimata võib seda kokkuvõttes lugeda päris heaks aastaks.

Põllumajandustootjate sissetulekute struktuurist moodustasid toetused ligikaudu viiendiku

2020. aastal olid põllumajandustootjate sissetulekud keskmiselt 142 174 eurot ettevõtte kohta, mis võrreldes 2019. aastaga eriti ei muutunud. Põllumajanduslik müügitulu moodustas keskmiselt 69% põllumajandustootjate sissetulekutest ehk keskmiselt 98 152 eurot ettevõtte kohta. Ka põllumajanduslik müügitulu jäi samale tasemele kui 2019. aastal. Rohkem kui pool põllumajanduslikust müügitulust saadi taimekasvatussaaduste realiseerimisest, loomakasvatuse osa oli 48%.

Toetusi (v.a investeeringutoetused) saadi 2020. aastal keskmiselt 30 281 eurot ettevõtte kohta ja see moodustas 21% kogu sissetulekust. Muu tootmine andis kümnendiku põllumajandustootjate sissetulekutest.

2020. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 9,07 eurot tunnis

2020. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 19 971 eurot tasustatud tööjõu aastaühiku kohta ehk 9,07 eurot tunnis. 2019. aastaga võrreldes oli kasv 5%. Eelnenud viie aastaga võrreldes kasvas see näitaja 34%. Põllumajanduses kasutatakse ka tasustamata tööjõudu, mille osatähtsus kogu kasutatavas tööjõus oli 2020. aastal keskmiselt 44%.

Esialgsed kokkuvõtted 2020. aasta andmete põhjal on nüüdseks tehtud ja jätkub põhjalikum analüüs.

2021. aasta andmete kogumine algab 2022. aasta aprillis ja kestab augusti lõpuni.

Andmete esitamine on vabatahtlik, kuid iga andmeid esitav põllumajandustootja võiks selles näha enda jaoks võimalust. Mida paremini on erinevad valdkonnad valimis esindatud, seda täpsema pildi saab sektoris toimuvast. Lisaks poliitikakujundajatele on andmebaasis osalemine kindlasti kasulik ka tootjatele endile ja annab võimaluse oma tootmistegevust paremini suunata. Iga andmeid esitav põllumajandustootja saab aasta lõpus ülevaate, kuidas on ettevõttel viimase viie aasta jooksul läinud ja millised on tema majandusnäitajad sarnase tootjate grupiga võrreldes tootmissuuna ja suuruse poolest.

Siinkohal suur tänu kõigile, kes FADNi programmis on osalenud – nii andmeid esitanud tootjatele kui ka andmete kogujatele!

Rohkem informatsiooni FADNi kohta ja kogumik „Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2020“ on avaldatud Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel https://pmk.agri.ee/et/maamajandus.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: