Kala puhul ostetakse värskust, hinda ja kala liiki

Novembris avaldas Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus (EUMOFA) uuringu, mis annab pildi Euroopa Liidu kalandus- ja vesiviljelusturul toimuvast. Millised on olnud kalatoodete impordi ja ekspordi trendid, kus ja kui palju kalatooteid toodetakse ja tarbitakse, kuidas on muutunud kala- ja kalatoodete hinnad teiste peamiste tootegruppidega võrreldes, millised arengud on Eesti turul – kokkuvõtte uuringutest tegi Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Laura Freivald.

Kala tarbimine Euroopa Liidu riikides

Kala- ja vesiviljelustoodete tarbimine on olnud Euroopa Liidus 2017. aastast alates langustrendis. 2019. aastal vähenes tarbitud kala ja kalatoodete koguhulk pea 187 000 tonni võrra. Tarbitud toodetest 76% moodustasid nn loodusliku päritoluga kala ja kalatooted ning 24% kasvanduskala ja vesiviljelustooted. Euroopa Liidu kõige suurem kala- ja vesiviljelustoodete tarbijaskonnaga riik on Portugal, kus 2019. aastal kala tarbimine impordi arvelt varasemate aastatega võrreldes vähenes, küll aga suurenes kalatoodete eksport teistesse riikidesse.

Erandiks võib pidada Lätit, kus kalatoodete tarbimine Euroopa üldisest negatiivsest trendist hoolimata kasvas ja seda koguni 59%, mis on suurim tõus perioodil 2018–2019.

Võrreldes 2019. aastaga kasvasid 2020. aastal kulutused kalale ja kalatoodetele peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Soomes ja Eestis. Kõige rohkem suurenesid kogukulud Hispaanias – 39%, mis rahas tähendab kasvu 9,8 miljardilt eurolt 13,6 miljardile. Hispaanias kasvasid kõige enam ka kulutused elaniku kohta – aastatel 2019–2020 suurenesid need 79 euro võrra (208 eurolt 287 eurole). Kõige suuremaid kulutusi kalandus- ja vesiviljelustoodetele inimese kohta tehti aga Portugalis – 371 eurot, mis on peaaegu kolm korda enam kui Euroopa Liidu keskmine (133 eurot).

Kala vs liha

Foto: Pixabay

Kõigis Euroopa Liidu riikides jäävad kala- ja vesiviljelustoodetele tehtud kulutused alla kulutustele, mis tehakse lihale. Keskmiselt kulutavad leibkonnad kalale umbes ühe neljandiku lihale kuluvast summast. Nii näiteks kulutati 2020. aastal lihale 222 miljardit eurot ja kalale 59,7 miljardit eurot.

Perioodil 2011–2020 tõusid kala ja kalatoodete tarbijahinnad keskmiselt 2,3% aastas, mis oli oluliselt rohkem kui lihatoodete (1,7%) või mõne teise toidugrupi hinnad. Kala keskmised hinnad hakkasid märkimisväärselt kasvama alates 2016. aastast ja 2020. aastaks olid need juba 22% kõrgemad kui 2011. aastal. Sellise hinnatõusu tingis põhiliselt importtoodete kallinemine, millega rahuldati Euroopa Liidu tarbijate peamist nõudlust kala- ja vesiviljelustoodete järele. Hindade tõusu seost nii inflatsiooni kui ka suurenenud kala- ja vesiviljelustoodete tarbimisega on kinnitanud mitu uuringut (Europaneli, Kantari ja GfK andmed). Euroopa Liidu suurimate tarbijariikide kodumajapidamistes on värske kala tarbimine kasvanud nii väärtuse kui ka mahu poolest, vastavalt 7% ja 4% aasta kohta. Viimastel aastate kasv on olnud tingitud HoReCa (hotellid, restoranid ja catering) sektori sulgemisest, mis tõi kaasa kodutarbimise suurenemise.

Kuigi erinevate kalatoodete tarbimine on kasvanud, moodustavad kala- ja vesiviljelustooted leibkondade ostetud kaupadest ja teenustest ainult umbes ühe protsendi. Riikide tasandil on toimunud kõige olulisemad muutused Hispaanias ja Soomes. Hispaanias kasvas kala tarbimise osakaal ühe protsendi võrra tänu tarbimise tõusule kõigis kategooriates. Soomes seevastu vähenes tarbimine protsendi võrra, mis oli peamiselt tingitud värskete ja jahutatud toodete ning kuivatatud, suitsutatud või soolatud toodete kättesaadavuse vähenemisest.

Kala tarbimine kodus ja restoranis

Uuring analüüsis eraldi 11 suurema Euroopa Liidu liikmesriigi kodumajapidamistes värskete kala- ja vesiviljelustoodete tarbimist (tabel 2), kelle 2020. aasta tarbimise kogukulud moodustasid 86% kõikidest liikmesriikidest. Vaatluse all olevate riikide – Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Hollandi, Poola, Portugals ja Rootsi – kala ja kalatoodete tarbimise pingerida on püsinud aastatel 2016–2020 stabiilsena. Küll tuleb märkida, et kodudes tarbivad kõige enam värskeid kalatooteid Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Portugali ja Poola elanikud.  

Tabel 1. Koduses majapidamises tarbitud värskete kala- ja vesiviljelustoodete väärtused (1000 €) ja kogused (tonni) (EUMOFA, 2021)

Kala tarbimist väljaspool kodu hinnati Euroopa Liidu viie suurima liikmesriigi ehk Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola ning Ühendkuningriigi näitel. Nende riikide 2020. aasta koduvälise tarbimise tulemustes peegelduvad selgelt COVID-19 pandeemia tagajärjed. Töötlemata toodete müük toitlustusasutustele langes peaaegu kõigis analüüsitud riikides (v.a Saksamaal) poole võrra. Euromonitori hinnangul on Saksamaa ainuke riik, kus on praeguseks olukord täielikult taastunud, ülejäänud riikide puhul tuleb olla kannatlikum. Näiteks Hispaania ja Itaalia toitlustusasutustes on samal tasemel tarbimist  oodata aasta paari pärast, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis tuleb olla veelgi kannatlikum. Töödeldud kalatoodete tarbimise kõige järsem langus toimus Hispaanias ja Portugalis, mis Euromonitori hinnangu ohaselt võiks taastuda pandeemiaeelsele tasemele alles 2024. aastaks. Prantsusmaa taastumine algab kõigi eelduste kohaselt alates 2022. aastast, kuid see ei pruugi jõuda pandeemiaeelsele tasemele isegi 2025. aastaks. Rootsis, kus restoranid hoiti lahti 2020. aasta kevadest kuni juuni lõpuni, vähenes tarbimine vaid 15% ja on 2021. aasta lõpuks loodetavasti juba taastunud.

Kala tarbimine Eestis

Kala ja kalatoodete tarbimine Eestis on sarnaselt enamikele Euroopa Liidu liikmesriikidele olnud viimastel aastatel langustrendis. Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aastal tehtud kalatarbimise uuringu järgi tarbib Eesti elanik keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas, mis jääb oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele.

Olukorra parandamiseks algatas Maaeluministeerium 2021. aasta alguses kala- ja kalatoodete tarbimise edendamiseks kampaania „Kala kõlab hästi“. Veidi enam kui kaks aastat vältav kampaania püüab isuäratavate toidupiltide ja põnevate retseptide abil äratada elanikes uudishimu ja julgustada neid kala kasuks otsustama.

Kampaania märgatavus

Kalakampaania visuaalide näidiseid

2021. aasta septembris–detsembris  uurisid Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) ja Socio Uuringukeskus kahe veebiküsitluste teel kampaania „Kala kõlab hästi“ senist märgatavust ja mõju elanike hulgas. Uuringutest selgus, et kampaaniat oli erinevates väljundites märganud 60% inimestest vanuses 18–74. Seejuures 33% küsitletutest tundis kampaania ära pelgalt hüüdlauset „Kala kõlab hästi“ nimetades.  

Kampaaniat märgati enam televisioonis, internetis ja poesisestel meediapindadel. Samade kanalite jälgijad jõudsid kõige suurema tõenäosusega ka kampaania veebilehele retsepte uudistama. Uuringutes osalejatest 51% märkisid kampaania meeldivaks, mis on FMCG sektori kampaaniate keskmisega (39%) võrreldes oluliselt parem tulemus. Socio Uuringukeskuse küsitluse põhjal tekitas kampaania huvi edasi lisainfot uurida, seda koguni 47%-l vastanutest, mis on samuti sektori keskmisest (28%) oluliselt tugevam tulemus.

Kampaaniat märganutest pea pooled jõudsid kampaania info ja retseptide kodulehele kalatoidud.ee. Veebilehe külastajatest enamik jäid kalatoitude lehega rahule, eriti kõrge (100%) oli rahulolu noorte, 18–29-aastaste vastanute hulgas. Kõige rohkem tähelepanu pälvisidki kodulehel olevad kalatoitude retseptid; leiti, et neid võiks isegi olla rohkem. Märgiti ka, et rohkem võiks tutvustada Eestis püütavaid kalaliike.

Kampaania otsest mõju kala ostmisele ja tarbimisele on siiski keerulisem hinnata, kuna kalatoodete ostuotsuseid mõjutavad enam kala värskus, liik ja hind, mida isuturunduskampaaniaga ei mõjuta. Siiski selgus uuringust, et seni kala kord kuus tarbinud vastanutest pea pooled on hakanud rohkem kala sööma. Ligi pooled kalatoitude veebilehe külastajatest tunnistasid, et nad proovisid sealt ka mõnda uut retsepti kalaroogade valmistamiseks.

Kalakampaania jätkub kuni 2023. aastani, millesse on võimalik anda panus kala tarbides. Kui iga inimene tarbiks iga nädala vähemalt ühe tikutopsi suuruse kalatüki rohkem, võiksime rahul olla ja jõuaksime Eesti inimeste kala ja kalatoodete tarbimise 20 kg inimese kohta aastas.

Valik retseptide pilte kalatoidud.ee lehelt

Kasutatud kirjandus

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: