Põllumajandusmaa ja metsamaa viljelusväärtuse suurendamiseks on rajatud maaparandussüsteemid, mis kuuluvad maaomanikele ja on kinnisasja osad. Arvestades meie kliimaolusid, oleks maa ilma maaparandussüsteemita ilmselt alailma ja pidevalt liigniiske.
Paraku ei teata sageli, et maa all paiknevad ka maaparandussüsteemi kuuluvad torud ehk drenaaž ning süsteemi maapealsete ja maa-aluste rajatiste tõttu rakenduvad piirangud maa kasutamisele. Samuti ei hoomata maaparandussüsteemi terviklikkust, sest üldjuhul ei pruugi maaparandussüsteem tervikuna asuda ühe kinnistu piires.
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse valdkonna spetsialistid annavad ülevaate, kust saada teavet kitsendusi põhjustavatest maaparandusrajatistest ja nende kitsenduste ulatusest.
Maaparandussüsteem koosneb koos toimivatest rajatistest, mille kõiki osi looduses näha ei ole. Eestis mõtleme maaparandussüsteemi all peamiselt kuivendussüsteemi, mis koosneb maaparandussüsteemi maa-alast (kuivendatud ala) ehk reguleerivast võrgust ja eesvoolust.
- Reguleeriv võrk, mis koosneb drenaažitorudest ja kraavidest, on rajatud liigvee vastuvõtmiseks.
- Eesvoolu (kraav, süvendatud jõgi, ka kollektoreesvool) kaudu juhitakse liigvesi kuivendusvõrgust ära.
Teada tasub, et kuivenduskraavid ja dreenid ei suuda maad kuivendada, kui eemal eesvoolus on vee voolamine takistatud. Samuti väheneb maaparandussüsteemi toimimisvõime, kui puujuured ummistavad drenaažitorustiku või kui seal on muid rikkeid. Kokkuvõttes muutub maa liigniiskeks ja võivad tekkida üleujutused.
Hoia seetõttu oma kinnistul paiknev maaparandussüsteem korras. Kui Sinu maal oleva maaparandusrajatis saab siiski kahjustada, siis palun teavita sellest kohe teisi maaomanikke, Põllumajandus- ja Toiduametit ja Keskkonnaametit ning asu kahjustust kõrvaldama.
Meie maaparandussüsteemid on pindalalt suured ja neil on palju omanikke, sellepärast ei mõjuta süsteemi tõrked ainult ühe maatüki kuivendusseisundit, vaid ka naabrite maid. Sama kehtib ka vastupidi – teiste maaomanike tegevus ei tohi põhjustada kahju Sulle. Seetõttu on mitme seadusega, eelkõige maaparandusseadusega sätestatud nõuded, millega kitsendatakse maaomaniku tegevust maaparandussüsteemis ja öeldakse, kus tuleb arvestada teiste omanike huvidega.
Arvesta kitsendustega!
Maaparandussüsteemi rajatistega seotud kitsendused ei ole loodud maaomaniku kiusamiseks, vaid selleks, et maaparandussüsteem ei hakkaks inimeste eksliku tegevuse tõttu põhjustama kahju Sulle endale, naabritele ega ka loodusele.
Sellepärast hoidu kraavil veevoolu takistavatest tegevustest, sealhulgas ära paisuta seal vett, sest see mõjutab kohe kogu maaparandussüsteemi. Jälgi, et drenaažiga varustatud maale ei kasvaks puud ega põõsad, sest nende juured võivad süsteemi kiirelt ummistada. Dreenide kohale või lähedusse ei tohi ladustada sõnnikut või silo ega rajada loomade söötmis- või jootmiskohta, sest nii võib reostus sattuda dreenitorusse ja reostunud kuivendusvesi kiiresti ja kontrollimatult levida näiteks Sinu enda joogiveekaevu.
Kitsendusi põhjustavatest maaparandusrajatistest ja nende piirangute ulatusest leiad infot kõige lihtsamalt maakatastri kitsenduste kaardirakendusest, mis asub aadressil https://kitsendused.maaamet.ee.
Kuigi enamik maatükiga seotud kitsenduste andmetest on kaardil visualiseeritud, ei ole seal siiski kõiki andmeid. Kitsenduste kaardile ei ole näiteks kantud drenaažisüsteemi maa-alade piiri ega drenaažitorude täpset asukohta.
Sellisel juhul on aga heaks abiks Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialistid, kes annavad vajalikku infot ja väljastavad soovi korral ka ehitaja koostatud joonise (vajadusel ka digitaalselt) drenaažitorude paiknemise kohta. Selleks pöördu asjakohase maakonna esindusse. Nende kontaktandmed leiad ameti kodulehelt.
Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduselt maaparandusrajatiste kohta info saamiseks koostas Maaeluministeerium juhendi.
Foto: Kuivendatud põld.
Maablogi 
Juhime tähelepanu, et Põllumajandus – ja Toiduameti poolt väljastavate drenaazitorude asukohad ei ole täpsed, nad on üldjuhul informatiivsed.