Tähista kalasöömisega rahvusvahelist rannakalanduse ja vesiviljeluse aastat

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) on kuulutanud 2022. aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Sellega soovib FAO tähelepanu juhtida väikesemahulisele kalandusele ja vesiviljeluse ehk kalakasvatustega tegelevatele ettevõtetele. Teema-aasta eesmärk on tuua nähtavale rannakalurite ja kalakasvanduste olulisus ja mitmekesisus ning rõhutada, kui vajalik on kalurite, kalakasvatajate, ametnike, teadlaste ning ka poliitikute koostöö, et paremini ära kasutada ja avardada väikesemahulise rannakalanduse ja vesiviljeluse võimalusi.

Mahult väike, väärtuselt suur on aasta juhtlause, mis koondab väikesemahulist kalandust, pidades silmas suhteliselt väikeseid majandamisüksusi, kus tegutsetakse sageli perekonna või kogukonna tasandil. Eesti mõistes mahuvad määratluse alla rannakalurid ja kalakasvatused, kelle toodangumaht võib küll olla väike, aga suureks muudab nende ettevõtmise lisandväärtus, mida taolise eluviisi kaudu pakutakse kogukonnale. Nii hoitakse elus kohalikku kultuuripärandit ja rikastatakse meie toidulauda.

Kalanduskogukonnad piirkondliku arengu eestvedajateks

Alates 2008. aastast tegutseb Eesti rannikupiirkondades kaheksa aktiivset kohalikku kalanduskogukonda, kelle tegevust toetab rahaga Euroopa Liit. Neil on kokku 738 liiget, sh kohalikud omavalitsused, kalanduse äriühingud ja FIEd, kalurite ühingud ja kalandusega seotud eraisikud, aga ka teiste sektorite esindajad ja ettevõtted. Nende tegevus põhineb kohaliku tasandi lähenemisel, kus kogukonnad ise suunavad oma arengustrateegia koostamise ja rakendamise kaudu piirkonna arengut ja viivad ellu projekte, mis pakuvad kohalikele inimestele tegevus- ja töövõimalusi.

Euroopa Liidu aastate 2021–2027 finantsperioodil kavatseb riik rannapiirkondi toetada mitme kohaliku kitsaskohta lahendamisel. Näiteks on riigil plaan aidata suurendada kogukondade sissetulekut ja parandada nende konkurentsivõimet, toetades neid kalasaagi väärindamisel, kaasaegsete turustuskanalite kasutuselevõtul, sadamateenuste mitmekesistamisel, ettevõtlus- ja finantsoskuste parandamisel ja aktiivsemal osalusel keskkonnaprojektides. Heade näidetena kohalike piirkondade senisest ettevõtlusest väärib esile toomist väikeste kalapoodide loomine, ratastel kalamüügikohtade käikulaskmine, tootearenduse vallas kalašokolaadide tootmine, võrkude ja mõrdade valmistamine rätsepatööna, kohalike kalakohvikute avamine ja muu, mis kõik edendavad väikesemahulise kalapüügi tulusust ja mitmekesistavad meie söögilauda ning kohalikku tegevust.

Vesiviljelus rikastab kalasõbra toidulauda

Kas teadsid, et üle poole maailma kaladest ja muust vees elavast toidust tuleb just vesiviljelusest? See on viimastel aastakümnetel olnud üks kõige kiiremini kasvavaid toidutootmise viise maailmas ja kasv jätkub tõenäoliselt ka tulevikus. Rohkem kui pool meie planeedil tarbitavast kalast tuleb kasvandustest, pakkudes maailma üha suurenevale elanikkonnale mitmekesisemat toidulauda. Euroopa Liidus kasvatatakse peamiselt rannakarpe ja austreid ning kaladest valdavalt lõhelisi. Hinnanguliselt tegutseb Euroopa Liidus üle 15 000 vesiviljelusega tegeleva ettevõtte. Need on enamjaolt väikesed pereettevõtted, kes pakuvad tööd kokku rohkem kui 70 000 inimesele.

Eestis on küllalt head eeldused vesiviljeluseks – meil on piisavalt puhast vett ja maad. Enamik Eesti vesiviljelustoodangust tuleb praegu veel maismaal paiknevatest kasvandustest, kuid selle kõrval on märgata huvi tõusu ka kala meres kasvatamise vastu. Eesti vesiviljeluse kogutoodang jääb aastas tuhande tonni kanti. Selle moodustab peamiselt vikerforell, mille sööb ära kohalik tarbija. Sarnaselt muule Euroopale tegutsevad ka Eestis vesiviljelusega enamjaolt maapiirkonnas asuvad pereettevõtted.

Väikesed vajavad suuremat kaitset

Väikeettevõtlus võimaldab turgudel ja maailmas toimuvale paindlikult reageerida. Samas muudab see ettevõtja ka haavatavamaks, kui näiteks kalavaru väheneb, konkurents suureneb või õigusruumis toimuvad suuremad muutused. Tihtilugu ei ole väiketootjate hääl selgelt kosta ning nende esindatus poliitikakujunduses jääb ebaühtlaseks. Kogukondade elujõulisust saab kasvatada lisaks otsesele rahalisele toele teemaprogrammide ja -kampaaniatega, teadusuuendustega ja heade tavade jagamise kaudu. Ühelt poolt õpetab ja juhendab selline lähenemine väikesemahulisi kalandusettevõtjaid analüüsima oma tegevust suuremas plaanis, teiselt poolt annab väärtuslikku teavet poliitikakujundajatele sektori paremaks mõistmiseks ja sellest aru saamiseks, kuidas ja mida tehakse, mis on oluline ja millest on vajaka.

Väikesed tootmisüksused on tarbijale lähemal ja nende tegevus on läbipaistev, võimaldades jagada vahetut teavet, kes, kuidas ja kellele kalapüügi- ja vesiviljelustooteid toodab, töötleb ning toiduks pakub. Nad opereerivad väikese, aga väga olulise lülina kohalikul, inimesekesksel tasandil, rikastades toidulauda ja -kultuuri omanäoliste toodetega ning pakkudes inimestele võimalusi eneseteostuseks ja ettevõtluseks. Poliitikute, seaduseandjate ja teiste institutsioonide roll on seda märgata ja toetada. Tarbijana saame aidata edendada kohalikku väikeettevõtlust, eelistades kohalikke kalapüügi- ja vesiviljelustooteid.

Avastusrohket ja maitseterikast rannapüügi ja vesiviljeluse aastat! Põnevaid retsepte leiad kalatoitude veebilehelt.

Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna valdkonnajuhid
Kristi Ilves,
Oleg Epner ja
Eduard Koitmaa.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: