Kala püügivõimsusi suudab reguleerida ettevõtja ise

Euroopa Liiduga liitumise järel hakkas elu Eestis kiiresti edasi arenema. Piirid ja turud avanesid, tehnoloogia ja IT sisenes igasse valdkonda, autod on hübriidid ja toidu toob koju robot. Kalurgi sooviks päiketõusul mõrda vaatama minna korraliku paadiga ja tuua kaldale saak, mida moodsalt edasi töödelda. Suure kalalaeva kapten unistab uuest kõrgtehnoloogilisest ökonoomse mootoriga alusest, mida kasutada traali vedamisel efektiivselt ja keskkonnahoidlikult. Kas meil on lootust jõuda koguni hübriid- või gaasimootoriga kalalaevade kasutamiseni? Veel mitte, sest kehtivate Euroopa Liidu reeglite taustal ei saa kalur ise otsustada, millist laeva ta püügil kasutab, milline on selle mootor ja kuidas püüki kõige tõhusamalt korraldada. Otsust piirab laevastikuregistri lagi, mis takistab ajaga kaasas käimist nii majanduslikult kui ka keskkondlikult.

Euroopa Liidu ühisest kalanduspoliitikast, vastuolust selles ja Eesti muudatusettepanekutest, mis on suunatud kalurite eneste tarkuse usaldamisele, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.

Kalanduspoliitika püüdleb keskkonnahoidliku majandamise poole

Eesti kalanduspoliitika kasvab välja Euroopa Liidu ühisest kalanduspoliitikast, millega on paika pandud olulised strateegilised suunad kalavaru kaitseks ja haldamiseks. Kalanduspoliitika seisab ühelt poolt selle eest, et püügiressursse jätkuks ka tulevikuks, ning teiselt poolt võimaldab kalandusega seotud tegevustel toimida ühtses raamistikus, et oleks tagatud sektori konkurentsivõime, rakendatud sarnased järelevalvemeetmed ning arvestatud keskkonnahoiuga ja vastupanuga kliimamuutustele.

Euroopa tasandil on kalanduses riikide vahel palju sarnast: on kalurid kala püüdmas, on kalatöötlemisega tegelevad ettevõtted, vetel toimetavad kalalaevad, maismaal ja merekasvatustes kalakasvatajad. Nende kõigi ühine eesmärk on võimalikult tõhusalt ja kasumlikult majandada. Kuid riikide vahel on palju ka erinevat, eriti selles, kuidas nähakse ette riigisisesed meetmed n-ö kalandusalase äritegevuse toimimisele. Küsimused, mida peaks määrama reeglitega ja mida reguleerib äritegevus ise, on oluline mõttekoht.

Kalurite individuaalsed püügivõimalused

Foto: Pixabay

Eestis on sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega rakendatud individuaalsete püügivõimaluste eraldamise süsteemi juba 2001. aastast. See lähtub põhimõttest, et riigile eraldatud püügivõimalus jaotatakse isikute vahel riigis kehtiva jaotusmudeli alusel. Eesti süsteemi kohaselt kasutatakse traalpüügil ja kaugpüügil individuaalkvootide ehk ettevõtjale eraldatavate püügikvootide süsteemi ning ranna- ja siseveepüügi puhul määratakse püügivõimalused püügivahendite arvu ja osalt ka liigipõhiste kvootidega.

Individuaalkvootide süsteemi põhiline eelis nn olümpiapüügi ehk sisuliselt põhimõtte „kes enne ja rohkem püügil, see võidumees“ ees on turu isereguleerimisevõime ärakasutamine. Kuna kaluril on nn oma püügikogus, mille raames ta saab oma tegevust planeerida, siis otsustab ta ise, millal ja kui palju on majanduslikult kõige mõttekam püüda. Püügiõiguste jaotamise mehhanism on seega üks kõige olulisem kalavaru majandamise põhimõte olukorras, kus ressursid on piiratud ning nende kasutamise üle on konkurents.

Kalalaevastiku suuruse kasutamine

Foto: Pixabay

Teine väga oluline püügikorralduse aspekt on kalalaevastiku suurus ja selle kasutamine püügiks. Ühise kalanduspoliitika eesmärgi järgi peab püügitegevus olema keskkonna seisukohast pikaajaliselt kestlik ja kalavarusid tuleb hoida maksimaalse püsisaagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Samuti osundatakse, et püügivõimsused peavad olema tasakaalus püügivõimalustega; selle eesmärk on majanduslikult elujõuliste laevastike saavutamine.

Euroopa Komisjoni kalalaevastiku hinnangu kohaselt on Eesti kalalaevastik struktuurses tasakaalus püügivõimalustega, mis tähendab, et püügil kasutatakse optimaalset arvu laevu lubatud ressursi väljapüüdmisel. Elujõuline kalalaevastik ei tähenda aga ainult aritmeetilist laevade koguhulka, vaid väga põhimõttelisi otsuseid selles, millised on laevade mootorid, millist kütust nad tarbivad, kui keskkonnasäästlikud need on jne. Paraku piirab Euroopa tasandi kalanduspoliitika praegu selliste otsuste tegemist, sest kalalaevastikuregistrile on seatud laed ehk püügivõimsuse ülempiirid mere kalalaevastiku täismahutavusele ja mootorivõimsusele, mida liikmesriik ületada ei tohi.

Kalanduspoliitika vastuolu

Selline kalanduspoliitika säte ei oma aga individuaalkvootide süsteemi raames sisu. Individuaalsete püügivõimaluste eraldamine loob kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele stiimuli hoida endale eraldatud püügivõimaluste kasutamiseks optimaalset kalalaevastikku ning vältida ülemääraseid kulutusi. Kalalaevastiku ülempiiridest kinnihoidmine kandub paratamatult edasi ettevõtjatele ka seetõttu, et see tekitab ebamõistlikke takistusi kalalaevade asendamisel uute ja ökonoomsemate ning keskkonda vähem saastavate laevadega. Veelgi enam – rannapüügi puhul, kus kasutatakse passiivseid (mitte laeva järel veetavaid) püügivahendeid, ei oma kalapüügiks kasutatavate kalalaevade mootorivõimsus ja nende suurus kalavarudele mingit mõju.

Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni ühise kalanduspoliitika toimimise kohta. Selle raames oodatakse liikmesriikide seisukohti, mis on ühises kalanduspoliitikas senini hästi rakendunud ja mis vajaks muutmist.

Eesti soovib muutust

Eesti on seisukohal, et üks muutmist vajav valdkond on kalalaevastiku püügivõimsuste haldamine. Kalalaevastiku ülempiiri järgimine tuleks kaotada seal, kus kasutatakse individuaalseid ülekantavaid püügivõimalusi, ja väikesemahulisel rannapüügil, kus kasutatakse passiivpüüniseid. Senine tegutsemine on olnud lisaks suurele halduskoormusele ebapraktiline seal, kus ettevõtjate tarkus ja majandustegevus ise reguleerivad olukorda. Peame silmas pidama ka neid eesmärke, mis peaksid ja võiksid suunata majandustegevust rohelisema vaate poole, seega on igasuguste tarbetute takistuste tegemine tänapäevasemate, ökonoomsemate ja keskkonnahoidlikumate lahenduste kasutamisele lubamatu. Eesti kutsub avalikult üles ka teisi liikmesriike meie ettepanekuga liituma, et kalur saaks otsuste tegemisel kasutada elutervet kaluritarkust.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: