Mida tähendab pinnaseire?

Digitaliseerimine ja uued tehnoloogiad on põllumajandusvaldkonnas terminid, mida kasutatakse järjest rohkem ning mis on paljudele põllumajandustootjatele tuttavad.

Uute tehnoloogiate kasutamine on muutunud üha olulisemaks, tuues kaasa muudatusi uueks programmiperioodiks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamises, kirjutavad Maablogis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) arendusnõunik Mariell Viinalass ja Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich.

Uute tehnoloogiate puhul saame rääkida eelkõige kaugseire rakendustest, sealhulgas satelliidiandmete või asukohamärgisega fotode kasutamisest ja mehitamata õhusõidukitest ehk droonidest. Aga ka näiteks PRIA kasutatavast satelliidiandmete kasutamise infosüsteemist SATIKAS[1]. Uute tehnoloogiate alla liigituvad ka Euroopa Liidu programmi Copernicus kaudu pakutavad Sentineli satelliitide andmed ning positsioneerimissüsteemid Galileo ja EGNOS, mis võimaldavad luua uuenduslikke rakendusi.

Pinnaseire on osa ühtsest haldus- ja kontrollisüsteemist

Uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood (aastad 2021–2027) toob kaasa pinnaseire kohustusliku rakendamise. Sellest saab üks elemente ühtses haldus- ja kontrollisüsteemis (IAKS, inglise integrated administration and control system). Mis aga on IAKS ning miks seostatakse seda pinnaseiresüsteemiga?

IAKS moodustub erinevatest elementidest: põldude identifitseerimise süsteem, taotluste süsteem, pinnaseiresüsteem, toetusesaajate identifitseerimise süsteem, loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning kontrolli- ja karistuste süsteem.  Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on kohustus tagada, et otsetoetuste ja maaelu arengukava pindala- ja loomapõhistele sekkumistele seatud tingimused oleks õigesti rakendatud, ja seda aitab teha IAKS.

IAKSi rakendamisel on Eestil pikaajalised kogemused; see töö on jäänud suuresti PRIA kanda. IAKSi on kohaldatud nüüdseks juba enam kui 15 aastat. Varsti aga tehakse selles süsteemis uuendus –sinna lisatakse pinnaseire. Seda tuleb rakendada alates järgmise aasta 1. jaanuarist, mil algab uus Euroopa Liidu programmiperiood koos uute tingimuste ja nõuetega toetuste taotlejatele.

Mis on pinnaseiresüsteem?

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 65 kohaselt loetakse pinnaseiresüsteemiks korda, mille alusel regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadeldakse, jälgitakse ning hinnatakse põllumajandustootja põllumajanduslikke tegevusi ja järgitud tavasid põllumajandusmaal.

Pinnaseire aluseks on peamiselt programmi Copernicus raames kasutatavad Sentineli satelliitide pildid või muud vähemalt samaväärse väärtusega andmed. Samaväärsete andmete all peetakse silmas eelkõige teistelt satelliitidelt saadavaid andmeid, aga ka asukohamärgisega fotode (AMF) rakendusi, mille kasutamine on ette nähtud Euroopa Komisjoni poolt järkjärgulise rakendamisega. Selliste andmete kasutamine on kohustuslik alates 2025. aasta 1. jaanuarist.

Eelnõude väljatöötamise käigus tõdes enamik Euroopa Liidu liikmesriike, et pinnaseiresüsteemi puhul on tegu uue lahendusega, mille kasutamisel kogemused puuduvad. Niivõrd mahuka süsteemi loomine nõuab senisest enam nii ressursse kui ka aega. Et tagada kvaliteetne ja toimiv süsteem, paluti komisjonilt selle arendamiseks lisaaega. Seetõttu lubas komisjon pinnaseiresüsteemi rakendamist tingimusel, et järgmise aasta 1. jaanuarist on see kohustuslik vaid otsetoetuste raames antavale põhisissetulekutoetusele. Lähtudes riigi võimekusest ja soovist, jätab komisjon siiski vabad käed liikmesriigile pinnaseiret rakendada 2023. aastal ka teistele pindalatoetustele. Täies mahus tuleb hakata pinnaseiret kasutama kõikide pindalapõhiste toetuste puhul alates 1. jaanuarist 2024.

Pinnaseiresüsteem asendab lõviosa põllumajandustootja juures tehtavaid kontrolle

Kuna väga suur osa Euroopa Liidu rahast on suunatud põllumajandussektorisse, soovib Euroopa Komisjon, et põllud oleks hoitud võimalikult heas korras. Lisaks on komisjoni eesmärk võtta senisest rohkem kasutusse tehnoloogilisi vahendid, millega saaks lihtsustada ja vähendada asutuste ja põllumajandustootjate halduskoormust.

Pinnaseire võimaldab asendada seni kasutatava pindalatoetuste nõuete täitmise kohapealse kontrolli viiel protsendil põldudest põldude täismahus seiramisega. See laseb tootjatel keskenduda põllutööde tegemisele, ilma et ametnikud neid kohapeal käikudega häiriks. Näiteks taotletakse Eestis igal aastal toetusi enam kui 175 000 põllule. Kuna nii suure hulga põldude lauskontrolli ei ole ükski asutus võimeline tegema vanadel põhimõtetel, tuleb põlde tulevikus seirama hakata kaugseire meetodeid kasutades.

Pinnaseiret tehakse põhiliselt Sentineli satelliitide piltide alusel. Vajadusel täiendatakse neid muude kaugseire meetoditega (nt teiste satelliitide andmed, ortofotod). Selleks, et satelliitpiltide abil saaks teha automaatset seiret, arendatakse Eesti oludesse sobivad algoritmid, mis võimaldaksid hinnata nõuete täitmise tõenäosust. Nagu süsteemi SATIKAS, peab ka teisi algoritme järjepidevalt edasi arendama, et tulemused muutuksid järjest täpsemaks ja usaldusväärsemaks.

Uuel programmiperioodil hakatakse pinnaseire abil tuvastama muudatusi maakasutuses, toetusõigusetuid elemente, põllumajanduslikke tegevusi (niitmine, harimine, karjatamine) ja põllumajanduskultuure.

Mis kasu tõuseb pinnaseirest põllumehele?

Pinnaseiresüsteemi kasutusele võtmine toob kaasa palju head ka põllumajandustootjatele. Põllumehe juures ei tehta enam nii mahukaid kontrolle kui seni, sest, nagu öeldud, pinnaseire mõte on seirata ja hinnata tootja põllumajanduslikke tegevusi. Loodame, et kiirel suvisel ajal ei ole enam vaja toetuste taotlejaid senisel määral oma põhitööst eemale viia.

Süsteemi suur eelis on ennetamise võimaldamine karistamise asemel, milles seisnebki peamine erinevus pinnaseire ja senise karistussüsteemi vahel. Nõuete võimaliku rikkumise tuvastamisel antakse sellest taotlejale teada, et ta saaks puudused kõrvaldada ja toetuse saamise tingimused täita. Samuti on võimalik rikkumisega põllu puhul taotlust tegelikule olukorrale tuginedes muuta või põllule toetuse taotlemisest loobuda. Uus on ka võimalus teha fotosid, mis aitavad näha põllu tegelikku olukorda, ilma et sellele järgneks sanktsioneerimine.

Toetuse taotlejaga suhtlemiseks arendatakse mobiilirakendus (äpp), mille vahendusel antakse põllumehele ruumiandmete põhjal teada, millisel põllul on nõude täitmata jätmine pinnaseire teel tuvastatud. Samas rakenduses saab põllumees teha asukohamärgisega foto ning selle tõendusmaterjalina PRIAle edastada. Ka see on üks pinnaseire meetoditest, mis asendab kohapealseid külastusi ning võimaldab põllumehel talle sobival ajal kontrolli käigus PRIAga suhelda.

Kokkuvõttes võib öelda, et pinnaseiresüsteemi arendamine on meile kõigile tehniliselt keerukas ning suur proovikivi, mille tulemusena antakse suur osa tehtavast tööst tarkadele masinatele.

Pinnaseiresüsteemi rakendamise eesmärk ei ole luua uut kontrollisüsteemi; selle eesmärk on märksa laiem. Teisisõnu on sõnal „pinnaseire“ otsene tähendus – aidata seirata ja hinnata tegevusi, mis on vajalikud toetuse saamiseks. Pinnaseirel on ennetav roll, mis aitab tulevikus nii PRIAl kui ka põllumehel pindalatoetuste taotlemise etappides aega kokku hoida, ennetada rikkumistest teavitamisega hilisemaid sanktsioone ning tagada, et toetused jõuaksid õigetesse kätesse. Samuti loob see PRIAle võimaluse arendada mitmesuguseid pinnaseireandmetel põhinevaid teadmusteenuseid.

Foto: Estonia Sentinel 1, pixel 13,9*4m. Allikas: PRIA


[1] PRIA kasutatav satelliidiandmete infosüsteem, mis kasutab niitmiste kaardistamiseks Sentineli satelliitide andmeid, töötleb neid ja väljastab tulemused.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: