Rohepöördele aitavad kaasa tarbija valikud poes

Rohepööre algab inimesest endast ja ka tema valikutest poes – ilma neid muutmata pole meil võimalik eesmärkideni jõuda, tarbija peab oma valikutega kaasa aitama. Selleks aga on talle vajalik pakkuda senisest enam infot – selget teavet toidu pakendil, kirjutab maaeluminister Urmas Kruuse.

Foto: Pixabay

Rohepöörde osaks oleva Euroopa Komisjoni strateegia „Talust taldrikule” eesmärk on, et meie toidusüsteem muutuks kestlikuks. Mida see tähendab? Praegune toidusüsteem ei ole pikas plaanis enam jätkusuutlik. Prognoositakse, et maailma elanikkonna kasvu tõttu suureneb aastaks 2050 nõudlus toidu järele 50–70%. Senisel kujul jätkates tõuseb ka toidusüsteemiga seotud kasvuhoonegaaside teke 30–40%.

Me vajame sotsiaalselt vastutustundlikumat toidusüsteemi, mis vähendaks järk-järgult keskkonna- ja kliimajalajälge ning panustaks inimeste tervisesse, majandusse ja planeeti. Selleks, et neile katsumustele vastu astuda, peame raiskama vähem toitu ning toituma teadlikumalt ja tervislikumalt. Selle juures on oluline roll ühelt poolt tootjatel, aga teisalt ka tarbijatel – üleminek kestlikule toidusüsteemile ei saa toimuda ilma toitumisharjumusi muutmata.

Kuidas toitumisharjumusi kujundada? Valikuid mõjutab terve hulk erinevaid tegureid – hind, mugavus, harjumused, kultuur, toidu esitlemise viisid jne.

Lisaks muutusi vedavatele regulatiiv- ja fiskaalmeetmetele on üks võimalus pakkuda ostjale pakendil selget teavet, mis aitaks teha paremaid valikuid. Euroopa Komisjon arutab sel aastal märgistamise muutmise võimalusi. Arutelu käib mitmes eri teemaplokis – päritolu, säilimisaeg, alkohoolsed joogid ja pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteem.

Pakendil võiks olla lihtne visuaal toote tervislikkuse kohta

Mõjus vahend toitumisharjumuste suunamiseks on pakendi esiküljel esitatav toitumisalase teabe märgisüsteem. Oleme harjunud, et toitumisalane teave (energia-, suhkru-, rasv- jt ainete sisaldus) on pakenditel väikses kirjas. Nii on teavet paraku keeruline märgata ning raske mõista, kas toode on tervist toetava koostisega.

Hea lahendus oleks see, kui pakendile lisada lihtne visuaal toote tervislikkuse kohta, et ostes oleks kergem olulist teavet pilguga haarata. Tarbijauuringud on näidanud, et paremini saadakse aru sellistest märgisüsteemidest, kus on kasutatud värve ja antakse hinnang toitainelisele koostisele.  

Mitmes Euroopa riigis on juba kasutusel taoline Nutri-Score märgisüsteem, mille puhul kasutatakse hinnangu andmisel värve ja tähti vahemikus A kuni E. See aitab teha paremaid valikuid ning on lihtne, selge ja kergesti arusaadav hea graafilise disaini tõttu.

Sellised märgisüsteemid motiveerivad ka tootjaid parandama järk-järgult oma toodete koostist – neil tekib suurem huvi vähendada oma toodetes soola-, suhkru-, rasva- ja küllastunud rasvhapete sisaldust.

Kahjuks on ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal Eesti elanike seas kasvamas, sh laste hulgas; mainitud muudatus oleks üks võimalus, mis aitaks tarbijaid terviseteadlike, tasakaalustatud ja kestlike toiduvalikute tegemisel.

Terviseteadlikku käitumist toetab ka alkohoolsete jookide märgistamine. Alkohoolsetel jookidel oleks koostisosade loetelu ja toitumisalase teabe esitamine üks meede tervislikumat käitumist soodustava keskkonna loomiseks.

Päritolumärgistus tootel soodustab kohaliku toidu eelistamist

Ka teave toidu päritolu kohta toetab tarbijat teadlike ja kestlike toiduvalikute tegemisel. Praegu on pakendil päritolu märkimine kohustuslik vaid osa toitude puhul; eesmärk on päritolu märkimise kohustust laiendada. 

Miks on päritolu märgistamine oluline? Kestliku toidusüsteemi üks eeldusi on lühikesed tarneahelad. Päritolumärgistus pakendil soodustab kohaliku tooraine ja toidu eelistamist, mille tulemusena peaksid muutuma toidutarneahelad lühemaks ning vähenema ka mõju keskkonnale.

2019. aastal Eestis korraldatud toidu märgistamise ja toiduhügieeni uuringu tulemustest selgus, et pea pooled tarbijatest, kes märgistusi loevad, otsivad infot toidu päritolumaa kohta. Tarbija jaoks võib olla oluline teada, kust on pärit näiteks kartulid või vorsti valmistamisel kasutatud liha.

Säilimisaja selge märgistamine aitab vähendada toidu raiskamist

Kestlikust toitumisest rääkides ei saa mööda vaadata toidu raiskamisest. Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse, näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu ehk toidu raiskamisel on väga suur mõju keskkonnale.

Toidu raiskamist aitaks teiste tegevuste seas vähendada säilimisaja ehk „parim enne” ja „kõlblik kuni” märgistuse selge ja arusaadav kasutamine. On teada, et Euroopa Liidus tekib igal aastal kuni 10% toidujäätmeteid seepärast, et nii käitlejad kui ka tarbijad mõistavad säilimisaja märgistust valesti. Probleem võib tekkida sõnade ja kuupäeva paiknemisest pakendil.

Kuupäev peaks paiknema sõnade „parim enne” ja „kõlblik kuni” juures. Kui sõnad ei paikne kuupäeva vahetus läheduses, jääb tarbijal selge käitumisjuhis saamata ja see võib soodustada kergekäelist toidu äraviskamist. Samamoodi võib tarbija sel juhul ilma süvenemata eeldada, et toit on söögikõlblik vaid märgitud kuupäevani, olgugi et kusagil pakendil võib olla tegelikult märge „parim enne“, mille puhul võib toitu süüa veel mõnda aega pärast selle kuupäeva möödumist.

Niisamuti tasuks tootjatel analüüsida, kas neil on tooteid, mille puhul võiks „kõlblik kuni” asemel kasutada „parim enne” märgistust. Hea näide on kodumaalt võtta – mullu sügisel Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös sektoriga selline asendus mitme piimatoote puhul tehti. See on meede, mis aitab vältida toidu asjatut äraviskamist. Mõistagi on siin oluline, et toiduohutus oleks tagatud.

Teavitustöö on vajalik

Muudatused pakendite märgistamisel ei ole kaugeltki ainus võimalus kestliku toidusüsteemi loomiseks, aga iga samm aitab meid sellele suurele eesmärgile lähemale. Kui sammud on astutud, tuleb teha ka tõhusat teavitustööd, et muudatused oleksid igale inimesele arusaadavad ning mõjutaksid teda tegema tervist toetavaid ja säästlikke valikuid.

Kommenteerimine on suletud.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: