Karantiinsed taimekahjustajad ja nende seire

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakond tegeleb pidevalt karantiinsete taimekahjustajate leviku ennetamise ja takistamisega. Üks oluline osa tegevustest on karantiinsete taimekahjustajate seiramine. Millised on karantiinsed taimekahjustajad, kuidas nad Eestisse võivad saabuda, mida saame ette võtta nende leviku takistamiseks ja kuidas neid seiratakse, sellest kirjutavad Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialist Birger Ilau ning nõunik Mart Kinkar.

Aasia sikk. Foto: EVIRA

Kevadiste ilmade lähenedes on paslik taas rääkida taimekahjustajatest. Teema puudutab nii põllumajandust ja metsandust kui ka aiapidajaid ja loodushuvilisi. Euroopas ja kitsamalt Eestis elavate taimekahjustajatega oleme hästi tuttavad, siinsed taimed on nendega kohastunud ning lisaks oskame oma taimi nende eest vajadusel kaitsta, nende levikut agrotehniliste võtetega takistada ning suuri kahjusid ennetada. Siiski teavad kõik, kes taimekasvatusega kokku puutuvad, kui töö- ja ressursimahukas võib olla taimekahjustajate tõrje ning kui suuri kahjusid nad võivad tekitada.

Lisaks Eestis juba levivatele taimekahjustajatele varitseb pidev oht, et siia tuuakse sisse ka meie jaoks võõraid, siin tundmata putuka-, bakteri-, seene-, viiruse- ja nematoodiliike. Uutes keskkondades võivad taimekahjustajad leida omale nii tuttavaid kui ka uusi peremeestaimi ning kliimasoojenemise tõttu muutuvad kohanemiseks sobilikuks ka seni ebasoodsad piirkonnad. Võib leida näiteid taimekahjustajatest, kes oma looduslikus levialas ei olegi niivõrd ohtlikud, kuid uude keskkonda sattudes on võimelised tekitama väga suurt kahju. Näiteks puidunematood männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) ei põhjusta oma looduslikul levialal Põhja-Ameerikas suuri kahjustusi, kuid on inimese kaasabil levinud ka mujale. Mitmes Aasia riigis ja Portugalis on männi-laguuss osutunud kohalikele männiliikidele ülimalt ohtlikuks ning põhjustanud ka märkimisväärset puude hukkumist.

Taimekahjustajad levivad kaubavahetuse ja reisimise käigus

Põhiline roll taimekahjustajate levimisel looduslikust levialast välja on inimesel – taimekahjustajad levivad uutele territooriumitele põhiliselt kaubavahetuse ja reisimise käigus. Reisides, eriti just Euroopa Liidust väljapoole, tuleb vastu panna kiusatusele võtta koju tulles kaasa mõni huvitav taim, vili või seeme. Enesele teadmata võib selliselt kaasa tuua ka taimses materjalis või mullas peituva taimekahjustaja, kes siia kohale jõudes leiab eest endale soodsad tingimused. Reisilt võib kaasa tuua vaid fütosanitaarsertifikaadiga taimi, vilju ja seemneid (erandid on banaan, ananass, kookos, dattel ja durian).

Ka kaubavahetusel võivad taimekahjustajad levida, peitudes nii taimses materjalis kui ka mullas. Ettevaatlik peab olema lisaks taimede, viljade ja muu sarnase kaubavahetusele tegelikult igasuguste kaupade impordil, kui nende pakendamiseks on kasutatud puidust pakkematerjali. Selle sees võivad ennast peita nii putukad, seened kui ka nematoodid, kes siia jõudes meie loodusesse satuvad.

Selleks, ettaimekahjustajate levikut ära hoida, on kehtestatud nii rahvusvahelised standardid kui ka Euroopa Liidu õigusaktid. Rahvusvaheliselt on näiteks reguleeritud puidust pakkematerjali ohutu kasutamine kaubavahetuses ja selle märgistamine (rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga ISPM 15). Euroopa Liidus reguleerib taimetervise valdkonda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/2031 ning hulk sellest lähtuvalt kehtestatud õigusakte, Eestis reguleerib taimetervise kaitset taimekaitseseadus.

Olgugi et taimede ja taimsete saaduste kaubavahetus on õigusaktide ja standarditega reguleeritud, ei anna see täielikku kaitset taimekahjustajate uude kasvukohta levimise eest.

Kahjustajate varaseks tuvastamiseks ning levikupiiride määramiseks on oluline tööriist seire, mis moodustab märkimisväärse osa PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna tööst. Laias laastus võime taimekahjustajad, mille seiramisega PTA tegeleb, jagada karantiinseteks, prioriteetseteks, kaitstava piirkonna karantiinseteks ning erimeetmetega reguleeritud taimekahjustajateks. Taimekaitseseaduse tähenduses nimetatakse neid ka ohtlikeks taimekahjustajateks. Lisaks on õigusaktiga eraldi määratud reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad (inglise regulated non-quarantine pest, RNQP). Need on Euroopa Liidus juba levinud taimekahjustajad, kes võivad majanduslikku kahju tekitada just istutamiseks ettenähtud taimedel levides. RNQPsid ei pea seirama ja nende puhul ei ole vaja tõrjemeetmeid rakendada, kui neid loodusest leitakse, kuid istikute tootjad peavad tagama, et nende taimedel selliseid kahjustajad ei esine.

Karantiinsed taimekahjustajad

Euroopa Liidus kehtib kõikide liikmesriikide jaoks ühtne karantiinsete taimekahjustajate nimekiri. Need on taimekahjustajad, mida liidust kas pole veel leitud või mis levivad vaid piiratud territooriumil ja mida juba tõrjutakse.

Karantiinsete taimekahjustajate levitamine liidu territooriumil on keelatud. Nende seiret tuleb teha vähemalt korra viie kuni seitsme aasta jooksul ning nende tuvastamisel peab neid asuma kohe tõrjuma, et võõra kahjustaja edasine levik ära hoida. Kuigi kohustus on seirata kõiki karantiinseid taimekahjustajaid, tuleb arvestada kliimatingimuste sobivuse ja peremeestaimede olemasoluga ning Eesti koos teiste põhjapoolsete liikmesriikidega tsitruste ja muude sooja kliima taimeliikide kahjustajaid mõistagi ei seira.

Euroopa Liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekirjas on praegu üle 200 taimekahjustaja. Nendest umbes 140 on Eesti jaoks olulised ehk sellised, kellele meie kohalikud tingimused sobivad ning kes on kaasatud Eesti seirekavasse.

Prioriteetsed taimekahjustajad

Euroopa Liidus on hinnatud 20 karantiinse taimekahjustaja majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju eriti kõrgeks ning need on eraldi õigusaktiga määratletud kui prioriteetsed taimekahjustajad. Nende puhul on liikmesriikidel hulganisti lisakohustusi – teha igal aastal seiret, koostada kriisiplaanid, korraldada simulatsiooniõppusi ning teavitada avalikkust.

Eestis seirame neist 10 prioriteetset taimekahjustajat; teised 10 on sellised, kes meie kliimas ellu jääda ei suudaks. Prioriteetsete taimekahjustajate hulgas on näiteks saare-salehundlane (Agrilus planipennis), kes on Venemaa Kaug-Idast inimeste abiga levinud nii Moskvasse kui ka Eestile veelgi lähemale, Peterburi piirkonda. Tegemist on saarepuid kahjustava väikese smaragdrohelise mardikaga, kes tekitab puutüvedele iseloomulikke D-kujulisi väljumisavasid.

Eestis seiratakse saare-salehundlast intensiivsemalt just Ida-Eestis, kuid feromoonpüüniseid seatakse üles ka mujale. Lisaks saare-salehundlasele väärivad märkimist veel lehtpuude kahjustajad aasia sikk ja hiina sikk (Anoplophora glabripennis ja Anoplophora chinensis), kes võivad Eestisse sattuda Hiinast või mujalt Aasiast pärit puidust pakkematerjaliga.

Kaitstava piirkonna karantiinsed taimekahjustajad

Liikmesriikidel on võimalik taotleda kaitstava piirkonna staatust kindlate taimekahjustajate suhtes. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Eesti on tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid puukoole, viljapuuaedu ja metsi.

Kaitstava piirkonna staatus tähendab ka seda, et Eestisse tohib tuua peremeestaimi, näiteks õunapuuistikuid, vaid teistest kaitstavatest piirkondadest. Samuti on Eestis toodetud õuna- ja pirnipuid tänu kaitstava piirkonna staatusele võimalik viia teistesse viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavatesse piirkondadesse. Kõik Eestis müügil olevad Erwinia amylovora peremeestaimede istikud peavad alati olema varustatud taimepassiga, millel on märge “PZ ERWIAM” või “PZ Erwinia amylovora” (PZ – protected zone).

Erimeetmetega reguleeritud taimekahjustajad

Kümmekonna taimekahjustaja puhul kehtivad Euroopa Liidus erimeetmed, mis muu hulgas kohustavad ka igal aastal seireid tegema. Erimeetmed võivad olla kehtestatud nii karantiinsete taimekahjustajate suhtes, kui on vajadus spetsiifiliste tõrje-, leviku tõkestamise vm meetmete järele, kui ka reguleerimata taimekahjustajate suhtes, mille puhul on ohutase erinevatel põhjustel tõusnud.

Erimeetmed on kehtestatud näiteks tomativiiruse Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV) suhtes ning alates 2020. aastast tehakse Eestis selle kahjustaja seiret. Tegemist on tomatikasvatustes suuri kahjusid põhjustava viirusega, mida leiti Euroopa Liidust esimest korda 2018. aastal. Eestis tuvastati seire käigus ToBRFV esimest korda 2021. aastal tomatikasvuhoones, misjärel võeti tõrjemeetmed viiruse leviku takistamiseks. Samuti on erimeetmed kehtestatud Eesti jaoks olulistele kartulikahjustajatele, nagu kartuli-kiduuss ning kartuli-ringmädaniku, kartuli-pruunbaktermädaniku ja kartulivähi tekitajad.

Seire korraldamisel lähtutakse kahjustaja iseloomust

Seirete läbiviimiseks on sõltuvalt kahjustaja iseloomust erinevaid meetodeid. Tehakse nii visuaalsetel vaatlustel põhinevaid seireid kui ka ainult laborianalüüsidele tuginevaid. Seireproove analüüsitakse Eestis Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris. Putukate seireid tehakse tihti erinevat tüüpi püünistega; paljude putukate jaoks on olemas ka spetsiifilised lõhnaained ehk feromoonid, mida kasutatakse nende püünisesse meelitamiseks.

Mil viisil on seiret kõige parem teha ja mida tuleb iga taimekahjustaja puhul silmas pidada? Sellega aitab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), kes koostab karantiinsete taimekahjustajate bioloogia, seirete läbiviimise jm kohta teaduslikel andmetel põhinevaid infomaterjale, mida liikmesriigid saavad seirete planeerimisel ning läbiviimisel kasutada. Karantiinsete metsakahjustajate seiretes osalevad lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise inspektortele ka Keskkonnaagentuuri ning Keskkonnaameti metsaeksperdid.

Praegu kehtiv Euroopa Liidu karantiinsete taimekahjustajate nimekiri kehtestati 2019. aastal ning samal ajal muutusid kohustuslikuks ka kõikide karantiinsete taimekahjustajate seired. Aastatel 2021–2027 tehakse taimekahjustajate seireid esimest korda mitmeaastase seirekava alusel.

Igal aastal tehakse Eestis prioriteetsete taimekahjustajate, kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja Erwinia amylovora ning erimeetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid. Enamiku karantiinsete taimekahjustajate seireid tehakse kord seitsme aasta jooksul. Euroopa Komisjon pakub liikmesriikidele karantiinsete taimekahjustajate seirete jaoks ka rahalist tuge ning Eesti on alates 2015. aastast taimekahjustajate seireid läbi viinud komisjoni kaasrahastuse abil.

2021. aastal tehtud karantiinsete taimekahjustajate seirete põhjalik aruanne

Karantiinsetest taimekahjustajatest PTA kodulehel

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: