Teadlased aitavad tagada ohutu toidu

Riskide hindamine sarnaneb mõnevõrra detektiivitööle: otsitakse vastust küsimusele, kas üks või teine tegur võib kujutada endast reaalset ohtu inimeste tervisele. Erinevus on selles, et kui detektiivid uurivad minevikus toimunud sündmusi, siis riskihindajad katsuvad vaadata tulevikku. Kuidas käib Eestis toiduohutusega seotud riskide hindamine, sellest kirjutab Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi riskihindamise osakonna juhataja Mari Reinik.

Foto: iStock

Riskide hindamisel tuleb vastata kolmele põhiküsimusele: milline on ohutegur, kui suur on selle teguriga seotud ohu realiseerumise tõenäosus ja millised on ohu realiseerumise tagajärjed.

Toiduohutuse ja loomatervise valdkonna riskide hindamiseks on Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis loodud riskihindamise osakond. Käsitletavad teemad katavad kogu toiduahela, ulatudes toidu pakkematerjalidest kuni põllumajandusloomade heaoluni. Osakond teeb tihedat koostööd Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ning teiste riskihindamisekspertide ja teadusasutustega.

Riskihindamine saab alguse ülesandest, mille tavaliselt esitab Maaeluministeerium või Põllumajandus- ja Toiduamet. Küsimus, millele tahetakse vastust saada, võib olla suhteliselt lihtne („Kas ksülitooli kasutamine toidus on tervisele ohutu?“) või üksjagu keeruline ja mahukas („Kui suur on kokkupuude akrüülamiidiga elanikkonna gruppide kaupa? Kas seda võib lugeda piisavalt ohutuks? Mida teha, et toiduvalmistamise käigus tekiks võimalikult vähe akrüülamiidi?“).

Riskihindamine on teaduspõhine, seega uurivad riskihindajad küsimusele vastamiseks kõigepealt läbi teaduskirjanduses juba ilmunud hinnangud, artiklid ja ülevaated. Võib juhtuda, et mõni teema on piisavalt läbi uurimata ja teaduspublikatsioone napib. Sel juhul peavad riskihindajad ise koguma täiendavat infot. Vajadusel tuleb võtta uuritavatest toodetest proovid, lasta need laboris analüüsida ning seejärel teha järeldusi laboris saadud tulemuste alusel. Kui on vaja selgitada, millised tooted on turul saadaval, hõlmab see müüjatelt andmete kogumist, toodete pakenditel oleva teabe salvestamist ja andmete töötlemist.

Andmete töötlemiseks kasutavad riskihindajad matemaatilisi mudeleid, mille abil arvutatakse alusandmete, nt tarbitava toidu koguse ja uuritava aine sisalduse, põhjal toidust saadavad kogused, mille alusel omakorda saab prognoosida uuritava teguri võimalikku mõju tervisele.

Vastus küsimusele vormistatakse raportina ja edastatakse küsimuse esitajale. Raportiga tegelevad edasi riskijuhid. Nende ülesanne on langetada otsused, missugused meetmed tuleks kasutusele võtta riski vähendamiseks. See hõlmab muu hulgas ka avalikkusele võimaliku riski kohta teabe edastamist.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: