Milline on seemnete roll kestlikes toidusüsteemides?… ja teised olulised teemad Eestis toimunud OECD seemneskeemide töönädalal

Pildid: Maaeluministeerium

Eestil oli suur au ja võimalus korraldada sel aastal OECD seemneskeemide töönädal, mille käigus arutati seemnetootmise rolli toiduga varustamisel ning tutvuti ka sordiaretuse ja seemnetootmisega Eestis. 13.-17. juunil toimunud üritusel osales 67 valdkonna spetsialisti 34 riigist.

Ettekanded

Mis üldse on OECD seemneskeemid?

OECD seemneskeemid on rahvusvaheline põllukultuuride sordiliste seemnete sertifitseerimise süsteem, mille alusel saab seemneid rahvusvaheliselt turustada. Seemneskeemid loodi 1958. aastal ning Eesti liitus 1997. aastal. Skeemides osaleb 61 riiki ja sellega on loodud ühtlased seemnete sertifitseerimise ja märgistamise nõuded 204 taimeliigile. Erinevaid seemneskeeme on kokku 8, mis hõlmavad sertifitseerimise reegleid kõrreliste heintaimede ja kaunviljade, ristõieliste ning muude õli- ja kiukultuuride, teraviljade, maisi, sorgo, suhkru- ja söödapeedi, ristikheinade ning köögiviljade seemnete turustamiseks. Kõik see on selleks, et tagada kõrge kvaliteediga seemned.

Milline on seemnete olulisus ja olukord maailmas?

Terve nädala kestnud ürituse esimesel päeval toimunud seminaril oli võimalus kuulata erinevate maailmajagude esindajate ettekandeid oma riigi poliitilistest eesmärkidest kestliku toidusüsteemi hoidmiseks. Igast ettekandest kõlas läbi sordiaretuse ja kõrge kvaliteediga sertifitseeritud seemne tootmise oluline roll toiduga varustamisel.

Jaapani delegatsiooni esindaja Masayuki Yatake rõhutas muret, et üha suureneva elanikkonna toitmiseks peame suutma toota olemasoleva maaressursiga rohkem toitu. Vaja on suuremaid saake, mida annavad saagikamad sordid parimates kasvutingimustes. Jaapanis on seetõttu võetud eesmärgiks 2050. aastaks aretada nn supersordid, mis suudaks peale suurema koguse biomassi tootmise juures siduda ka rohkem CO2-te, võideldes seeläbi ka kliimasoojenemisega. Lisaks tegeletakse juba taimedele ühtlasemate kasvutingimuste arendamisega.

Rahvusvahelise Seemneföderatsiooni esindaja Philippe Lesigne rääkis, et seemne turustamisel on väga oluline seemne etikett, sest see annab teavet nii sordi kui ka seemne kohta. Kuna kogu info ei mahu etiketile, oleks mõistlik luua lahendus QR-koodi kasutamisega, mis suunaks kasutaja ühtsele andmebaasile. Sellise andmebaasi loomisega nt Kanada juba ka tegeleb.

Kuidas sorte eristada?

Teisel päeval toimus tehniline töögrupp, milles arutati seemneskeemides erinevate taimeliikide sortide seemnete segudena turustamise lubamise võimalusi, OECD seemneskeemide digitaliseerimist ja samuti biokeemiliste ja molekulaarsete tehnikate võimalusi sortide määramisel. Seemnete sertifitseerimise käigus hinnatakse põllul sordiehtsust taimede visuaalsel vaatlusel, kuid seemnete sordiehtsuse määramiseks on võimalik kasutada täiendavalt biokeemilisi ja molekulaarseid laborianalüüse, mis aitavad geneetilise struktuuri järgi hinnata nende seemnete sordilist kuuluvust (markermeetod). Eestis on markermeetod sordiehtsuse määramiseks juba kasutusel nisu sordi „Mireete“ puhul, sest see sort on välimuselt identne oma ühe vanemsordiga „Mooni”.

Rukis – Eesti leivavili

Väljasõidupäeval käisime Eesti Taimekasvatuse Instituudis, kus tutvustasime osalejatele Eesti rukki ajalugu ja vaatasime põldkatseid, pärast külastasime seemnetootjat Avispeamees OÜ.

Taimekasvatuse instituudis rääkis geenipanga avalike suhete juht Vahur Kukk rukki ajaloost, sh „Sangaste“ rukki ajaloost ja Eesti Rukkiseltsist. Sangaste lossi rajaja ja rukkikrahviks nimetatud Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talirukkisordi, mis on tihedapealine, raskete terade ning pika kõrrega. 1875. aastal Eestis loodud sort „Sangaste“ on vanim kasvatatav rukkisort Euroopas. Sordiaretaja Ilme Tupits tutvustas instituudis toimuvaid rukkikatseid, rõhutades rukkisortide talvekindluse olulisust, ja pakkus oma küpsetatud leiba.

Osaühingus Avispeamees OÜ tutvustas noorperemees Ott Läänemets koos isa Jaak Läänemetsaga oma ettevõtte ajalugu, tänapäeva ja tulevikuvaateid. Suurt huvi tekitasid osalejatele vaatamiseks välja pandud eri riikidest ostetud seemnepakendid.

Ilme Tupits koos Euroseedsi esindaja Claudius Marondedzega „Sangaste“ rukki kõrval

Eesti on digitaliseerimise suuremaid eeskujusid

Viimasel kahel päeval toimus aastakoosolek, kus üheks oluliseks teemaks oli seemneskeemi digitaliseerimise projekti elluviimine. Tähelepanuväärne on, et koosolekut juhatas Kristiina Digryte maaeluministeeriumist, kes on ühtlasi seemneskeemide büroo juhataja OECD-s, ja digitaliseerimise arendajaks on valitud Eesti ettevõte Helmes. Seega on Eesti roll seemneskeemide digitaliseerimise arendamises suur nii sisulise kui tehnilise poole pealt. Kindlasti on see hea võimalus panustada vahetult uutesse kaasaegsetesse lahendustesse OECD-s ja jagada enda e-riigi kogemust, spetsiifilisemalt meie enda digitaalset sortide registreerimise ja seemnete sertifitseerimise süsteemi. Praeguseks on OECD seemneskeemide digitaliseerimise vajadused igatahes kaardistatud ja projekti eelarve hinnatud.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

%d bloggers like this: