Archive by Author | Andres Kärssin

Maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks koostatakse uued vesikondade maaparandushoiukavad

Maaparandushoiu sihipäraseks korraldamiseks koostab Põllumajandusamet kuueks aastaks vesikonna maaparandushoiukava, mis on kooskõlas vesikonna veemajanduskava põhimõtetega. Tegemist on planeerimisdokumendiga, millest nähtuvad maaparandussüsteemid ja millest saab teavet nende toimimist ja maaparandushoiu korraldamist mõjutavate tegurite kohta.

Maaeluminister allkirjastas 3. aprillil määruse „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“.  Hoiukava koostatakse maaeluministri määrusega kehtestatud nõuete ja korra kohaselt. Hoiutöö korraldamise vajadusest ning põhilistest hoiukava muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes Puu.

Mulla vee- ja  õhurežiimi mõju taimekasvule (Alise Trifane, AgriDrain Corporation) Foto: Ainis Laaždins
Loe edasi…

Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis

Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“. Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide lahendamiseks. Et algatus ei soikuks, käivitas Euroopa Komisjon 2015. a pilootprojekti ning mõiste mõtestamiseks moodustati töögrupp, mis on praeguseks kohtunud juba kümnel korral.

Loe edasi…

Kuidas maandada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud terviseriske?

Igapäevaelus puutume sageli kokku väga erinevate ainetega. Me ei pruugi seda endale teadvustada, sest enamasti ei mõjuta need meid kuidagi. Seda peamiselt seetõttu, et levinumate ja potentsiaalselt ohtlike ainete müük ja kasutus on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud. Üheks selliseks näiteks on taimekaitsevahendid, mis läbivad enne kasutajani jõudmist põhjaliku riskihindamise. Kas ja millistel tingimustel on taimekaitsevahendit võimalik ohutult kasutada, sellest kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Timo Torp.

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Korras maaparandussüsteemid tagavad põllumajandusmaalt saagi

Maailma rahvastik suureneb jõudsalt, samas põllumajandusmaa pindala väheneb. Põua all kannatava maa-ala pindala suureneb ning paratamatult nihkub põllumajandustootmine järjest rohkem aladele, kus veepuudus ei kummita. Eesti asubki piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad vett tarbida. Meil on üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik ainult siis, kui maaparandussüsteemid toimivad tõrgeteta. Korras maaparandussüsteemid säilitavad põllumajandusmaal mulla viljakuse ja aitavad tootmisel ilmastikuriske maandada, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik Olev Krist.

Loe edasi…

Naeratuses peitub lisandväärtus

Eelmisel kuul tutvustas Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) 2019. aastal tehtud uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ tulemusi. Uuringu aruandes kirjeldatud maaettevõtluse seisust kirjutavad Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ja peaspetsialist Allar Korjas.

Joonis 1. Aktiivsete ettevõtete arvu muutus Eesti maakondliku jaotuse alusel perioodil 2007–2017. Algandmed: Statistikamet, Äriregister. Allikas: PMK uuring[1]

Loe edasi…

Põllumajanduse panus kliimaneutraalsuse suunas liikumisel

Kliimamuutused ja kliimaneutraalsuse saavutamine on muutunud aktuaalseks ning puudutavad vahetult ka põllumajanduse valdkonda. 2019. aasta lõpus võttis valitsus vastu otsuse toetada Euroopa Liidu eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks avalikustati Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. See hõlmab kõiki majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandust ja ehitust, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Loe edasi…

Elurikkuse roll põllumajandusmaal

Kiires infoühiskonnas elades ei mõtle me just tihti sellele, kui puhas on õhk meie ümber, kust tuleb joogikõlblik vesi või kuidas täpselt tekib viljakas muld. Kogu meid ümbritsev keskkond toimib eluslooduse toimetamise tulemusena pidevalt. Sellised tavalisena tunduvad asjad pole samas maailma erinevates piirkondades enam iseenesestmõistetavad, vaid vajavad säilimiseks otsest tähelepanu ja koordineeritud tegevusi, kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Anu Kalju.

Foto: Maaeluministeerium
Loe edasi…