Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik

Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut... Continue Reading →

Sortide registreerimisega võideldakse sordipettustega

Kõigil meil on omad eelistused – üks armastab „Liivi kuldrenetti“, teine „Valget klaarõuna“, kolmas soovib maakoju tingimata just vanaema aias kasvanud tikripõõsast. Samas ei soovi me olukorda, kus näiteks klaarõuna istiku ostmisel oleks mõne aasta pärast sügisel puu otsas hoopis punapõsksed õunad. Seepärast on Maaeluministeerium viimastel aastatel pühendunud puuviljanduses sellele, et parandada paljundusmaterjali tootmise jälgitavust... Continue Reading →

Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes

Eestlane armastab ja usaldab kodumaist toitu — see on hea maitsega, värske ja kvaliteetne. Infoajastule kohaselt on Eesti tarbija väga teadlik, kuid vaatamata kõrgele teadlikkusele, tuleb tarbijaid siiski toidu päritolu osas pidevalt harida ja informeerida ning siinkohal peaks oluline rõhk olema lastel ja noortel, kes on juba homme peamised Eesti toidu tarbijad ja ostuotsute tegijad.... Continue Reading →

Kuidas ööpimeduses mullaharimine aitab vähendada põldude umbrohtumist?

Umbrohud on taimekasvatajale lakkamatult nuhtluseks ja kahjustavad pidevalt saaki. Umbrohutõrje teadus ja tehnoloogia on tänapäeval kõrgelt arenenud ja tõhusad, kuid enamasti arenenud mahetootjatele sobimatute keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise suunas. Seetõttu on üha rohkem mahetootjaid, kes lisaks harjumuspärastele umbrohutõrje võtetele kasutavad ka uusi keskkonnasäästlikke meetmeid, sealhulgas mulla harimist pimedas. Kuna 2017. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 199... Continue Reading →

Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas. Viga toote märgistusel võib... Continue Reading →

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis võrdluses Euroopa Liidu ja maailmaga

Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse, millised on muutuse seosed ilmastikuga, kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ja olukorrast maailmas üldisemalt kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp. Turustatud taimekaitsevahendite kogus 2017. aastal vähenes Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja... Continue Reading →

Loomade raviks kasutatavate antibiootikumide müük Euroopas väheneb

Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam kui 20%, ei ole olukord Euroopas ühesugune. 25 riigist kuueteistkümnes on aastatel 2011–2016 veterinaarsete antibiootikumide müük vähenenud 5% või enam, samas kuues riigis on samal perioodil müük enam kui 5% kasvanud, kirjutab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul. Arvestades müüdud antibiootikumide kogust loomade... Continue Reading →

Globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus

Maailma toidupäeval esitleti Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peakorteris ülevaateid toiduga varustatuse olukorrast maailmas. Neist selgub, et  nälja või kroonilise alatoitumise all kannatab maailmas 820 miljonit inimest, samal ajal kui 1,3 miljardit on ülekaalulised ja 670 miljonit rasvunud. Seda, milline on globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus, refereerib Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina... Continue Reading →

Tuntud puuvilja- ja marjasorte saab tasuta registreerida 2018. a lõpuni

Alates 2019. aastast ei tohi enam müüa registreerimata puuvilja- ja marjasortide istikuid. Samas saab tuntud sorte Põllumajandusameti peetavas sordiregistris tasuta registreerida veel selle aasta lõpuni. Seega on viimane aeg üle vaadata oma turustatav paljundusmaterjal ja istikusortide nimekiri, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila. Puuvilja- ja marjaistikute tootmist reguleerivates õigusaktides on tehtud muudatus, mille eesmärk... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑