Archive by Author | Angelika Lebedev

Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

PMvili1-123 Katrin Press

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Advertisements

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis võrdluses Euroopa Liidu ja maailmaga

Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse, millised on muutuse seosed ilmastikuga, kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ja olukorrast maailmas üldisemalt kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus 2017. aastal vähenes

Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit.

Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem. (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).

  1. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid
  • umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,
  • seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,
  • kasvuregulaatorid 13%,
  • putukatõrjevahendid 4%.

Umbrohutõrjevahendite üldine turustatud kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes oluliselt ja seda eelkõige glüfosaadi arvelt, mida turustati koguni 38% vähem. Paari varasema aastaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud ka putukatõrjevahendite kogus. Seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogus näitab aga viimastel aastatel suurenemise trendi.

I pilt Loe edasi…

Loomade raviks kasutatavate antibiootikumide müük Euroopas väheneb

Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam kui 20%, ei ole olukord Euroopas ühesugune. 25 riigist kuueteistkümnes on aastatel 2011–2016 veterinaarsete antibiootikumide müük vähenenud 5% või enam, samas kuues riigis on samal perioodil müük enam kui 5% kasvanud, kirjutab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul.

Arvestades müüdud antibiootikumide kogust loomade arvu kohta, oli Eesti 2016. aastal Euroopa 30 riigi hulgas 18. kohal.

Euroopa Ravimiameti (EMA) andmetel müüdi Eestis veterinaarseks otstarbeks 2016. aastal antibiootikume 3% vähem kui aastal 2011, sealjuures kuni aastani 2014 müük suurenes ja aastatel 2014–2016 vähenes.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on aga inimeste raviks kasutatavate antibiootikumide tarvitamises Eesti Euroopa kolme madalaima kasutusega riigi seas (arvestatuna defineeritud päevadooside arvuna 1000 inimese kohta ööpäevas).

tabletid-publicdomainpictures-pixabay_0

Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus

Maailma toidupäeval esitleti Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peakorteris ülevaateid toiduga varustatuse olukorrast maailmas. Neist selgub, et  nälja või kroonilise alatoitumise all kannatab maailmas 820 miljonit inimest, samal ajal kui 1,3 miljardit on ülekaalulised ja 670 miljonit rasvunud. Seda, milline on globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus, refereerib Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova.

FAO ja teised Roomas paiknevad ÜRO organisatsioonid kutsuvad üles aktiivselt tegutsema, et kaotada maailmas nälg aastaks 2030. Selleks peavad valitsused looma tingimused suuremaks ja kestlikumaks investeerimiseks põllumajandusse ning edendama sotsiaalprogramme haavatavamate ühiskonnagruppide tarvis nii maal kui ka linnas. 70% maailma vaestest elab maapiirkondades. Põllumajandustootjad, sealhulgas ka väikefarmerid ja peretalud, peaksid rakendama kaasaegseid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, et suurendada tootlikkust ja sissetulekuid. Valitsused peaksid tagama toodangu kättesaadavuse nii kodu- kui ka välisturul. Alatoitumine ei ole sugugi ainult kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki FAO liikmesriike.

PMvili1-141 Katrin Press

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Tuntud puuvilja- ja marjasorte saab tasuta registreerida 2018. a lõpuni

Alates 2019. aastast ei tohi enam müüa registreerimata puuvilja- ja marjasortide istikuid. Samas saab tuntud sorte Põllumajandusameti peetavas sordiregistris tasuta registreerida veel selle aasta lõpuni. Seega on viimane aeg üle vaadata oma turustatav paljundusmaterjal ja istikusortide nimekiri, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

Puuvilja- ja marjaistikute tootmist reguleerivates õigusaktides on tehtud muudatus, mille eesmärk on tõsta turu usaldusväärsust. Euroopa Liidus käivitus 2008. aastal ulatuslik selgitustöö sihiga saada teada kasvatatavad sordid, kirjeldada nende omadused ja need registreerida. Istiku ostmisel on oluline teada saada nii sordinimi kui ka selle sordiehtsus vältimaks olukorda, kus ostes õunapuuistiku sordinimega „Valge klaarõun“ on sügisel puu otsas punapõsksed õunad.

õunad

Fotod: Merjan Savila

Loe edasi…

OECD-FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoos aastateks 2018–2027

OECD peasekretär Angel Gurría ja FAO peadirektor José Graziano da Silva esitlesid 3. juulil Pariisis värsket OECD-FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosi aastateks 2018–2027. Väljaanne kajastab pikemas, tulevikku suunatud vaates maailma põllumajanduses toimuvaid arenguid, kirjutavad Katre Kirt ja Joosep Lukk Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.

Perioodi 2018–2027 kajastava ülevaate peamine sõnum on põllumajandussaaduste hindade madal tase võrreldes eelmise kümnendiga. Prognoositakse nominaalhindade* aeglast tõusu, kuid mitmel põhjusel, eelkõige nõudlusest suurema pakkumise tõttu reaalhinnad** langevad. Samuti tuuakse ülevaates välja, et põllumajanduskaupadel on suur roll rahvusvahelise toidujulgeoleku tagamisel ning järjest olulisemaks eesmärgiks kujuneb kestlik põllumajandus, kuna olulised loodusressursid nagu mullastik, bioloogiliselt mitmekesised metsad ja ookeanid, puhas vesi ja õhk on väga pikaldaselt taastuvad või isegi taastumatud.

image (1)

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Teavita teadlikult

Põllutööd on Eestis täies hoos ja sellega seoses on suurenenud ka Põllumajandusametile laekunud kaebuste arv, kirjutavad  Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp ja Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Kahjuks on viimasel ajal levinud arusaam, justkui päevasel ajal ei tohikski taimekaitsetöid teostada. Tihti helistatakse ja kaevatakse ametile juba siis, kui märgatakse pritsi küla vahel liikumas. Päevasel ajal taimekaitsevahendi pritsimine ei ole keelatud, tuleb vaid arvestada nõutud tingimuste ja sobilike ilmastikuoludega. Iga prits põllul ei riku reegleid; lisaks kasutatakse taimekaitseseadmeid ka väetiste laotamiseks. Ka mesilaste hukkumistel on mitmesuguseid põhjuseid. Ilma taimekaitsevahenditeta pealegi põllumajanduses toime ei tule. Samal ajal on väga oluline, et kõik hukkumisjuhtumid oleksid registreeritud, sest vaid nii on ametlikult võimalik tuvastada nende põhjused.

mesi_KatrinPress-16

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Enamik Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas Euroopa Liidu 2016. aasta aruande pestitsiidide toimeainete jääkide kohta toidus. Viimased seiretulemused näitavad, et põhiosa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Sille Vahter.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostas Euroopa Liidu (EL) koordineeritud seire tulemuste põhjal lühi- ja pikaajalise pestitsiidide toimeainete jääkide toidu kaudu saadavuse riskihinnangud. Mõlemal juhul hinnati risk tarbijale madalaks.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Hoia tuulekaer põllust eemal!

Põldudel on hoogsalt käimas viljakoristus, samas hilisemad suvised sordid veel kasvavad. Paraku kasvab ka tuulekaer. Eelmise aastaga võrreldes on tuulekaeraga saastatuse seis veidi paranenud.  Kindlasti mõjutavad seda tulemust ilmastikutingimused, mis möödunud aastal olid tuulekaera kasvuks väga head. Üldine olukord Eestis ringi sõites on aga kurb. Tuulekaera on näha hajusalt üle põldude ja  tihedamalt põlluäärtes. Samuti on põlde, kust ei saa arugi, mida sinna on külvatud, kuna tuulekaera alt ei paista kultuurtaimed välja, kirjutab Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mis vähendab vilja saagikust ning halvemal juhul ei saa saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja.  Eriti suurt kahju teeb tuulekaera levik seemnekasvatusega tegelevate tootjate läheduses. Seemnekasvatuses kehtivad ranged nõuded ja kui toodetud partiist leitakse kasvõi üks tuulekaera seeme, siis on kogu partii müügiks kõlbmatu.

tuuleakaer1

Foto: Põllumajandusamet

Loe edasi…

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

ökomärgid

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Loe edasi…