Archive by Author | Angelika Lebedev

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

ökomärgid

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Loe edasi…

Advertisements

Kibedamaitselise kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa söömine võib põhjustada toidumürgistust

Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad näiteks kurk, kabatšokk, kõrvits, pudelkõrvits, suvikõrvits, melon ja arbuus. Selle sugukonna toiduks kasutatavate taimede viljad ning õied võivad vahel olla mõrud. Kibeda maitse annavad viljadele ühendid nimega kukurbitatsiinid, mis võivad toidumürgistust põhjustada, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Surva.

Kukurbitatsiinid on mürgised, seetõttu võib mõru vilja söömine põhjustada olenevalt kogusest kõhukrampe, limaskesta tursumist ja kõige halvemal juhul isegi surma. Samas pole pidev toidukaudne kokkupuude kukurbitatsiinidega eriti tõenäoline, kuna ainet esineb toidutaimes väga juhuslikult. Kui viljas esineb kukurbitatsiini, on selle maitse ka kibe ja ebameeldiv, mistõttu ei söö enamasti keegi sellist vilja nii palju, et midagi halba võiks juhtuda.

vegetables-952396_1920

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Digitaalsed arengud põllumajandussektoris lihtsustavad igapäevatööd

Digiteerimine ja e-lahenduste kasutamine on üks võimalusi põllumajandussektori ning maapiirkondade jaoks täiendavate kasvuvõimaluste loomiseks ja valdkonna arendamiseks. Kõik selleks, et põllumajandussektorit nutikamaks muuta, kirjutavad Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes ja taimetervise osakonna nõunik Martin Kukk.

Pixaby_TheDigitalArtist.jpg

Pixabay: The Digital Artist

Loe edasi…

Eestis toodetud kanamunadest ja linnulihast fiproniili jääke ei leitud

Eelmise aasta suvel tuvastati mitmes ELi ja mõnes kolmanda riigi linnufarmis fiproniili sisaldava vahendi kasutamine punase lesta tõrjeks ilma kasutusloata, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Fiproniil on akaritsiid (toimeaine lestade ja puukide tõrjeks), mida aga ei ole lubatud kasutada toiduloomadel. Lisaks kahtlustati ka teiste sarnaste toimeainete võimalikku väärkasutust. Juhtum puudutas ka Eestit, sest Eestisse tarniti Saksamaa päritolu fiproniili jääke sisaldavat munasegu.

_9173778

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Põllumehe süül ei peaks enam hukkuma ükski mesilane

Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla. Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sümbioosi sarnase koostöö korral, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et koos selgust saada eelmise aasta probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripära, parandada infovahetust ning panna kirja ka jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud nii Maaeluministeeriumist kui ka Põllumajandusametist.

mesi_KatrinPress-16

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Positiivsed trendid mahepõllumajandussektoris – rohkem tootjaid, rohkem maad ja kasvav turg

Mahepõllumajandussektor kasvab hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka meil Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele kasvab, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega suureneb ka mahepõllumajandusmaa pindala. 14. veebruaril tutvustati Euroopa suurimal mahetoodete messil BIOFACH mahepõllumajanduse statistika aastaraamatut „The World of Organic Agriculture 2018“, mis annab ülevaate sektori 2016. aasta trendidest, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Hinnanguliselt oli globaalne maheturu maht 2016. aastaks juba enam kui 80 miljardit eurot. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 5,6% (2015. a 75,7 miljardit eurot) ning viimase kahekümne aastaga on ülemaailmne maheturg kasvanud kuus korda. Turuliider on jätkuvalt USA (38,9 miljardit eurot), järgnevad Saksamaa (9,5 miljardit eurot), Prantsusmaa (6,7 miljardit eurot) ja Hiina (5,9 miljardit eurot).

Tiit Koha_8210104

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Innovatsiooni võimalused põllumajanduses

Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioonist Eestis, kirjutab Maaeluministeeriumi välissuhete osakonnajuhataja asetäitja Tiina Vares.

harilik hiilgekiil kasulik

Foto: Enno Merivee

Loe edasi…

Sordikaitsest: rege rauta suvel ja sorti vali talvel!

Globaalse kliimamuutuse ja ühiskondlike väljakutsete tõttu tuleb aretada ka uusi Eesti kliimasse sobivaid taimesorte. Uute sortide aretamise üks eeldus on see, et kaitsealuste sortide tootmisel järgitakse muude nõuete hulgas ka sordikaitse nõudeid. Sordikaitse on üks intellektuaalomandi kaitse vorme ning põllumajandustootmises tuleb selle nõuetega arvestada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.

Sordivalik sõltub peamiselt kasvutingimustest, sordi kvaliteediomadustest ja saagikusest. Neid omadusi näeb suvel, kui taimik on kasvamas, ja sügisel pärast saagi koristamist. Sobiva sordi valimiseks on viimane aeg talvel. Seda, et ostetav sort peab olema Eesti või Euroopa Liidu sordilehes, teatakse juba hästi, kuid ikka ja jälle tekitab küsimusi sordikaitse.

kartuli_KatrinPress-1

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Jõulude ajal toiduannetusi jagades tuleb tunda toiduohutuse reegleid

Jõulude ajal tegeletakse heategevusega rohkem, kui mistahes muul ajal aastas. Abivajajatele toidu pakkujatel on oluline teada, et iga toiduvaldkonnas tegutsev inimene vastutab enda valmistatud, müüdud või jagatud toidu ohutuse eest. Heategevusorganisatsioonid peavad olema veendunud, et toiduvalmistamise ja toitlustamise koht või toiduainete säilitus- ja transporditingimused on selleks tegevuseks sobivad, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp.

tiit koha 8240570

Foto: Tiit Koha

Toidu ülejääki võib jagada tingimusel, et see on kõlblik inimtoiduks. Annetamiseks sobivad näiteks toiduained, mis ei vasta tootja antud tootekirjeldusele, mille pakend või märgistus on kannatada saanud või mille „parim enne“ kuupäev on möödas, kuid mida võib veel ohutult tarbida.

„Kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid ei tohi tarbijale pakkuda ega üle anda, kuna pärast selle  kuupäeva möödumist ei loeta toitu enam ohutuks. Loe edasi…

Toidu valmistamisel hoidu selle kõrvetamisest

Akrüülamiid on toidu saasteaine, mis tekib toidu töötlemisel ja võib olla ohtlik inimese tervisele. Ohustatud on kõik tarbijagrupid, kuid eriti lapsed. Rusikareegel on: „Ära kõrveta toitu, pruunista seda kergelt!“, kirjutab Maaeluministeeriumi toidujärelevalve büroo peaspetsialist Sille Vahter.

macro-2167281_640

Foto: Pixabay

Loe edasi…