Archive by Author | Kertu

Biomajandus Euroopas: olevik ja tulevik

Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Kirjutise eesmärk ei ole sõna-sõnalt kopeerida komisjoni teatise teksti, vaid anda sellest esialgne, lihtsustatud ülevaade, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Mis on „Euroopa biomajandus“?

Lihtsustatult hõlmab biomajandus kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja biomass, sh näiteks biojäägid). Seega kuuluvad selle alla nii põllumajandus, metsandus, kalandus kui ka kalakasvatus; aga ka töötlev tööstus, mis kasutab bioloogilisi ressursse ja tooraineid, et toota toitu, sööta ja bioenergiat ning pakkuda nendega seotud teenuseid.

Biomajanduse käive Euroopas on praegu 2,3 triljonit eurot ning sellega on hõivatud 8,2% ELi tööjõust. Bioenergiaallikad on Euroopas enim kasutatavad taastuvenergiaallikad ning jäävad ka edaspidi oluliseks, et saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 32% kogu energiatarbimises.

nature-3289812_960_720

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Advertisements

Põllumajandustootjate ootused maaelu arengukava toetustele

Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2017. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel põllumajandustootjate hulgas küsitluse, mille üks eesmärke oli koguda tagasisidet maaelu arengukava toetuste kohta.  Küsitluse tulemustest selgub, et põllumajandustootjate arvates peaks põllumehe elukutse olema ühiskonnas rohkem väärtustatud, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Vivia Aunapuu-Lents.

Põldoa põld

Foto: Vahur Mõttus

Loe edasi…

Mesilaste heaolu sõltub koostööst

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled –  nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud  – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Valmista ise Pärnumaa maitseid

Pärnumaa maitsete aasta on täies hoos ning septembrikuus on ees ootamas palju põnevaid üritusi eesotsas Pärnumaa lõikuspeoga 8. septembril Maria talus, kus kuulutatakse välja Pärnumaa toidumeene. Rohkem infot Pärnumaa maitsete aasta ürituste kohta leiab veebilehelt: visitparnu.com/maitsed.

Et Pärnumaa maitsetest oleks võimalik osa saada ka oma koduköögis, jagame äärmiselt populaarseks saanud retsepte, mille esmaesitlus toimus maikuus Pärnumaa maitsete aasta avamisel.

_8B-v-vg

Foto: Silver Gutmann

Loe edasi…

Tule meile külla!

Juba neljandat korda avavad talud oma uksed ja südamed ning kutsuvad kõiki külla oma tegemisi uudistama.

22. juulil 2018 toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev, kus külalisi võtab vastu pea 300 talu ja põllumajandustootmist. Külalisi ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud, põnevad loomad ja taimed, vinge põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju põnevat. Avatud talude päev annab hea võimaluse näha, kuidas kasvab ja valmib kodumaine toit ning mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte.

FB cover

Loe edasi…

Metsasuse erisuse rakendamine perioodil 2018-2020

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

img_1015

Foto: K.Nurm

Loe edasi…

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2017

Möödunud aasta oli põllumajandus- ja toiduainesektoris elav väliskaubanduse aasta. Nii import kui ka Eesti päritolu kaupade eksport saavutasid üheaegselt taasiseseisvunud Eesti kõrgeima taseme. Kahesuunaline kaubavahetus toimus küll kõigi maailma regioonidega, ent lõviosa tehingutest jäi siiski Euroopa, ennekõike EL-i siseturu piiresse, kirjutab maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa.

joonis 1

Joonis 1. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubavahetus 2017

Loe edasi…

Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

töö ei karda vanust

Foto: Timo Anis

Loe edasi…

Ühise põllumajanduspoliitika tulevik

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks Euroopa Liidu kesksemaid poliitikaid, mis mõjutab otseselt ka Eesti põllumeeste käekäiku. Erinevalt muudest sektoritest, mille kulud kaetakse liikmesriikide riiklikest eelarvetest (näiteks haridus, tervishoid, kaitsepoliitika, transport ja sotsiaalkindlustus), langetatakse põllumajanduspoliitika kulutuste puhul otsused ühenduse tasandil ning selleks eraldatakse vajalik eelarve. Järgmiste kuude jooksul hoiavad Maablogi postitused põllumajanduspoliitika huvilisi kursis, millised on ministrite ÜPP-teemaliste arutelude tulemused ja ühise põllumajanduspoliitika tulevikuväljavaated, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Foto autor Timo Anis

Foto autor Timo Anis

Loe edasi…

Eesti suunab Euroopa Liidu tähelepanu muldade kaitse vajalikkusele

2050. aastaks on maailmas 9 miljardit inimest, kelle toitmiseks tuleb toota kuni 70% rohkem toitu. Samas on ressurss selle tootmiseks piiratud. Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem, sest potentsiaalsed piirkonnad asuvad Sahara-aluses Aafrikas ning Lõuna-Ameerika vihmametsades. Euroopa Liidu tasandil selle küsimusega küll tegeletakse, kuid ühtne mullapoliitika puudub, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

mullapäev

Loe edasi…