Archive by Author | Kertu

Täna on maailma toidupäev

Maailma toidupäev on ÜRO algatus, mille eesmärk on pöörata rohkem tähelepanu säästva arengu teisele eesmärgile – näljahäda kaotamisele. See ei tähenda ainult otsese näljahädaga tegelemist, vaid ka inimeste täisväärtuslikku toitumist ning planeedi turgutamist. Sel aastal kutsub maailma toidupäev üles tegutsema kõigis valdkondades, et muuta tervislik ja jätkusuutlik toitumine kõigile taskukohaseks ja kättesaadavaks. Üleskutse julgustab ka meid kõiki mõtlema sellele, mida sööme.

_9204294

Foto: Tiit Koha

 

Loe edasi…

Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?

Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud. Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk.

182. Annika Treial

Foto: Annika Treial

Loe edasi…

Leader loob võimalusi maapiirkonna elavdamiseks

28. septembril toimub esimene Maal Elamise päev, mille fookuses on elukeskkond maal koos seal toimivate teenuste, töökohtade, seltsitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ning pakutavate elukohtadega. Üks Euroopa Komisjoni algatusi, mis on oluliselt muutnud  maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu ja innustanud maapiirkondi leidma uusi viise, kuidas olla konkurentsivõimelisem, on Leader-meede. Leader-meetme võimalustest ja senistest töövõitudest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Leader-meede koosneb neljast erinevast osast. Esimese osana koostatakse tegevuspiirkonna strateegia, mis on edasiste tegevuste n-ö vundament. Pärast strateegia kinnitamist on teine samm selle rakendamine ning kolmas koostööprojektide elluviimine.

img_7574_48331896912_o

Foto: Virko Värnik

Loe edasi…

Muld kui elurikkuse alustala

Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse.  Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets.

Meie põhjanaaber Soome on võtnud sarnaselt paari aasta taguse Eesti eesistumisega põllumajanduse puhul fookusesse muldade teema. Ka Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtivas arengukavas (PõKa 2030), mille koostamine on lõpusirgel, on mullavaldkonnale märkimisväärselt tähelepanu pööratud.

muld

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Põllumajandusest pärit ammoniaagiheide ning selle vähendamise võimalused

Põllumajandusliku tootmisega kaasneb paratamatult saasteainete heide keskkonda, kuid tõhusate ja kestlike tootmismeetodite abil on võimalik seda oluliselt vähendada, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Euroopa Liidus on kokku lepitud siduvad eesmärgid, et piirata kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heidet. Halb õhukvaliteet kahjustab lisaks inimeste tervisele olulisel määral ka ökosüsteeme. Õhukvaliteedi parandamiseks on Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa puhta õhu pakett, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aastaga.

puhas õhk

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Leader annab otsustusõiguse kogukonnale

Leader-meede on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meede ning ühtlasi üks Euroopa Liidu edukamaid algatusi, mida on liidus rakendatud juba üle 25 aasta. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset „Liaison entre actions de développement de l’economie rurale. Tõlkes tähendab see „Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel“, kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits.

Leader, teisisõnu ka kogukonna poolt juhitud kohalik areng (inglise community-led local development ehk CLLD), on piirkonna edendamine sealsete elanike endi välja töötatud kohalike arengustrateegiate kaudu, tuues otsustusprotsessi võimalikult rohujuuretasandile. Seda lähenemist rakendab üle Euroopa 2600 kohaliku tegevusgruppi, kelle alla kuulub rohkem kui 54% maapiirkonna elanikest Euroopa Liidus ning kes toovad piirkonnas kokku avaliku sektori, erasektori ja kodanikuühendused.

team-spirit-2447163_960_720

Loe edasi…

Poollooduslikud kooslused on põllumajandusmaastiku pärlid

Poollooduslikud kooslused on rohumaad, kus kasvab looduslik taimestik. Rohumaid aga tuleb niita või karjatada, vastasel juhul (nagu juhtub ka teiste looduslike kooslustega segametsa laiuskraadil) need mõne aja jooksul metsastuvad, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson.

Poollooduslikke rohumaid nimetatakse väärikalt ka pärandkooslusteks, sest tegemist on pärandiga meie esivanematelt – taimestik on rohumaadel liigirikas vaid seepärast, et neid pole aastakümneid või aastasadu küntud ega väetatud ja neile pole külvatud heinaseemneid. Vaid seepärast saame praegu nautida nende alade liigirikkust ja õiteküllust. Loodetavasti õnnestub meil seda elurikkust edasi anda ka oma lastele.

plk.JPG Loe edasi…

Ülevaade otsetoetuste kontrollidest 2018. aastal

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit.  2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Üksnes ühtset pindalatoetust taotles 657 taotlejat, kogupindalaga 89 000 hektarit. Kuna selle toetuse taotlemise põhinõuded on seotud toetusõiguslikkuse nõuete täitmisega (nt põld peab olema vähemalt 0,3 hektari suurune) ning enamasti rohumaade hooldamisega ja maakasutusõiguse omamisega, eksitakse sagedamini ka nende nõuete täitmisel. Rohumaade nõuetekohast hooldamist kontrollides leiti, et nõudeid rikkus 25% neist toetuse taotlejaist, keda kohapeal kontrolliti (272 taotlejat 706 põllul).

Silver Kaasik - Hiiumaa

Foto: Silver Kaasik

Loe edasi…

2019. aasta kevadel sai esimest korda taotleda mesilaspere toetust

Mesindus on väga oluline põllumajandusharu, kuna mesilased tolmeldavad aia- ja põllukultuure ning toodavad mett, lisaks annab mesindusega tegelemine maapiirkondades inimestele tööd. Mesilased aitavad kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning aia- ja põllukultuuride saagikusele. Statistikaameti andmetel on Eestis alates 2014. aastast toodetud järjepidevalt üle 1000 tonni mett aastas; toodang oli suurim 2018. aastal, mil toodeti 1253 tonni mett, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandussaaduste tarneahela büroo peaspetsialist Helena Vaher.

mesilaspere

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega

8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Loe edasi…