Archive by Author | Kertu

„Minu arm“ ja Eesti toit

Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu „Minu arm“ . Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. 

eesti toidu ala

Eesti toidu ala laulupeol

Loe edasi…

Advertisements

Eesti maaelu arengukava keskkonnatoetused ja põllumajandustegevused käivad käsikäes

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames on meie põllumeestel võimalik taotleda kahtteist pindala- ja loomapõhist toetust. Nendega soodustatakse mitmesuguseid tegevusi, näiteks mesilastele korjealade rajamist, aga ka maa hoidmist talvise taimkatte või rohumaa all, turvas- ja erodeeritud muldade kaitsmist, loomade karjatamist, ohustatud tõugude ja kohalike sortide säilitamist, poollooduslike koosluste hooldamist ning palju muud. Suuremale osale meie põllumajandusmaast on taotletud erinevaid keskkonnatoetusi. 2018. aastal majandati keskkonnasõbralike meetoditega rohkem kui 445 000 hektaril. Sellele lisaks toetati ligi 176 000 hektari põllumajandusmaa majandamist mahedana, kirjutab Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajanduskeskkonna seire ja uuringute büroo peaspetsialist Ere Ploomipuu.

kimalased

Keerispea on kimalastele põllumajandusmaastikul väärtuslik toidutaim. Foto: Viio Aitsam

Loe edasi…

Natura 2000 erametsatoetus kaitseb Eesti metsade elurikkust

Õrnu ja ohustatumaid, kuid toimivaid ja elurikkaid looduslikke kooslusi tuleb Eesti metsades hoida. Mida rohkem on selliseid kooslusi, seda rohkem on õhku ja puhast vett ning seda paremini suudame kohaneda kliimamuutusega. Seetõttu on Eesti metsadest võetud kaitse alla veerandijagu, millest omakorda 13% on range kaitse all. See seab piirangud metsa tavapärasele majandamisele või välistab viimase üldse, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Kristine Hindriks.

9257008940_d08103675a_o

Vana loodusmets Lahemaa rahvuspargis, foto: Riina Kotter

Loe edasi…

Toidutööstused kutsuvad külla

Eesti toidupoodides valitseb igapäevaselt külluslik valik. Oleme harjunud leidma oma lemmiktooteid tuntud poekettide riiulitelt ning neid pikemalt mõtlemata toidukorvi tõstma. Küsimus, kuidas nad oma maitse ja vormi saavad, jääb tavaliselt tahaplaanile. Vähemalt kord aastas saab sellele aga hõlpsalt vastuse, sest avatud toidutööstuste nädal pakub harukordset võimalust minna ja piiluda toidutööstuste telgitagustesse ning näha kõike oma silmaga.

Sel aastal avab 28 ettevõtet üle Eesti kõigile huvilistele oma uksed ja korraldab sisukaid ekskursioone. Juba nüüd saavad kõik huvilised kodulehel www.eestitoit.ee külastuse broneerida ning 27. mai – 1. juuni valitud ettevõtet või ettevõtteid kohapeal uudistada.

_9163496

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Maa ja meri meid toidab

Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

171. Meil Talus

Foto: Silvi Arold

Loe edasi…

Toidutarneahel on tasakaalust väljas

Toidutarneahelas osalevad toidukaupade tootmise, töötlemise, turustamise, tarnimise ja jaemüügi etappides erinevad ettevõtjad. Tarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijateni jõuaks kvaliteetne toit ja mitmekesine valik. Hiljuti võeti Euroopa Liidus vastu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toidutarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid, kirjutab Maaeluministeeriumi Põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli-Vinokurov.

supermarket-949912_960_720

Foto: pixabay

Loe edasi…

Mesilastele korjealade rajamiseks sobiv seemnesegu

Suur osa inimeste toidust on otseselt või kaudselt seotud putuktolmlemisega, samuti mõjutavad tolmeldajad elurikkust laiemalt. Seetõttu on väga oluline soodustada mesilaselaadseid. Järjest intensiivsem põllumajandus muudab põllumajandusmaastiku ühetaolisemaks, mille tagajärjel jääb tolmeldajatele sobivaid toidutaimi ja elupaiku üha vähemaks. Suurendades põllumajandusmaastikus nektarit ja õietolmu pakkuvate õistaimede hulka ja mitmekesisust, saame tõsta tolmeldajate arvukust. Ühe võimalusena aitab tolmeldajate arvukuse kasvule kaasa korjetaimede segude kasvatamine põllumaadel, kirjutavad Liina Talgre ja Indrek Keres Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist.

maablogisse

Korjetaimede põld 25.06 (I.Keres ja L. Talgre)

 

Loe edasi…

Toiduainesektori eksporti suunab lähiaastatel ekspordi tegevuskava

Viimastel kuudel on meie ettevõtjad saanud mitu head uudist uute turgude avanemisest. Näiteks aitas Veterinaar- ja Toiduamet 2018. aastal avada uue turu kalatoodetele Montenegrosse, piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki; tänavu avanes piimatoodetele ka Tuneesia turg. Paralleelselt on kasvanud toiduainesektori ekspordimahud ja meie toidukaup jõuab järjest enamate riikide tarbijate toidulauale. See on meie ametkondade ja ettevõtjate tubli töö tulemus ning loodame lähiaastatel astuda selles vallas uusi samme, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

KaDeWe Taste Estonia

Eesti toidutooted KaDeWe kaubamajas Berliinis. Foto: Ruudu Ulas

Loe edasi…

2018. aasta päikesetundide küllus vähendas toidutootja sissetulekut

Maaeluministeerium täpsustas jaanuaris põllumajandussektori 2018. aasta esialgse majandustulemuse hinnangut, mis kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 856 miljoni euro suuruseks.  2017. aastaga võrdluses kogutoodangu väärtus veidi vähenes, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 2018. aastal 856 miljonit eurot. Esialgsete andmete põhjal oli 2018. aastal põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3% madalam kui 2017. aastal, mis 10-aastases tagasivaates jääb 7% võrra madalamaks kui rekordaastal 2013.

KaiKalmann (2)

Foto: Kai Kalmann (Maaeluministeerium)

Loe edasi…

Biomajandus Euroopas: olevik ja tulevik

Euroopa Komisjon avaldas oma nägemuse Euroopa Liidu biomajanduse strateegia uuendamisest. Tegu on strateegiaga, mille kehtiv versioon võeti vastu aastal 2012. Seega on aeg hinnata saavutatut ning planeerida tulevikku. Kirjutise eesmärk ei ole sõna-sõnalt kopeerida komisjoni teatise teksti, vaid anda sellest esialgne, lihtsustatud ülevaade, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Mis on „Euroopa biomajandus“?

Lihtsustatult hõlmab biomajandus kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel (loomad, taimed, mikroorganismid ja biomass, sh näiteks biojäägid). Seega kuuluvad selle alla nii põllumajandus, metsandus, kalandus kui ka kalakasvatus; aga ka töötlev tööstus, mis kasutab bioloogilisi ressursse ja tooraineid, et toota toitu, sööta ja bioenergiat ning pakkuda nendega seotud teenuseid.

Biomajanduse käive Euroopas on praegu 2,3 triljonit eurot ning sellega on hõivatud 8,2% ELi tööjõust. Bioenergiaallikad on Euroopas enim kasutatavad taastuvenergiaallikad ning jäävad ka edaspidi oluliseks, et saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks 32% kogu energiatarbimises.

nature-3289812_960_720

Foto: Pixabay

Loe edasi…