Archive by Author | Karin Volmer

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu Statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab Maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.  Loe edasi…

Advertisements

Kas ostsite angerja või säga? Mee või suhkrusiirupi?

Euroopa Komisjon analüüsis sel suvel üle Euroopa kokku ligi 4000 valge lihaga kala- ja üle 2200 meeproovi. Kõik analüüsiks võetud Eesti meed vastasid nõuetele, kala puhul leiti üksikuid probleeme, selgub täna avaldatud esimese üle-Euroopalise toidupettuste teemalise seire tulemustest. 

Toidupettuste teema leidis laia kajastust 2013. aastal, kui mitmetes lihatoodetes tuvastati hobuseliha, kuid vastav märgistus toodetel puudus. Sellest tingituna sattus toidupettuste teema teravdatud tähelepanu alla ja viidi tänavu läbi esimene üle-Euroopaline seire.

Eesti mee proovid vastasid nõuetele. Foto on illustreeriv. Autor: K.Press

Eesti mee proovid vastasid nõuetele. Foto on illustreeriv. Autor: K.Press

Kalade puhul kontrolliti toote vastavust märgistusele, kuna varasemad pistelised kontrollid on näidanud, et tarbijaid eksitatakse pakkudes kallima kalaliigi asemel väljanägemiselt sarnast, kuid tegelikult hoopis teise kalaliigi liha. Mee puhul kontrolliti mee päritolu ja lisatud suhkruid.

Eestis võttis Veterinaar-ja Toiduamet juunis proove erinevatest kalandustoodetest ja meest erinevates etappides nagu piirikontrollipunktis, hulgiladudes, tööstustes, jaekaubanduses ja toitlustusettevõtetes.

Eesti kala üldiselt korras
Analüüsimiseks võeti mitmesuguseid kalandustooteid, nii töötlemata kui töödeldud, Eesti päritolu kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning samuti kolmandatest riikidest pärit kalandustooteid.

Kokku võeti 48 proovi, millest 13 olid Eesti päritolu tooted, 20 EL ja EFTA riikide päritolu tooted ning 15 kolmandatest riikidest, peamiselt Hiinast. 48-st proovist kaheksa puhul leiti, et proov on mittenõuetekohane. Nendest kaks olid Eesti päritolu kalandustooted ning kuus teistest EL liikmesriikidest pärit tooted.

Mis olid vead?
Suurimaks probleemiks oli kalaliigi kohta käiva vale info andmine tarbijale.
• Kolme kalakonservi puhul leiti, et märgistusel tarbijale antav info kalaliigi kohta ei ole piisavalt täpne, nt esitati konservi märgistusel kalaliigina „säga“, aga DNA analüüs tuvastas, et tegemist on „suure angersägaga“.
• Ühel juhul oli kalahoidises asendatud tursk argentiina heigiga.
• Ühe juhtumi puhul tuvastati müügikohas, et kalafilee müügietiketil oli märgitud „paltuse filee“ kuid kauba saatedokumentide järgi oli tegemist hoopis süvalestaga, mida kinnitas ka DNA analüüs.
• Ühe tursafilee konservi puhul tuvastati DNA analüüsi käigus tegelikult kolme kalaliigi (tursa, saida ja merilesta) sisaldus.
• Ühes kuivatatud kalatootes tuvastati lisaks märgistusel esitatud särjele ka karpkala.
• Ühe külmutatud paneeritud kalatoote puhul tuvastati kilttursa sisaldus toote märgistusel esitatud tursa asemel.

Peamiselt analüüsis VTA jahutatud ning külmutatud kalafileesid, paneeritud fileesid, ühte või mitut kalaliiki sisaldavaid kalakonserve, suitsutatud ning kuivatatud kalatooteid. Uuriti valge lihaga kalaliike, mida Eestis peamiselt turustatakse: merluusid, tursk, tilaapia, mintai, pangaasius, merilest, ahven, koha, haug, siig, karpkala, angerjas, särg, säga, paltus.

Eesti meed vastasid nõuetele
Veterinaar-ja Toiduamet võttis kokku 20 meeproovi, millest neli olid Eestis toodetud mee proovid, kaheksa olid teiste liikmeriiide ja kolmandate riikide meeproovid ning veel kaheksa proovi olid meesegud. Analüüsitud Eesti meed vastasid nõuetele.

Analüüsiti väga erinevaid näitajaid nagu nt organoleptika, diastaasarv (bioloogiliselt aktiivsete ainete ensüümide sisaldus mees), elektrijuhtivus, õietolm, suhkrute sisaldus (sh võõrsuhkrute määramine). Mõnede näitajate osas on analüüsitulemused veel selgumas.

Mis olid vead?
Mittenõuetekohased tulemused saadi 20 proovist kolme puhul. Ühel juhul oli toode märgistatud pärnaõiemeena, kuid antud mesi sisaldas pärna õietolmu ainult 14%. Kahe meeproovi puhul ei oleks tohtinud neid tooteid mee nime all turustada, kuna diastaasarvud ja HMF-id ei vastanud määrusega kehtestatud nõuetele.
Täpsema info leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt.

Heneli Lamp, VTA toiduosakonna juhataja
Katrin Lõhmus, toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
Ingrid Vesmes, toiduhügieeni büroo juhataja

Kas 100 miljonit eurot jätab Eesti toidusektori külmaks?

Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud leige, selgub nn promotsioonimeetme statistikast.

Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile aga Kreeka, neljas programmis osalevad Bulgaaria ja Itaalia, kahes programmis Belgia ja Suurbritannia.

Võimalus kolmandate riikide turule sisenemiseks

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi 10% Eesti koguekspordist. Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendamismeetme võimalusi on aga seni üsna tagasihoidlikult kasutatud. ELi kuulumise jooksul on rakendatud viis programmi, millest Eestist väljapoole on suunatud vaid üks. Nende maksumus ulatub kokku 1,9 miljoni euroni, millest EL kaasrahastus on 50%.

MTÜ Liivimaa Lihaveis esindus Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on ainus Eesti organisatsioon, kes on kasutanud promotsioonimeetme võimalusi välisturgudele sisenemiseks. Ühe tegevusena osaleti novembri alguses Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil Nordic Organic Food Fair. Foto: MTÜ Liivimaa Lihaveise Facebooki leht

Loe edasi…

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…

Piimatoodang maailmas tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ahto Tilk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Piimatoodangu kasv maailmas järgneval kümnendil pisut aeglustub. Eeldatav kasv aastas on 1,8%, eelmisel kümnendil kasvas piimatoodang 1,9% aastas. Piimalehmade arv arenenud maades väheneb ning karjade kontsentreerumise protsess veidi aeglustub, produktiivsus püsib endiselt kõrgel tasemel. Samal ajal arengumaades lehmade arv suureneb ning produktiivsuse kasvule panustatakse rohkem. Eelduste kohaselt saab Indiast suurima piimatoodanguga riik maailmas, samas tarbitakse Indias enamus piimatoodangust värskelt ning edasisele töötlemisele ei lähe.

Piimatoodangu kasvuprognoosid

Piimatoodangu kasvuprognoosid. Allikas: OECD, FAO

70% maailma piimatoodangust tarbitakse värske piima ja piimatoodetena

Samasugune trend jätkub ka järgneval kümnendil ning värske piima ja piimatoodete tarbimise osakaal kasvab veelgi. Piimatoodete tarbimine inimese kohta eeloleval kümnendil suureneb nii arengumaades kui ka arenenud maades, kus piimatoodete tarbimine inimese kohta on juba varasemalt kõrgel tasemel. Arengumaades on kasv pisut suurem – 1,4-2% aastas, arenenud maades 0,2-1% aastas.  Loe edasi…

Surve teravilja hindadele püsib

OECD ja FAO uuest raportist selgub, et 2014. turustusaastaks olid teravilja varud maailmaturul taastunud – kahel järjestikusel aastal koristati USAs maisi rekordsaak, üle keskmise maisi ja odra saagid Euroopa Liidus ning Venemaal viisid söödateraviljade (mais, oder, kaer ja sorgo) varud ülemaailmselt rekordtasemele. Ka nisu saagid olid peamistes tootjariikides väga head.

Kadri Rand, põllumajandusturu korraldamise osakond, taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Hinnad viimase 5 aasta madalaimal tasemel

Arvestades, et teravilja varud on viimase kahe aasta ajalooliselt kõrgete saakide tõttu maailmas normaliseerunud ning alates 2015. aastast prognoositakse jälle keskmisi saake, siis järgmisel kümnel aastal on suurem risk pigem teravilja hindade languseks kui tõusuks. Majanduskasvu edasine aeglustumine kiiresti arenevates riikides nagu Hiina, kütusehindade langus ning kasvav konkurents eksportijate vahel võib samuti nimetatud riski suurendada. OECD prognoosi kohaselt jäävad teravilja hinnad järgmise 10 aasta jooksul 6–15% madalamaks võrreldes eelmise dekaadiga. Teisalt võib ilmastikust tingitud teravilja varude vähenemine jällegi tõsta rahvusvahelisi hindasid.

Viljakoristus. Foto: K. Press

2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega

Teravilja kogutoodang OECD prognoosi kohaselt järgmisel kümnendil tõuseb – 2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega ja seda just saagikuse paranemise tõttu, samas kui kasvupindade suurendamine on piiratud.  Loe edasi…

Piimatoodete jaehind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali

Esimesel poolaastal langesid piimatöötlejate keskmised väljamüügihinnad Eestis oluliselt enam võrreldes piimatoodete jaehindadega: juustu puhul oli tööstusest väljamüügi hind kuni 26% madalam, jaehind langes aga 1,8%, selgub Eesti piimatöötlemise sektori 2015. aasta kuue kuu ülevaatest.

Joosep Lukk
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond, turu arendamise büroo peaspetsialist

TNS Emori andmetel oli 2015. aastal 6 kuu keskmisena 1 l 2,5%-lise kilepakendis piima tööstusest väljamüügihind 0,37 eurot (-19,6%) ning sama piima jaehind (sh km) 0,56 eurot (-8,2%) (joonis1).

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Jaehindade kohta teame, et võrreldes 2014. aasta I poolaastaga langesid ka 2,5%-lise keefiri, 20%-lise hapukoore, 82%-lise või ja naturaaljuustu keskmised jaehinnad, kusjuures langus jäi vahemikku 1,8-13,1%.

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Tänavu esimesel poolaastal oli töötleja tegelik 1 kg piimatoote keskmine väljamüügihind TNS Emori andmetel järgmine: lõssipulber 1,83 eurot (-35,8%), Edam juust 2,66 eurot (-26,5%), Gouda juust 2,89 eurot,
(-24,7%), Tilsit juust 2,68 eurot (-26,4%), 4%line kodujuust 2,51 eurot (-4,2%), 25 kg või 3,18 eurot, (-10,7%) ja väikepakendis või 4,01 eurot (-11,3%).

Poolaasta jooksul on töötleja keskmised piimatoodete väljamüügihinnad oluliselt enam langenud võrreldes piimatoodete jaehindadega ning toote lõpphind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali.

piim (3)

OECD ja FAO: toiduvilja turud on küllastunud enamikes maailma piirkondades

OECD ja FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside uus raport tõotab  järgmiseks kümnendiks tootlikkuse kasvu ja aeglaselt kasvavaid hindu.  Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem.

„Pakkumine on viimase 8 aasta jooksul kasvanud 18%, mis on viinud selleni, et põhitoidu osas – peamiselt toiduvili – on turud küllastunud enamikus maailma piirkondades,“ kommenteeris OECD peasekretär Angel Gurria toiduhindade normaliseerumist võrreldes mõne aasta taguste ebaharilikult kõrgete hindadega.

Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem. Foto: K. Press

Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem. Foto: K. Press

Edasine nõudlus kasvab Gurria sõnul vaid lisandväärtusega toodete järele ning sedavõrd, kui kiiresti kasvab majandus.  Turukonjunktuuri mõjutavad  eelkõige kütusehinnad, tööhõive ja rikkuse kasv.  Põllumajandussektori võimekus rohkem toitu toota sõltub võimest kohaneda turuolukorraga ja  ressurssidest, et toime tulla šokkidega.

Hindade suurem kõikumine tuleb poliitilistest otsustest

FAO peadirektor José Graziano lisas, et mitte kõik hinnad ei reageeri nõudluse muutumisele.  Nõudluse kasv on aeglane eriti liha, kala ja piima osas, mis sõltuvad eelkõige sissetulekute kasvust.  Hindade kasv mõjutab Graziano sõnum eksportijatest enim just imporditurgusid, kuna enamik saadustest toodetakse vaid paarikümnes riigis ja hindade suurt kõikumist põhjustavad peamiselt poliitilised otsused.

„Kõrgemad toiduhinnad on uus normaalsus, kuigi reaalhinnad ei saavuta tõenäoliselt enam kunagi 70. aastate taset,“ sõnas Graziano, kelle sõnul kasvab tootlikkus ning tänu uutele tehnoloogiatele paraneb ka loodushoid. „Majandustulemusi mõjutavad eelkõige ladustamise võimalused või kaod tarneahelas. Tänapäeva paradoks on see, et 70% maailma kõige vaesemast rahvastikust on põllumajandustootjad ja teravilja hinnad seda ei paranda. Lahenduseks on lisandväärtuse loomine,  nt  biokütuse tootmine saaks asendada toiduvarude ladustamist ja anda kaasaegse võimaluse lahendada kohalikke probleeme.

Toitu importivaid riike tuleb juurde

Raporti kohaselt lubavad järgmise 10 aasta jooksul põllumajandussaaduste reaalhindade järk-järgulist vähenemist kõrged saagid, kasvav tootlikkus ja nõudluse kasvu aeglustumine. Siiski, hinnad jäävad kõrgemaks kui 10 aasta eest. Madalad kütusehinnad on võimaldanud vähendada kulusid ja toonud kaasa väetiste hinnalanguse.

Kaubavahetuse kasv aeglustub, sest nõudluse ja pakkumise vahekord on suhteliselt tasakaalus.  Saadusi eksportivaid riike jääb üha vähemaks ja toitu importivate riikide hulk suureneb ning mitmekesistub. Põllumajandussaadusi eksportivate riikide võrdlemisi väike hulk toob  kaasa  ka riske: ebasoodsad ilmastikuolud või turgu moonutavad poliitikad neis riikides võivad maailmaturgude tasakaalu kõvasti raputada.

Peamiselt on nõudluse muutumist oodata arengumaades, kus rahvastiku kasv, linnastumine ja sissetulekute kasv tõotavad loomse valgu, aga ka tärklisetoodete tarbimise kasvu.  OECD ja FAO prognoosivad, et võrreldes teraviljaga püsivad piima- ja lihahinnad võrdlemisi kõrgemad. Siiski,   loomasööda (sh kalasööt) hinnad kasvavad suhteliselt kiiremini kui toiduvilja hinnad.

Mõned olulisemad punktid põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportist:

  • Lihatootmine kasvab tänu madalatele söödahindadele. Stabiilsed teraviljahinnad soodustavad ka senisest stabiilsemat kasumit. Liha nominaalhinnad jäävad kõrgeks järgmisel dekaadil kuigi reaalhinnad langevad.
  • Kalatootmise kasvab ca 20% ning aastaks 2023 ületab kalakasvatamine kalapüügi saagi.
  • Piimatoodete eksport kontsentreerub üha rohkem ja turgudel konkureerivad peamiselt Euroopa Liit ja Uus Meremaa koos USA ja Austraaliaga. Tulevik tõotab nominaalhindade tõusu kuigi eriti või ja pulbri reaalhinnad  on  pigem muutumatud;  rohkem kasumilootust on töödeldud toodetega;
  • Peale liha, piima ja kala on raportis põhjalik ülevaade kõikidest teraviljadest, aga ka biokütuste,  suhkru ja puuvilla hindadest.  Uue saadusena on 2015. a  raportis ka ülevaade mugulate (sh kartul) turgudest.
  • Põllumajandusturgude arengut mõjutavatest teguritest seekord raportis veidi põhjalikum ülevaade toornafta hinna mõjust, aga ka Venemaa impordipiirangutest.
  • Nagu eelmistel aastatelgi on raportis eraldi süva-analüüs mõne maailmaturgudel olulise riigi kohta, näiteks eelmistel aastatel India, Hiina või Venemaa. Tänavuses raportis on põhjalik analüüs Brasiilia kohta. Selle põhjal jääb mulje, et kõik kasvab ja areneb kiiresti positiivses suunas.  Brasiilia on nö tulevikutegija  ning sealsetel arengutel on mõju maailmaturgudele.

OECD hinnangul sõltuvadki põllumajandusturgude tulevikuväljavaated üha enam sellest,  kui palju kasvab Brasiilia eksport või Hiina import.

Vaata ka videot raportit tutvustamisest: http://video.oecd.org/1899/or/Launch-of-the-Agricultural-Outlook.html

Kõigest pikemalt ja põhjalikumalt loe lähemalt OECD ja FAO prognooside kohta: http://www.agri-outlook.org/.

Raport: http://www.agri-outlook.org/publication/

Saadused: http://www.agri-outlook.org/commodityanalysis/

Riigid, eksport/import/toodang,  hinnad jne: http://stats.oecd.org/viewhtml.aspx?QueryId=66511&vh=0000&vf=0&l&il=&lang=en

Tiina Vares, Maaeluministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures

Kuidas leida avatud talude päevaks kõige põnevamad kohad?

Pühapäeval, 19. juulil toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev, kus oma uksed avavad külalistele ligi 150 talu ja põllumajandustootmist. Näha saab nii suurtootmist kui ka väiketalusid, võimsat põllumajandustehnikat ja maitsta ehedat talutoitu. Aga kuidas leida külastamiseks põnevaimad kohad?

FB_mis talusid külastada

Kõik avatud talude päeval osalevad talud ja põllumajandustootjad on sisestatud veebikaardile aadressil www.avatudtalud.ee. Iga talu on esindatud punase „mummuga“, millele klikkides avaneb talu kohta lisainfo. Kes aga teab, et teda huvitab mõni kindel valdkond, siis tasub hoopiski klikkida kaardi vasakus servas toodud lingil „vaata tegevusvaldkondadega kaarti siit“.   Loe edasi…

Üle-eestiline avatud talude päev arvudes

Avatud talude päev

Pühapäeval, 19. juulil toimub esimene üle-eestiline avatud talude päev. Kokku osaleb avatud talude päeval 147 talu ja põllumajandustootjat üle terve Eesti, sh:

  • 49 loomakasvatajat
  • 41 maaturismi ettevõtet
  • 41 mahetootjat
  • 33 taimekasvatusega (teravili) tegelevat ettevõtet
  • 28 iluaianduse, ravim- või maitsetaimede kasvatusega tegelevat ettevõtet
  • 26 väiketööstust
  • 25 elulaadi- , hobi- või käsitöötalu
  • 23 puu- ja köögivilja- või marjakasvatajat
  • 22 piimatootjat
  • 6 mesindusega tegelejat
  • 4 muuseumi

Loe edasi…