Archive by Author | Kristo Mäe

Liha ja lihatoodete eksport kasvutrendis

Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 7% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost. Eesti päritolu liha ja lihatooteid eksporditi 45,7 miljoni euro eest.

Kui võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on liha ja lihatoodete väljavedu 0,9 miljoni euro võrra kasvanud, siis eestimaise päritoluga liha ja –toodete eksport on 1,2 miljoni euro võrra langenud.

Rahaliste näitajate alusel eksporditi 2015. aasta kümne kuuga enim värsket, jahutatud või külmutatud sealiha (16,5 mln eur), mille osakaal kogu liha ja lihatoodete ekspordis oli 25,9%. Koguseliselt eksporditi mullu 8220 tonni sealiha, mis on 1641 tonni võrra rohkem kui aasta varem. 62,5% eksporditud sealihast oli Eesti päritolu.

Suurimad väljaveoartiklid olid veel konservid (14,5 mln eur) osakaaluga 23% ning vorstid jm lihatooted (11,4 mln eur) osakaaluga 17,9%.

Peamine kaubanduspartner liha ja lihatoodete ekspordis 2015. aasta kümnel kuul oli Läti, kuhu viidi 39,8% toodangust. Järgnesid Soome (24,6%) ning Leedu (16,3%). Kokku oli sihtriike 33.

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X)

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X). Andmed: Statistikaamet

Liha ja lihatoodete import

Liha ja lihatooteid imporditi kümne kuuga 89,8 miljoni euro väärtuses, mis on 2,5 miljoni euro võrra rohkem kui 2014. aasta samal perioodil. Kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveost moodustas liha ja lihatooted 7,8%. Kui peamine ekspordiartikkel oli sealiha, siis ka import oli suurim just sealiha osas – kokku toodi seda sisse 35,9 miljoni euro väärtuses . Teisel kohal oli linnuliha import (22,5 mln eur) ning 13,8 miljoni euro väärtuses imporditi konserve. Peamised kaubanduspartnerid liha ja lihatoodete impordis olid Leedu (20,8%), Poola (12,6%), Taani (12,4%) ja Soome (12,3%).

 

Mariann Roos, kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

NB! Homme, 26. jaanuaril toimub Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Lihafoorum 2016.

Advertisements

Eesti vesiviljelustoodangu müügimahud kasvavad

Euroopa Kalandusfondist perioodil 2007-2013 Eesti vesiviljelussektorisse tehtud investeeringud on hakanud tulemusi näitama. Viimase nelja aasta jooksul on Eesti vesiviljelussektori toodang kahekordistunud.

Statistikaameti andmetel jõudis 2014. aastal Eesti vesiviljelussektori (põhiliselt kala- ja vähikasvatused) aastane müügimaht ligi 870 tonnini. Veel neli aastat tagasi jäi see alla 400 tonni.

Põhiline vikerforell
Statistikaameti andmed näitavad, et üle 60% vesiviljeluse kogutoodangust moodustab vikerforell, mille müügimaht kasvas mullu 573 tonnini. Samuti on märkimisväärne Eestis kasvatatud angerja müük – 127 tonni.

Lisaks kahele põhiliigile müüdi ligi 170 tonni muid Eestis kasvatatud kalaliike (nt karpkala, arktika paaliat, angersäga, siberi tuur, vene tuur, ahven), samuti turustati 3 tonni kodumaist kalamarja ja 0,2 tonni vähke. Kui kalakasvatus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis, siis vähimüük teeb vähikäiku – võrreldes aasta varasemaga on müügimahud langenud poole võrra.

Sellises tiigis kasvavad nt forellid. Foto: PõM

Sellises tiigis kasvavad nt forellid. Foto: PõM

Kalakasvatuse käivitamine nõuab aega
Eesti vesiviljeluse müügimahtude tõusu on soodustanud Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meede 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus”, mille toel on rekonstrueeritud olemasolevaid kasvandusi, tehnosüsteeme ning rajatud täiesti uusi tootmisi.
Järk-järguline müügimahtude tõus näitab, et investeeringud hakkavad vilja kandma. Vesiviljeluse üks peamisi spetsiifikaid ongi pikaajaline tootmistsükkel – investeeringu tegemisest toodangu müügini kulub mitmeid aastaid. Näiteks 2 kg vikerforelli kasvatamiseks kulub looduslikul veetemperatuuril 2-3 aastat.
2014. aasta esimese poolaasta seisuga oli Euroopa Kalandusfondi toetustega loodud vesiviljelusettevõtete projektvõimsus ligi 1600 tonni. Aasta lõpul toimunud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlusvoor peaks 2015. aasta lõpuks võimsust veel suurendama. Kokku on vesiviljelussektorisse Euroopa Kalandusfondist investeeritud ligi 12,3 miljonit eurot, millest 7,5 miljonit on olnud tagastamatu abi ja 4,8 miljonit eurot on antud pikaajalise laenuna.

Kodumaise kala eelis on värskus
Eesti kalakasvatustel on keeruline võistelda hinnas näiteks Norra lõhega, mille tootmiskulud on soodsate looduslike olude tõttu lihtsalt madalamad. Samas on Eesti kalakasvatajate toodangu puhul selgeks konkurentsieeliseks värskus. Kes soovib värsket kala, see ostab ikka kodumaist. Seepärast näeme Eesti enda tarbeks vesiviljelusega tegelemisel olulist mõtet ja vesiviljeluse strateegia järgi peaksime aastaks 2020 jõudma 3000 tonnise müügimahuni.

Eestis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud 33 kalakasvandust ja 18 vähikasvandust.

EDUARD KOITMAA,
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist

Kas tarbija peaks igapäevaselt mõtlema toiduohutusele?

15.-16. aprillini Tartus toimuval konverentsil Agroforum Mare Balticum arutatakse toidu- ja energiatootmise jätkusuutlikkuse kõrval ka kaasaegse toidu mõju tervisele. Uurisime konverentsil esinevalt Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhatajalt Dr Gaby-Fleur Böl’ilt, kas tarbija võib toitu tarbides ennast kindlalt tunda.

Melamiin piimapulbris ja metanool alkoholina – tarbijate tervisele võib teatud tingimustel olla suur risk toidu võltsimine. Kasvav globaliseerumine toidu ja söödaga kauplemisel vajab usaldusväärseid strateegiaid, mis lubaksid toidu omadusi kontrollida. Kas Euroopa Liit on selleks valmis?

Toidu võltsimine võib olla terviserisk. Toidu jälgitavus kõigis tarneahela osades on seega tarbijate tervise kaitsmiseks väga oluline. Toidu koostise testimine ja jälgitavuse tagamine on toiduohutuse tagamisel fundamentaalse tähtsusega ja neid võimalusi peab pidevalt täiustama. Euroopa erinevate asutuste eksperdid töötavad igapäevaselt, et tagada usaldusväärne toidu riskide kontrollisüsteem. Ka BfR arendab, valideerib ja hindab pidevalt uusi protseduure toidu koostise ja päritolu kindlakstegemiseks.

Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhataja Dr Gaby-Fleur Böl.

Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhataja Dr Gaby-Fleur Böl.

Kuidas mõjutavad toiduga seotud riske üha suurenevad  tootmismahud? (Nt 2011. aastal Egiptuses toodetud lambaläätsede seemnetest alanud E. coli puhang 2011. aastal)

Loe edasi…

Ülevaade: Mida Eesti toidu väljakul pakutakse?

Laulu- ja tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ raames avati Tallinna lauluväljakul täna Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole valiku palasid meie köögist.

Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest suurest telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne Eesti ettevõtte toodangut.

Eesti Peakokkade Ühenduse telk

  • Köögiviljaroad: mulgipuder, Lääne-Eesti ja saared kohtuvad salatiga, kartulipilk marineeritud värske kapsa ja kerge soolakurgiga, tomati-kurgisalat rohke tilliga.
  • Pearoad: mulgipuder suitsulihaga, suitsuahven tomati-kurgisalatiga, rebitud lammas pastinaagi ja karulaugu-odrakruubiga, lestavorm röstköögiviljade ja kodujuustu-majoneesiga, kergelt suitsune veisepõsk, haugikoogid kohupiima ja kurgikastmega.

    Paremad palad Eesti Peakokkade Ühenduse poolt.

    Paremad palad Eesti Peakokkade Ühenduse poolt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Aiandusliidu ja piirkondlike toiduvõrgustike telk
Võileib põdrasingiga, kartulisalat, kama, kohukesed, kohupiimakreem astelpajumoosiga, veiselihapirukad, lambalihapirukad, maasikakook, odra-kohupiimakarask, taimetee, spelta- ja tatraküpsised, suitsulihavõileivad, küpsised, suitsuvutt, haugišašlõkk, vutisüdamega grillvorstid, Liivimaa lihaveise minutipihv Peipsi sibula salatiga, rohumaaveise steik, sea välisfilee astelpajumarinaadis, magustoit kitsejuustust, grillitud ulukiliha, karbonaad jõhvikamarinaadis, Peipsi kurk, maasikad, herned, kirsstomatid, värske kurk, värske hapukurk, pannkoogid jpm.

Konju mõisa kitsepiimatööstuse omanik ja kitsekasvataja Martin Repinski kitsejuustuga.

Konju mõisa kitsepiimatööstuse omanik ja kitsekasvataja Martin Repinski kitsejuustuga.

 

Loe edasi…

VANA KULD: Kehvad ilmad panid laulupeolised kuuma teed nõudma

1920.-1930. aastatel tõid Tartusse rohkesti lauljaid ja pillimängijaid Tamme staadionil toimunud maakonna laulupeod. Kõiki pidusid ühendas külm ilm, mis pani pitseri ka toitlustamisele.

Esimene Tartumaa laulupidu toimus 1926. aasta juunis, osalejate poolest ei jäänud need palju maha üle-Eestilistest laulupidudest. Lisaks suurele menule nii lauljate kui publiku seas oli 1926-40. aastatel toimunud Tartu laulupidudel veel üks ühine joon – ilmaolud kaldusid kohati äärmusesse.

Pidusid räsisid nii tugevad vihmahood, herneterasuurused raheterad  kui ka tormiks kiskunud tuuleiilid. 1935. aastal toimunud III Tartumaa laulupidu tuli tänu rajule sootuks  katkestada. See esitas väljakutse ka peo toitlustajatele.

1935. aasta 1. juulil ilmunud „Postimees“ vahendab: „Ennastsalgavad naiskodukaitsjad, saades ise läbimärjaks, päästsid einelaua puudujäägist. Kui algas vihmasadu, siis jooksid lauljad ja peolised einelaua juure laua alla. Agarad naised katsid laua ja isuäratav supilõhn meelitas laudade all varjusolejaid einestama. Nii suudeti realiseerida 10 katlatäit suppi, see supp on kogu supp, mis valimistati.“

Sarnased ilmaolud saatsid ka järgmist, 1940. aastal juunis toimunud  Tartu laulupidu. 10. juuni ajaleht „Uus Eesti“ vahendab, et laululava alla einelauas oli kõige parem minek palaval teel. „Jäätisemüüjad kastide taga aga lõdisevad külmast, ninad neil roosad nagu maasikajäätis,“ lisab leht.

Tartumaa II laulupeo einelaud

Tartumaa II laulupeo einelaud (28. juuni 1930). Foto: Tartu Linnamuuseum, TMF 139:16

Loe edasi…

Eestis algab räimepüük

Ilmad on soojaks läinud ja Eestis algab igakevadine räimepüük. Praegu on kõige õigem aeg küsida rannakaluritelt kodumaist värsket kala. 

Viimased tarbijauuringud on näidanud, et Eesti inimesed sooviksid toidulauale rohkem kodumaist värsket kala. Kala on tervislik ja sisaldab vähe kaloreid – seega kevadisel ajal toidulauale igati sobiv. Ja mis äsja püütud kala puhul eriti tähtis – see on värske. Samuti on kodumaise räime hind väga taskukohane.

Eestis toimub peamine räimepüük Liivi lahel, ehkki räime tuuakse randa ka muudes rannapiirkondades. Igatahes Liivi lahel on esimesed kastmõrrad juba vette viidud ja peagi tasub kohaliku rannakaluri käest räime küsida.

Näiteks Pärnumaal saab kala osta otse paadist. Kalurite kontakte tasub küsida Kalanduse Teabekeskusest (www.kalateave.ee) või kalanduspiirkondade kohalikest tegevusgruppidest (kontaktid leiab http://maainfo.ee/index.php?page=3283).

 

Liis Reinma, kalanduse arengu büroo nõunik

Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

Jaanilaupäeva tähtsaim osa on läidetav jaanituli. Vanad eestlased uskusid, et kuhu jaanitule kuma paistab, sinna kuri ligi ei pääse, kirjutab C. R. Jakobsoni Talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.

Paljudel rahvastel on jaanituli olnud algselt seotud  päikesepüha ja -kultusega. Nii ka eestlaste puhul. Jaanituleks hakati aegsasti valmistuma ja põletusmaterjali koguma. Ajalooliselt on Eesti eri paikades tuletegemise traditsioonid erinenud aga põhjalikult.

Tuli künkale või ridva otsa

Tänapäeval tehakse jaanituli enamasti maa peale. Vanasti oli Lääne-Eestis ja saartel aga tavaks süüdata tuli ridva otsa pandud tõrvatünnis või laasitud puu otsa viidud katlas. Sellisel tulel oli oma nimi – „leedutuli“. Tähtis oli, et tuli kaugemale paistaks – kuhu jaanitule kuma paistis, seal kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud.

Mereäärsetel aladel, aga ka Peipsi rannikul, on olnud ja on kohati tänapäevalgi tavaks viia vanad paadid jaanitulle. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletamine on ühtlasi ka ohvrilõke.

Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks – seepärast kannavadki paljud meie väiksemad mäed Jaanimäe nime. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa.

Jaanipäev

Loe edasi…