Archive by Author | Merje Tammsaar

Teravilja eksport kasvas hüppeliselt

Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.

Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.

Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist

Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteist miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turgusid üha jõulisemalt otsitud välismaalt. Koguseliselt ületas 2015. aastal piiri kokku 806 000 tonni teravilja. Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporti vedasid Alžeeria ja Holland, otra eksporditi suurimates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.

Allikas: Statistikaamet
*- Hõlmab kaubagruppe KN 1001 – nisu ja meslin; KN 1002 – rukis; KN 1003 – oder; KN 1004 – kaer; KN 1005 – mais; KN 1008 – muu teravili
Joonis 1. Teravilja* sihtturud 2015

Loe edasi…

Advertisements

Eesti teraviljatoodang on kolme aastaga pooleteisekordistunud

Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni piiri, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud.

Ühelt poolt on meid viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015 saagiaastal oli 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümber arvestatuna teraks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70%), toiduna (14%) kui ka seemneviljana (10%).

See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014/2015 saagiaastal 173%. Arvestades 2015. aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015/2016 saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217%. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted veel jõulisemalt otsima üle jäävale viljale turgusid välismaalt.

Allikas: Statistikaamet
Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis

Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni)


Võrreldes eelneva perioodiga suurenes teravilja tarbimine kokku 9%

Kõige enam suurenes seemnevilja vajadus – külvipinna suurenemine tõstis seemneviljavajadust 11%. Peaaegu sama palju (10%) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka inimtarbimine (4%). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades 4% kogutarbimisest.


Marje Mäger,
turu arendamise büroo peaspetsialist

NB! Täna, 22. märtsil toimub Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Teraviljafoorum 2016, millel analüüsitakse turuolukorda ja otsitakse võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

 

 

 

Mullu oli Eesti teraviljatootmises rekordiaasta

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1,53 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 26% enam. Teravilja keskmine saagikus ületas esmakordselt 4 tonni piiri, eriti kõrge oli taliviljade saagikus, mis ületas 5 tonni piiri hektari kohta.

Head talvitumistingimused, külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi olid teraviljade kasvuks ning rekordsaakide saamiseks igati soodsad. Viljakasv sõltub väga palju ilmast, kuid samas tuleb ka ise palju panustada, et ilmast tulenevaid riske võimalikult palju vähendada. Aastaid on Eesti teraviljakasvatajad üritanud viljelusvõistlustel saada 10-tonnist hektarisaaki ning 2015. aastal saavutati see nii talinisu (10,7 t/ha), talirukki (10,3 t/ha) kui ka taliodra puhul, mille hektarisaagikuseks kujunes rekordilised 12 t/ha.

2015. aastal koristati läbi aegade parim saak nii suviviljadel (eelmise aastaga võrreldes +15%) kui ka taliviljadel (+45%). Ühtlasi ületati sellega ka teraviljasektori arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärk (1,47 miljonit tonni). Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Võrreldes 2014. aastaga suurenes nisusaak 32%, odrasaak 22%, rukkisaak 10% ning kaerasaak 4%.

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015. 
Allikas: Statistikaamet

Loe edasi…

Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind mullu kasvas

2015. aastal lamba- ja kitseliha kokkuostuhind kasvas, samas kui sealiha hind langes oluliselt. Veiseliha keskmine kokkuostuhind  jäi aasta keskmisena sarnaseks 2014. aastale.

Sealiha kokkuostuhind on langenud alates 2013. aasta septembrist. Kui toona oli keskmine kokkuostuhind 1804 €/t ja 2014. aastal 1706 €/t, siis 2015. aastal langes hind aasta varasemaga võrreldes 12,6% võrra. Eelmisel aastal oli kokkuostuhind kõrgeim suvekuudel, kui tonni sealiha eest maksti 1549-1561 €. Alates augustist hakkas sealiha hind langema.

2015. aasta detsembriks oli sealiha hind 1412 €/t ja aasta keskmiseks hinnaks kujunes 1491 €/t. Seega langes hind 2010. aasta tasemele. Kui aastatel 2010–2013 osteti Eestis kokku 350 000 – 400 000 siga, siis 2014. aastal 438 000 ja mullu 465 000.

Eesti keskmisest kokkuostuhinnast madalamaks kujunes 2015. aasta suvel seakatku leviku takistamiseks kehtestatud piirangutsoonides (nn III tsoon – kokku ca 20% Eestis peetavatest sigadest) toodetud sealiha hind. Maaeluministeeriumi poolt tellitud monitooringu kohaselt oli turustamisraskuste tõttu III tsoonist pärit sealiha kokkuostuhind 32.-40. nädalani ca 50% madalam Eesti keskmisest kokkuostuhinnast.

liha kokkuostuhinnad

Sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 2010-2015, €/t. Allikas: SA

Veiseliha kokkuostuhind on viimastel aastatel olnud muutlik. Alates 2013. aasta augustist vähenenud veiseliha kokkuostuhind oli madalaim 2014. aasta detsembris (1851 €/t), millele järgnes alates 2015. aasta märtsist hinnatõus. Kõrgeim oli veiseliha kokkuostuhind 2015. aasta juulis, mil tonnist maksti 2113 €. Alates sügisest on veiseliha hind langenud taas alla 2000 €/t ning 2015. aasta keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes 1975 €/t.

Sarnaselt sealihasektorile on suurenenud ka veiste kokkuost. Kui 2013. ja 2014. aastal osteti kokku 30 000 – 32 000 veist, siis mullu ulatus see 34 400 veiseni.

Lammaste ja kitsede kokkuostuhind oli 2015. aasta esimesel poolaastal viimaste aastate kõrgeim. Kuude lõikes oli kokkuostuhind kõrgeim aprillis-mais, kui tonni kohta maksti vastavalt 3460 € (+14% võrreldes 2014. aasta aprillikuuga) ja 3486 € (+35% võrreldes 2014. aasta maikuuga). Aasta teises pooles kokkuostuhind vähenes ning juulis ja augustis maksti tonni kohta pisut üle 2600 €. Aasta keskmiseks lamba- ja kitseliha hinnaks kujunes 2975 €/t. Viimastel aastatel on lambaid ja kitsesid ostetud kokku keskmiselt 3500 – 5100 looma aastas.

 

Liina Jürgenson, loomakasvatussaaduste büroo juhataja