Ühine põllumajanduspoliitika muutuste vankri ees

Uus, senisest õiglasem, keskkonnahoidlikum ja paindlikum põllumajanduspoliitika tähistab muutuste algust kogu Euroopa põllumajanduses ja toidutootmises.

2021 ja 2022 – üleminekuaastad uuele ühisele põllumajanduspoliitikale

Kuigi 2021. aastal algab Euroopa Liidu uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, nihkub uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine veel edasi ehk siis 2021 ja 2022 on üleminekuaastateks.

20 aastat väljamakseid PRIAst – 4 miljardit eurot valdkonna arengu toetamiseks

Tänavu 20. tööaastat tähistav PRIA jõudis detsembrikuus uue teetähiseni, mil põllumeestele väljamakstud toetused ületasid 4 miljardi euro piiri.

Eesti on ainuke riik Euroopa Liidus, kes on pidanud püsirohumaid tagasi rajama

Püsirohumaa säilitamise kohustuse puhul on tegemist ühe vanima nõudega, mis on kehtinud põllumajandustootjatele juba eelnevad 15 aastat. Eesti jaoks määrati püsirohumaa säilitamise aluseks olev võrdlussuhtarv, milleks sai 26,35% ehk 223 080,59 hektarit.

Koolikava soodustab tervislikku toitumist ja suurendab teadlikkust põllumajandusest

Koolitoiduga tekivad mälestused, armastus hea toidu vastu ja kujunevad toitumisharjumused, sellepärast pööratakse koolitoidule ja selle valikule tähelepanu ka Euroopa Liidu koolikavaga.

Ühise põllumajanduspoliitika võimalused investeeringute rahastamisel

Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamiseks Eestis koostab Maaeluministeerium koostöös sotsiaalpartneritega ÜPP strateegiakava.

Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis

Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“. Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide...

Põllumajanduse panus kliimaneutraalsuse suunas liikumisel

Kliimamuutused ja kliimaneutraalsuse saavutamine on muutunud aktuaalseks ning puudutavad vahetult ka põllumajanduse valdkonda. 2019. aasta lõpus võttis valitsus vastu otsuse toetada Euroopa Liidu eesmärki saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Lisaks avalikustati Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. See hõlmab kõiki majandussektoreid, eeskätt transporti, energeetikat, põllumajandust...

Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?

Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud. Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk. Strateegiakava ülesehitus Euroopa...

Muld kui elurikkuse alustala

Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse.  Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets. Meie põhjanaaber...