Otsetoetuste muudatused piiravad tulevikus rohumaadel hekseldamist

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Aastatel 2017-2018 on hekseldamine lubatud koos heksli mahajätmisega. Kavandatavad muudatused aitavad paremini suunata toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kirjutab Erkki Miller Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.  

Eesmärk oli tagada põllumeeste sissetulekud ja toiduga varustatus

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seab eesmärgiks tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa õiglane elatustase, stabiliseerida turge, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad ehk teisisõnu – tagada elujõuline toidutootmine.

Eelmise kümnendi esimeses pooles läbiviidud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusel seoti toetuste maksmine põllumajandustoodete tootmise kohustusest lahti. Seda põhimõtet on otsetoetuste kujundamisel järgitud ka sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformide puhul. Toetuste säilitamine põllumajanduslikult tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud maale pidi tagama põllumajandustootja otsustusvabaduse tegutsemiseks turusignaalidest lähtuvalt. See andis võimaluse jätta põllumajandusmaa tootmisest kõrvale, kui turukonjunktuur on ebasobiv, kaotamata seetõttu sissetulekutes.

Nairobis sündis üleilmne kokkulepe põllumajandussaaduste eksporditoetuste kaotamiseks

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Doha arenguagenda seadis ambitsioonikaid sihte

Alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kohtuva WTO kõrgeima otsustava organi – ministrite konverentsi olulisim eesmärk on olnud leppida kokku ülemaailmsete liberaalsete kaubandusreeglite terviktekstis. Et WTO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon maailmas, mille kaubanduslepingud on juriidiliselt riikidele siduvad, on ka kõik sõlmitavad kokkulepped täitmiseks. 2001. aastal, kui ministrid Katari pealinnas Dohas kohtusid, sai selle üliambitsioonika ettevõtmise nimeks Doha arenguagenda. Enamikke maailma riike hõlmav kaubanduskokkulepe pidi lähtuma eelkõige vajadusest aidata arengumaid järgi arenenud riikide tasemele.

Eksporditoetused kujunesid kõneluste võtmeküsimuseks

Aastaid kestnud läbirääkimiste võtmeküsimuseks sai eksporditoetuste, kui siiani kõige enam maailmaturgu ning võrset mänguvälja rikkuvate meetmete kaotamine põllumajanduses. Juba Doha kõneluste alguses nõudis Euroopa Liit, et ekspordisubsiidiumite kaotamisel tuleks reguleerida ka teisi ekspordikonkurentsi mõjutavaid valdkondi nagu ekspordikrediidid, riigiettevõtete monopolid ning rahvusvahelise toiduabi andmise põhimõtted.

Kas 100 miljonit eurot jätab Eesti toidusektori külmaks?

Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud leige, selgub nn promotsioonimeetme statistikast.

Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile aga Kreeka, neljas programmis osalevad Bulgaaria ja Itaalia, kahes programmis Belgia ja Suurbritannia.

Võimalus kolmandate riikide turule sisenemiseks

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi 10% Eesti koguekspordist. Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendamismeetme võimalusi on aga seni üsna tagasihoidlikult kasutatud. ELi kuulumise jooksul on rakendatud viis programmi, millest Eestist väljapoole on suunatud vaid üks. Nende maksumus ulatub kokku 1,9 miljoni euroni, millest EL kaasrahastus on 50%.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on ainus Eesti organisatsioon, kes on kasutanud promotsioonimeetme võimalusi välisturgudele sisenemiseks. Ühe tegevusena osaleti novembri alguses Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil Nordic Organic Food Fair. Foto: MTÜ Liivimaa Lihaveise Facebooki leht

Kas tõesti peavad lambad mädarõigast sööma hakkama?!?

Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames loomade heaolu toetust. Ühe nõudena tuleb lammastele ja kitsedele rajada ravimtaimepõld, kus võib loomadele kasvatada mh näiteks mädarõigast või küüslauku. Maitsestamine juba eluajal?

Sugugi mitte! Erinevad ravimtaimepõldudel kasvatatavad taimed on loomade heaolu toetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleks kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks.

Kas tõesti peame mädarõigast sööma hakkama? Foto: Triin Viljasaar

Taimede valik on lai

Mõned taimed võivad lammaste söödataimena tunduda ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea. Tegemist on uue toetusskeemi ja nõudega, millega harjumine ja millest arusaamine võtab kindlasti aega ning seetõttu on jäetud loomapidaja otsustada näiteks see, kas kasvatada kõiki taimi puhaskultuurina või erinevates segudes.

Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest. 

Elurikkus on meile vajalik

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Kivikimalaste arvukus oli kõrgeim keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevustega aladel. Foto: Evelii Viik

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012.

Uuring: investeeringutoetused on aidanud toiduainetööstuse konkurentsivõimet tõsta

Toiduainetööstuste toodangu turustamise viisid või kohad on viimastel aastatel mitmekesistunud, kuigi ettevõtete keskmine ekspordi osa müügitulust on langenud, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute osakonna analüütik Kersti Aro toiduainetööstuste konkurentsivõime uuringust.

Kuigi Eestis on toiduainete töötlemine võrdlemisi konkurentsitihe, siis toiduainetööstuse ettevõtjad ise hindavad oma ettevõtte konkurentsivõime positsiooni Eesti siseturul rahuldavaks.

Eesti toiduainetööstuse eelisteks peetakse kvaliteedi kõrval kiiret reageerimist ja nišitooteid. Foto: Katrin Press

Euroopa Komisjoni hinnangul on EL tööstuse konkurentsieelised kvalifitseeritud tööjõud, suur omamaine tootmissisend eksporditavates kaupades ning suhteline eelis, mis tuleneb keeruliste ja kvaliteetsete toodete tootmisest. Eestis küsitletud toiduainete töötlejate eelised konkurentide ees olid uuringu andmetel mõnevõrra teistsugused: väga kvaliteetne toodang, kiire reageerimine turu nõudmistele (paindlikkus) ning niššitoodete olemasolu sortimendis. Lisaks mainiti kaasaegsete tootmisseadmete olemasolu.

Piimakvoodi ületamise tasu võib tulla arvatust väiksem

Tänavu 31. märtsiga lõpeb Euroopa Liidus piimatootmise piiramine tootmiskvoodi alusel. Kvooditäitmise aruandlus ja võimaliku kvoodiületustasuga seotud menetlused viiakse siiski lõpule senikehtinud korra alusel. Eesti piimatootjad ületavad tootmiskvooti eeldatavasti ligikaudu 2-protsenti.

Praeguseks teadaolevad kvoodiaasta (1.04.2014-31.03.2015) 11 kuu andmed näitavad, et Eesti ületab piima tarnekvooti. Keskmiselt on 11 esimese kuuga tarnitud kokkuostjatele piima 3,35% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Samas on novembrist alates tarnitavad kogused eelmise kvoodiaastaga võrreldes kuust kuusse pidevalt vähenenud ning ka viimasel kvoodi rakendamise kuul märtsis on oodata kahanemist.

Graafik: Piima tarnete muutus eelmise aastaga võrreldes kuude lõikes.

Mida teeb maaelu arengukava töökohtade loomiseks?

Veebruaris Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 mitmed meetmed aitavad luua uusi töökohti – seda nii soodustades noorte sisenemist põllumajandusse kui ka maapiirkonna majandustegevust mitmekesistades.

Nagu kirjutasime eilses blogipostituses, saab maaelu arengukava mõju tööhõivele jagada kolmeks: positiivse mõjuga meetmed, neutraalse mõjuga meetmed ning kahetise mõjuga meetmed. Järgnevalt räägime meetmetest, mille abil luuakse uusi töökohti.

Tuhat noortalunikku rohkem

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meetmes toetati aastatel 2007-2013 627 noortaluniku tegevuse alustamist. Aastani 2020 võimaldab meetme eelarvemaht – 22,1 miljonit eurot – toetada enam kui 550 noort põllumajandusega alustajat. See tähendab, et kahe maaelu arengukava toel on Eesti aastaks 2020 saanud juurde ligi 1200 noortalunikku.

Kuidas säilitada ja luua põllumajanduses uusi töökohti?

Veebruaris Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetmetest enamik aitab põllumajandussektoril paremini toime tulla, säilitades ja luues sealjuures ka töökohti, kirjutab Maablogis maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban.

Viimastel kuudel räägitakse põllumajandussektori majanduslikust olukorrast tulenevalt järjest enam ettevõtete või nende teatud tootmissuundade lõpetamisest ja sellega kaasnevast töökohtade kadumisest põllumajandussektoris. Selle valguses on otstarbekas analüüsida, milline on olukord põllumajanduslikus hõives ning millised on väljavaated töökohtade säilitamiseks ja loomiseks.

Kui Eesti taasiseseisvumise ajal oli põllumajandussektoris hõivatud üle 120 000 inimese, mis moodustas 15% hõivatutest, siis Euroopa Liiduga liitumise ajaks 2004. aastal olid struktuursed muutused toimunud ning põllumajanduses oli hõivatuid 24 300 inimest, mis oli 4% hõivatutest. Viimasel kümnel aastal on põllumajanduses hõivatute osakaal püsinud alla 4%. Põllumajanduses hõivatute arv on viimase kümne aasta jooksul küll vähenenud 16 200 tuhandele, kuid kui vaadata viimast seitset aastat, siis on hõivatute arv püsinud stabiilselt 17 000 hõivatu juures. Seega võib arvata, et teatud optimaalne, meie põllumajandusstruktuurile vastav, tase on hõives saavutatud ja väga suuri muutusi nendes numbrites oodata ei ole.

Põllumajanduses hõivatute osatähtsus. Allikas: Statistikaamet

Turu madalseis näitab kätte Eesti piimanduse haprad kohad

Pole kahtlustki, et 2014. aasta jääb kogu Eesti toidusektorile kauaks meelde. Saagid on olnud suured, hinnad madalad või kõikuvad. Tugeva panuse ebakindlusesse on andnud Venemaa turu peaaegu täielik ärakukkumine.

Aasta algas Venemaa piirangutega Eesti piima- ja kalatööstustele. Olukord tundus juba lahenevat, kuni saabus 7. august. Venemaa kehtestas sisseveokeelu valdavale osale Euroopa Liidu toidukaubast. Nii laiaulatuslikku ja järsku turumuutust rahuajal annab ka ajaloost otsida.

“Eestis on rohkesti rohumaid, efektiivne piimatootmine ja kvaliteetne tulemus. Edasise edukuse võti on tootjate ja töötlejate omavaheline koostöö,” ütleb põllumajandusminister Ivari Padar. Foto: Katrin Press

Kogu mäng turul muutus päevapealt. Kõikide Euroopa Liidu riikide ettevõtjad hakkasid otsima oma kaubale uusi turge. Kellel mureks puuviljad, kellel näiteks piim. Selgelt kõige suuremad kannatajad on Venemaa piiri äärsed riigid, kes majanduslikel ja ajaloolistel põhjustel on olnud rohkem sealsel turul esindatud.