Kuidas valmib ÜPP strateegiakava?

Selleks et Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) saaks Eestis rakendada ka pärast 2021. aastat, tuleb Eestil koostada riiklik strateegiline programmdokument ehk ÜPP strateegiakava. Selle koostamisega on Maaeluministeeriumi eestvedamisel juba ka algust tehtud. Mida see strateegiakava endast täpsemalt kujutab ja kuidas selle koostamise protsess kulgeb, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsibüroo juhataja Joosep Lukk.

Foto: Annika Treial

Advertisements

Muld kui elurikkuse alustala

Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse.  Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets.

Meie põhjanaaber Soome on võtnud sarnaselt paari aasta taguse Eesti eesistumisega põllumajanduse puhul fookusesse muldade teema. Ka Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtivas arengukavas (PõKa 2030), mille koostamine on lõpusirgel, on mullavaldkonnale märkimisväärselt tähelepanu pööratud.

Foto: Pixabay

Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma

Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada.

Aasta oli 2003. Põllumajandusmaad oli kasutuses alla 800 000 hektari. Mööda Eestimaad ringi sõites võis kohata kasutusest välja langenud ja võssa kasvanud põllulappe. 15 aastat hiljem on kasutuses peaaegu 1 miljon hektarit põllumajandusmaad, meie põllud on hooldatud ja enamasti aktiivses kasutuses.

Foto: Sabine van Erpa/Pixabay.

Põllumajandustootjate ootused maaelu arengukava toetustele

Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2017. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel põllumajandustootjate hulgas küsitluse, mille üks eesmärke oli koguda tagasisidet maaelu arengukava toetuste kohta.  Küsitluse tulemustest selgub, et põllumajandustootjate arvates peaks põllumehe elukutse olema ühiskonnas rohkem väärtustatud, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Vivia Aunapuu-Lents.

Foto: Vahur Mõttus

Mis ootab ühise põllumajanduspoliitika tulevikku?

Nädal aega tagasi kohtusid Brüsselis Euroopa põllumajandusministrid, et kokku leppida Euroopa Liidu Nõukogu järeldustes ÜPP tuleviku kohta. Kokkuleppele järelduste osas ei jõutud, kuna Balti riigid, Poola ja Slovakkia hääletasid järelduste vastu. Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et Eesti seisab oma põllumeeste huvide eest ning on oluline, et meie põllumehele oleks tagatud võrdsed toetustingimused. Mida see tähendab ja milline on selle mõju edasistele ÜPP läbirääkimistele, kirjutab põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Otsetoetused Euroopa Liidu liikmesriikides

Põllumajandusega tegelejatele õiglase sissetuleku tagamine on üks EL-i aluslepingutesse sisse kirjutatud ÜPP eesmärkidest tootlikkuse suurendamise, turgude stabiliseerimise ning toiduvarude ja mõistlike tarbijahindade tagamise kõrval. Otsetoetustel on lisaks sissetulekute tagamisele ka mitu muud, täiendavat funktsiooni, näiteks riskide maandamine. Võime üksnes ette kujutada, millised oleks viimastel aastatel olnud põllumajandussektorit tabanud kriisi mõjud, kui ei oleks olnud otsetoetusi, mis andsid põllumehele püsiva sissetuleku ja aitasid keerulise aja üle elada.

Ühise põllumajanduspoliitika tulevik

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on üks Euroopa Liidu kesksemaid poliitikaid, mis mõjutab otseselt ka Eesti põllumeeste käekäiku. Erinevalt muudest sektoritest, mille kulud kaetakse liikmesriikide riiklikest eelarvetest (näiteks haridus, tervishoid, kaitsepoliitika, transport ja sotsiaalkindlustus), langetatakse põllumajanduspoliitika kulutuste puhul otsused ühenduse tasandil ning selleks eraldatakse vajalik eelarve. Järgmiste kuude jooksul hoiavad Maablogi postitused põllumajanduspoliitika huvilisi kursis, millised on ministrite ÜPP-teemaliste arutelude tulemused ja ühise põllumajanduspoliitika tulevikuväljavaated, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Foto autor Timo Anis

Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda

Maailma rahvastiku kasv, suurenev nõudlus toidu järele ja konkurents maa kasutamise pärast paneb mullad aina suurema surve alla. Armastame rääkida loodus-, looma- või puude kaitsest, kuid tavaliselt ei mõtle me sarnaselt mullast. Samas on muld meie planeedi üks olulisemaid loodusvarasid, mille ökoloogilist tähtsust on seni alahinnatud, kirjutab maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Madli Karjatse.

Foto: pixabay.com

Satelliitandmed aitavad tuvastada põldudel toimuvaid tegevusi

Juba mitu aastat on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) piilutud kosmosetehnoloogiate suunas, et neid ära kasutades lihtsustada toetuste administreerimist ja võimaldada paremat klienditeenindust. Mida väljatöötatud infosüsteem SATIKAS tähendab ja mis andmeid sellega jälgida saab?

Euroopa Komisjon kutsus koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga ellu programmi Copernicus, mille raames on võimalik hankida tasuta satelliidiandmeid. Programmi alla kuuluvad Sentinel seeria satelliidid, mille andmete baasil asus PRIA looma satelliiditeenuste kasutamise infosüsteemi SATIKAS. Uue arenduse eesmärgiks on informeerida põldude taotlejaid põldude seisundist, et järgida toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust.

Foto: Katrin Press

Otsetoetuste muudatused piiravad tulevikus rohumaadel hekseldamist

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Aastatel 2017-2018 on hekseldamine lubatud koos heksli mahajätmisega. Kavandatavad muudatused aitavad paremini suunata toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kirjutab Erkki Miller Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.  

Eesmärk oli tagada põllumeeste sissetulekud ja toiduga varustatus

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seab eesmärgiks tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa õiglane elatustase, stabiliseerida turge, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad ehk teisisõnu – tagada elujõuline toidutootmine.

Eelmise kümnendi esimeses pooles läbiviidud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusel seoti toetuste maksmine põllumajandustoodete tootmise kohustusest lahti. Seda põhimõtet on otsetoetuste kujundamisel järgitud ka sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformide puhul. Toetuste säilitamine põllumajanduslikult tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud maale pidi tagama põllumajandustootja otsustusvabaduse tegutsemiseks turusignaalidest lähtuvalt. See andis võimaluse jätta põllumajandusmaa tootmisest kõrvale, kui turukonjunktuur on ebasobiv, kaotamata seetõttu sissetulekutes.

Nairobis sündis üleilmne kokkulepe põllumajandussaaduste eksporditoetuste kaotamiseks

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Doha arenguagenda seadis ambitsioonikaid sihte

Alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kohtuva WTO kõrgeima otsustava organi – ministrite konverentsi olulisim eesmärk on olnud leppida kokku ülemaailmsete liberaalsete kaubandusreeglite terviktekstis. Et WTO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon maailmas, mille kaubanduslepingud on juriidiliselt riikidele siduvad, on ka kõik sõlmitavad kokkulepped täitmiseks. 2001. aastal, kui ministrid Katari pealinnas Dohas kohtusid, sai selle üliambitsioonika ettevõtmise nimeks Doha arenguagenda. Enamikke maailma riike hõlmav kaubanduskokkulepe pidi lähtuma eelkõige vajadusest aidata arengumaid järgi arenenud riikide tasemele.

Eksporditoetused kujunesid kõneluste võtmeküsimuseks

Aastaid kestnud läbirääkimiste võtmeküsimuseks sai eksporditoetuste, kui siiani kõige enam maailmaturgu ning võrset mänguvälja rikkuvate meetmete kaotamine põllumajanduses. Juba Doha kõneluste alguses nõudis Euroopa Liit, et ekspordisubsiidiumite kaotamisel tuleks reguleerida ka teisi ekspordikonkurentsi mõjutavaid valdkondi nagu ekspordikrediidid, riigiettevõtete monopolid ning rahvusvahelise toiduabi andmise põhimõtted.