Arhiiv | Kalamajandus RSS for this section

Eesti kalurid said esimesena Euroopas oma mobiiliäpi

Jaanuarist alates saavad kutselised ranna- ja sisevete kalurid esitada kohustuslikke püügiandmeid mobiilirakenduse PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) kaudu. Eesti on Euroopas esimene riik, kus sellist püügiandmete esitamise täislahendust pakutakse, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Keno Kaasiksoo.

Esimese riigina Euroopas on Eestis kasutusele võetud kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele mõeldud äpp, mille kaudu saab lihtsalt ja kiirelt püügiandmeid esitada. Suur huvi Eesti rakenduse vastu on käivitanud läbirääkimised, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid Eestis väljatöötatud PERK-i oma riigis juurutada ja kasutusele võtta. Kuid tegemist on uuendusliku projektiga ka Eesti kontekstis, kuna PERK-i kaudu on võimalik esitada kohustuslikud andmed mitmele ametiasutusele sünkroonselt. Andmed, mida varem tuli esitada telefoni teel ja paberil saab nüüd esitada läbi ühe teenuse.

1perk_autentimine-2

Loe edasi…

Advertisements

Uuring: noored on hakanud rohkem kala tarbima

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2016. aasta uuringust selgub, et noored inimesed tarbivad kala järjest rohkem. Kala tarbimine on püsinud üsna stabiilne vaatamata sellele, et viimaste aastatega on kalatoodete hinnad tõusnud, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Eesti Konjunktuuriinstituut uuris 2016. aasta juunist oktoobrini kala ja kalatoodete tarbimist. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused ning kas ja kuidas on kala ja kalatoodete tarbimine muutunud aastatel 2013–2015.

Saage tuttavaks: Kevin Kalalemb ja Raissa Rõboljubova

Kevin Kalalemb (24) ja Raissa Rõboljubova (34) on need kaks noort inimest, kes on viimastel aastatel hakanud oma tervise eest rohkem hoolitsema. Nad on hakanud regulaarselt trennis käima ning oma toidulaua on nad samuti kriitiliselt üle vaadanud. Põhjuseks on soov hoida tervist ja kvaliteetsemat elu elada. Neil on see hästi õnnestunud! Nii Kevin kui ka Raissa saavad viimasel ajal palju komplimente ning sõbrad tuttavad uurivad, mis on nende hea väljanägemise ja enesetunde põhjuseks.

Tuleb välja, et olulist rolli mängib, mida ja kui sagedasti me sööme. Üheks muudatuseks oma toitumise juures võtsid Kevin ja Raissa kolm aastat tagasi nõuks süüa iganädalaselt vähemalt kolm korda kala. Toitumisteadlased soovitavad süüa mitmekülgselt, tarbides sealjuures nii väherasvaseid kalu (haug, koha, ahven, tilaapia) kui ka rasvaseid kalu (lõhe, forell, kilu, räim). Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, mis on kergesti omastatavam kui muud loomsed valgud. Samuti sisaldab kala vitamiine (oluline vitamiin D allikas), mineraalaineid ning rasvu, mis suuremas osas on omega-3 rasvad. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie tervist mitmel erineval moel. Linoleenhapet (oomega-3-rasvhape) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid saama toiduga. Oomega-3-rasvhapete tarbimine 200–250 milligrammi päevas aitab vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Eesti elanikud eelistavad süüa lõhet, forelli, heeringat ja räime

Kevini ja Raissa lemmikkalaks on välja kujunenud lõhe ja forell ehk rahvakeeli punane kala, räim ja heeringas. Punast kala on lihtne valmistada ja süüa, sest luid tal sees eriti pole. Maitsestad soola, pipra ja tilliga, paned ahju ja vähem kui poole tunni pärast on maitsev kala juba taldrikul. Heeringat meeldib neile hommikuti võileiva peale panna ja erineva sortimentiga räimetoodetest nad ka ära ei ütle.

Loe edasi…

Eesti vesiviljelustoodangu müügimahud kasvavad

Euroopa Kalandusfondist perioodil 2007-2013 Eesti vesiviljelussektorisse tehtud investeeringud on hakanud tulemusi näitama. Viimase nelja aasta jooksul on Eesti vesiviljelussektori toodang kahekordistunud.

Statistikaameti andmetel jõudis 2014. aastal Eesti vesiviljelussektori (põhiliselt kala- ja vähikasvatused) aastane müügimaht ligi 870 tonnini. Veel neli aastat tagasi jäi see alla 400 tonni.

Põhiline vikerforell
Statistikaameti andmed näitavad, et üle 60% vesiviljeluse kogutoodangust moodustab vikerforell, mille müügimaht kasvas mullu 573 tonnini. Samuti on märkimisväärne Eestis kasvatatud angerja müük – 127 tonni.

Lisaks kahele põhiliigile müüdi ligi 170 tonni muid Eestis kasvatatud kalaliike (nt karpkala, arktika paaliat, angersäga, siberi tuur, vene tuur, ahven), samuti turustati 3 tonni kodumaist kalamarja ja 0,2 tonni vähke. Kui kalakasvatus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis, siis vähimüük teeb vähikäiku – võrreldes aasta varasemaga on müügimahud langenud poole võrra.

Sellises tiigis kasvavad nt forellid. Foto: PõM

Sellises tiigis kasvavad nt forellid. Foto: PõM

Kalakasvatuse käivitamine nõuab aega
Eesti vesiviljeluse müügimahtude tõusu on soodustanud Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meede 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus”, mille toel on rekonstrueeritud olemasolevaid kasvandusi, tehnosüsteeme ning rajatud täiesti uusi tootmisi.
Järk-järguline müügimahtude tõus näitab, et investeeringud hakkavad vilja kandma. Vesiviljeluse üks peamisi spetsiifikaid ongi pikaajaline tootmistsükkel – investeeringu tegemisest toodangu müügini kulub mitmeid aastaid. Näiteks 2 kg vikerforelli kasvatamiseks kulub looduslikul veetemperatuuril 2-3 aastat.
2014. aasta esimese poolaasta seisuga oli Euroopa Kalandusfondi toetustega loodud vesiviljelusettevõtete projektvõimsus ligi 1600 tonni. Aasta lõpul toimunud Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlusvoor peaks 2015. aasta lõpuks võimsust veel suurendama. Kokku on vesiviljelussektorisse Euroopa Kalandusfondist investeeritud ligi 12,3 miljonit eurot, millest 7,5 miljonit on olnud tagastamatu abi ja 4,8 miljonit eurot on antud pikaajalise laenuna.

Kodumaise kala eelis on värskus
Eesti kalakasvatustel on keeruline võistelda hinnas näiteks Norra lõhega, mille tootmiskulud on soodsate looduslike olude tõttu lihtsalt madalamad. Samas on Eesti kalakasvatajate toodangu puhul selgeks konkurentsieeliseks värskus. Kes soovib värsket kala, see ostab ikka kodumaist. Seepärast näeme Eesti enda tarbeks vesiviljelusega tegelemisel olulist mõtet ja vesiviljeluse strateegia järgi peaksime aastaks 2020 jõudma 3000 tonnise müügimahuni.

Eestis on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud 33 kalakasvandust ja 18 vähikasvandust.

EDUARD KOITMAA,
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist

Millised on viimase 10 aasta arengud kalanduses?

OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Nii suurim merekala püüdja kui ka vesiviljelustoodangu kasvataja on raporti andmetel Hiina. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud vesiviljeluse toodangumahtusid tervelt 1539%, toob ülevaatest välja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Maarja Purik.

Merekalapüügi haripunkt 18 aasta eest
1996. aastal saavutas maailma merekalapüük oma haripunkti, väljapüügid küündisid 86,4 miljoni tonnini, sealt edasi ei ole püügikogused enam kasvanud vaid kahanenud. 2012. aastal püüti merest 79,7 mln tonni kala.

Suurim merekala püüdja on Hiina, kelle saagid ulatusid 2012. aastal peaaegu 14 miljoni tonnini. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kalasaagid kasvanud 13,6%. Enim on samal perioodil väljapüüke suurendanud Myanmar (Birma), tervelt 121% võrra.

Kalapüük maailmameredest 2012. aastal

Loe edasi…

Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud

Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele.

2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga kolmekordistunud (6 kg vs 19 kg/aastas), kuid regionaalsed erinevused on veel märkimisväärsed (10-25 kg). Kõige rohkem tarbitakse kala – 2/3 maailma kogutoodangust – Aasias.

Triin Viljasaare foto "Kalajutud".

Triin Viljasaare foto “Kalajutud”.

Ressursse säästev kalakasvatus
Kalatoodangu kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatusest, sest püütavad kogused on võrreldes 1990. aastatega jäänud üsna muutumatuks. Seevastu on kalakasvatuse maht kasvanud viimase 30 aastaga 12 korda.

Enamik maailma kalatoodangust süüakse Aasias, samuti kasvatatakse seal 90% kalast. Kalakasvatamine kasutab keskmiselt ka vähem toiduressursse kui loomakasvatus (1kg veiseliha = 60 kg vilja, 1 kg kala = 13 kg) ja on seega ökonoomsem viis loomsete valkude omastamiseks.

Nõudlus kala järele kasvabki käsikäes proteiininõudlusega – kala on teatavasti väga hea valgu ning mikrotoitainete allikas ning rikas polüküllastamata rasvadest. Nii moodustab kala vähemalt 15% ca 4,3 miljardi inimese loomse proteiini tarbimisest.

Erinevad väljakutsed merel
Kala on maailma üks enim kaubeldavaid toite. 2012. aastal kaubeldi rahvusvaheliselt 37% püütud kalast koguväärtuses 129 miljardit USA dollarit, millest 70 miljardit moodustas arenguriikide eksport.  Loe edasi…

Eesti vesiviljelustoodangu müügimahud saavutasid rekordtaseme

Eestis kasvatatud kaubakala müügimaht oli Statistikaameti andmetel 2013. aastal 733 tonni, mis on ühtlasi taasiseseisvunud Eestis rekordtase.

Vesiviljelustoodang 2013

Mahu poolest kõige olulisem on vikerforell 465 tonniga, andes üle 60% Eesti vesiviljelustoodangust. Karpkala müügimaht oli 43 tonni ja muu kala osakaal  kokku oli 223 tonni. Lisaks kaladele müüdi Eestis möödunud aastal 0,4 tonni jõevähke ja 5 tonni toidukalamarja.

Peale vikerforelli ja karpkala kasvatatakse Eestis näiteks ka angerjat, arktika paaliat, angersäga, tuurlaseid (siberi tuur, vene tuur). Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud kalakasvandusi on Eestis 29 ja neile lisandub veel 18 vähikasvandust.

Kui 2010. aastat võib pidada Eesti vesiviljelusele katastroofiliseks, mil erakordselt kuum suvi põhjustas kalade ja vähkide massilist hukkumist ning müügimahtude märkimisväärset vähenemist, siis nüüd võib väita, et vesiviljelussektor on mõõnast üle saamas.

 

Eduard Koitmaa, kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist

Eestis algab räimepüük

Ilmad on soojaks läinud ja Eestis algab igakevadine räimepüük. Praegu on kõige õigem aeg küsida rannakaluritelt kodumaist värsket kala. 

Viimased tarbijauuringud on näidanud, et Eesti inimesed sooviksid toidulauale rohkem kodumaist värsket kala. Kala on tervislik ja sisaldab vähe kaloreid – seega kevadisel ajal toidulauale igati sobiv. Ja mis äsja püütud kala puhul eriti tähtis – see on värske. Samuti on kodumaise räime hind väga taskukohane.

Eestis toimub peamine räimepüük Liivi lahel, ehkki räime tuuakse randa ka muudes rannapiirkondades. Igatahes Liivi lahel on esimesed kastmõrrad juba vette viidud ja peagi tasub kohaliku rannakaluri käest räime küsida.

Näiteks Pärnumaal saab kala osta otse paadist. Kalurite kontakte tasub küsida Kalanduse Teabekeskusest (www.kalateave.ee) või kalanduspiirkondade kohalikest tegevusgruppidest (kontaktid leiab http://maainfo.ee/index.php?page=3283).

 

Liis Reinma, kalanduse arengu büroo nõunik

Millist kala tarbitakse Euroopas?  

Kala osakaal elanike toidukulutustes on enamikes Euroopa riikides veidi tõusnud, näidates nii kala hinnatõusu mõju kui ka tarbitavate koguste suurenemist. Riigiti on arengud erinevad, aga üldine trend on lõhe osakaalu suurenemine eurooplaste menüüs.

Punane kala kogub populaarsust kõikjal. Foto: Tiit Koha

Punane kala kogub populaarsust kõikjal. Foto: Tiit Koha

Lähinaabrite eelistused on sarnased

Nii Lätis kui Leedus on kala osakaal toidukulutustes sarnane Eestile (4,6-4,7%). 2012. aastal kulutati mõlemas riigis kalale ja mereandidele 44 eurot (Eestis 41 EUR) pereliikme kohta. Lätis tarbiti kala leibkonnauuringu kohaselt veidi rohkem kui Eestis – 12 kg elaniku kohta, sellest 6,6 kg oli värske või külmutatud kala.

Soomes on imporditud kasvandustest pärit lõhe ja forelli tarbimine aasta-aastalt suurenenud, kuid kodumaise kala tarbimine on aegamööda vähenenud. Lõhe ja forelli tarbiti fileena kokku 6,3 kg. Kokku tarbitakse Soomes kala ja kalatooteid 20 kg ringis elaniku kohta.

Lääne-Euroopa tarbijate eelistused Suurbritannia ja Saksamaa näitel

Suurbritannias suurenes kala ja mereandide jaemüük 2012. aastal suurenes 3,5%, kuid müügikogused vähenesid hinnatõusu mõjul 1,2%, kala hinnad tõusid seejuures keskmiselt 4,8% aastas. Üle poole turust moodustas aastaga kasvanud jahutatud ja värske kala müük (56%), külmutatud kala turuosa oli 27%.

Lõhe ostmine suurenes tänu lõhe hinna madalseisule ning müügitulult oli lõhe suurima turuosaga kala. Koguselt osteti aga rohkem tuunikala. Lisaks olid Suurbritannia tarbijate seas eelistatumad kalaliigid tursk, kilttursk (haddock), süsikas (pollock), skumbria; rohkesti tarbitakse nii soojavee- kui külmaveekrevette.

Loe edasi…

Lõhe ja forell teevad võidukäiku eestimaalaste toidulauale

Kala tarbimine maailmas on aastate jooksul järjekindlalt kasvanud. Viimase paarikümne aasta jooksul on aga kasv tulnud mitte enam püügi, vaid kiiresti areneva vesiviljelustoodangu arvel, selgub ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetest.

2011. aastal andis vesiviljelus juba 41% kogu kala ja mereandide ressursist, tootes 63,6 mln tonni kala ja muid mereande aastas (veel 2001. a oli see osakaal 28%). Püügi ja vesiviljelusega kokku toodeti maailmas FAO andmeil 2011. aastal 154 mln tonni kala ja mereande.

Lõhe ja forell teevad võidukäiku eestimaalaste toidulauale. Foto: Tiit Koha

Lõhe ja forell teevad võidukäiku eestimaalaste toidulauale. Foto: Tiit Koha

Kala tarbimise kasvu kogu maailmas soodustab see, et kala on tervislik toiduaine, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se), kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. Lisaks arenenud riikidele on kala tarbimine suurenemas ka arenguriikides, kus see aitab katta toiduvajadust. Loe edasi…

Kuidas läheb Eesti kalal Saksamaal?

Eesti kalal läheb Saksamaal hästi – näiteks aastatel 2010-2012 suurenes kalatoodete eksport Saksamaa suunal koguseliselt 30% ning väärtuseliselt 70%. Eelmise aasta jaanuarist kuni oktoobrini viidi Eestist põllumajandustooteid Saksamaale 32,6 miljoni euro eest, millest suurima osa moodustas kala. 

„Kalatsirkus“ restorani MEKK koka Nikita Ulitini eestvedamisel tõi Eesti stendile palju uudistajaid. Foto: Rene Suurkaev

„Kalatsirkus“ restorani MEKK koka Nikita Ulitini eestvedamisel tõi Eesti stendile palju uudistajaid. Foto: Rene Suurkaev

Kokku on 2013. a jaanuarist – oktoobrini  Saksamaale eksporditud põllumajandustooteid 32,6 miljoni euro väärtuses, sellest Eestis valmistatud tooteid  27,8 miljoni euro väärtuses.

Loe edasi…