Arhiiv | Kalamajandus RSS for this section

Eurofish Eesti kalajahutehasest: Koostöö on parem kui konkurents

Euroopa Liidu kalajahu tootjate esindusorganisatsiooni hinnangul toodetakse Euroopas igal aastal umbes 600 000 tonni kalajahu ja 160 000 tonni kalaõli, mille aastane koguväärtus on umbes miljard eurot. Euroopa turule on sisenenud uus Eesti tootjaorganisatsioonide ühendus. Avaldatav kirjutis on tõlgitud ajakirja EUROFISH Magazine 2019. aasta 3. numbris ilmunud artikli „Cooperation beats competition“ põhjal ja selle autor on William Anthony.

Kolm tootjaorganisatsiooni – Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu ja Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu – on ühiselt loonud tehase, kus kilust ja räimest toodetakse kalajahu ja -õli, mida kasutatakse merevesiviljeluses kalade söödaks ja ka muul otstarbel. Ühenduse nimeks pandi Eesti Kalatootjate Keskühistu ning igale liikmeks olevale tootjaorganisatsioonile kuulub kolmandik osalusest. Eesti Kalapüügiühistu tegevdirektori Mart Undresti sõnul on uue ettevõtte edu võti justnimelt koostöös. „Iga tootjaorganisatsiooni alla kuulub vähemalt viis ettevõtet ning igaühe individuaalsete töömeetoditega ja lähenemisega harjumine on võtnud veidi aega, kuid koostöö järjest paraneb. Seetõttu on ka ministeerium ja riik meie tegevust toetanud. Meie taga seisab terve sektor.“ Hetkel ei leia Mart Undrest, et kolme tootjaorganisatsiooni liitmine võiks mingit kasu tuua. Ta meenutab, et kümne aasta eest olid kõik üksteise konkurendid ning tulemuseks oli madal turuhind. Nüüd on Undresti sõnul kasulikum müüa kvaliteeti, mitte meeleheitlikult müüginumbreid taga ajada.

Tehas.jpg

Uus kalajahu- ja kalaõlitehas on kolme Eesti pelaagilise tootjaorganisatsiooni läbirääkimiste tulemus.

Loe edasi…

Advertisements

Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu

Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid. FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo.

85 000 kalalaeva jagavad omavahel püügiinfot

Euroopa Komisjoni merendus-ja kalandusasjade peadirektoraat koordineerib mitut Euroopa Liidu ja muu maailma merendusega seonduvat arendusprojekti. Üks neist on andmevahetuskiht FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mida kasutab enamik ELi liikmesriikide administratsioone ning mille kaudu saab jälgida ligi 85 000 kalalaeva.

FLUX loodi selleks, et Euroopa Liidu riigid saaksid omavahel vahetada kalandusega seotud andmeid, sh püügiandmeid (FA), ostudokumente (SALES), kalalaevaregistri andmeid (VESSEL), igakuiseid kogupüügi aruandeid (ACDR), kalalaevade positsiooniandmeid (VMS) jms. FLUXi kaudu saab asjaosalistele jagada infot, kes ja kus millist liiki, kui palju ja milliste püügivahenditega kala püüdis. Samuti saab jagada infot, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Selline ühtne transpordikiht FLUX tugineb SOAP-veebiteenustel ja meenutab mitmes mõttes riigiasutuste ja erasektori vahelist X-tee lahendust, kus pooled vahetavad andmeid krüpteeritult turvatud kanalit pidi.

FLUX

Loe edasi…

Maa ja meri meid toidab

Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

171. Meil Talus

Foto: Silvi Arold

Loe edasi…

Kalanduse säästlikkuse tagab poolte koostöö

21. november on ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ülemaailmne kalanduspäev. Selle päeva tähistamine sai alguse 1998. aastal kohalike kalurikogukondade algatusel arengumaades, et tõmmata tähelepanu kalandusele mitte ainult kaluri elukutse, vaid ka üldise elulaadi võtmes. On teada, et kalatooted on ühed maailma toiduturu tähtsamatest kauplemisartiklitest. Kalatoodete tootmine saavutas 2016. aastal kõigi aegade suurima mahu, küündides 171 miljoni tonnini. Suur nõudlus kala ja kalatoodete järele ühes kallinenud hindadega tõstsid globaalse kalakaubanduse väärtuse 152 miljardi USA dollarini. Tänasel ülemaailmsel kalanduspäeval on igati asjakohane vaadata otsa statistikale ja teadvustada trende, mis kalanduse üleüldist arengut tagant tõukavad, aga samas kõikidele pooltele kalanduse majandamisel tõsiseid katsumusi esitavad; sellest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves.

Kalanduse abil nälja ja vaesuse vastu

TUUL_79

Loe edasi…

Vesiviljelusega säästva arengu suunas

Maailma kasvava rahvastiku valguses on ülemaailmsetest probleemidest üks olulisemaid inimkonna varustamine toiduga. Üks oluline toiduallikas maailmas on kalapüük ja kuna kalavarud järjest vähenevad, siis nähakse vesiviljeluses lahendust mitmele murekohale. Olukorrast kalanduses, ees seisvatest katsumustest ja vesiviljeluse tulevikust kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Tuuli Teppo.

BeFunky-collage

Fotod: Maaeluministeerium

Loe edasi…

Hiina Rahvavabariik mõjutab kalandust järgmised kümme aastat

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koostöös on valminud põllumajandussektori, sh kalapüügi- ja vesiviljelussektori prognoos aastateks 2018–2027, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Oluline muutus eelnevate prognoosidega võrreldes on toimunud Hiina kalandust puudutavas. Nimelt on Hiina Rahvavabariik oma XIII viisaastakuplaanis (2016–2020) seadnud eesmärgiks parandada kalandussektori tõhusust ja elujõudu. Seatud eesmärk mõjutab vesiviljelustoodangu mahtude ja püügikoguste vähenemist.

Vaatamata kalapüügitoodete hindade alanemisele vesiviljelustoodang kallineb

Turustatud kala, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hinnad kallinevad aastatel 2018–2027 keskmiselt 2% aastas (joonis 1). Kalapüügitoodete hinnad mõnevõrra isegi odavnevad (u ‑0,85%), kuid vesiviljelustoodang kallineb 2,3%. Kalaõli hinda mõjutab õliseemnetaimede turg; viimasest on saanud kalaõlile suur konkurent alates 2012. aastast. Kalajahu ja -õli hinnad on olnud alates 2013. aastast languses, kuid perioodil 2018–2027 on ette näha mõningast tõusu (u 2% aastas).

OECD3

Joonis 1. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nominaal- ja reaalhinnadünaamika 2002–2027 (dollarit tonni kohta)

Loe edasi…

Kalasadamate uuendamise toetamine on aidanud säilitada rannakalanduse traditsioone

Eesti rannajoone pikkus ja mitmekesise kalavaruga siseveekogude rohkus on ajast aega võimaldanud rannikukogukondadel tegeleda kalapüügiga. Välja on kujunenud pikaajalised püügitraditsioonid, kutselise kaluri amet ning olulisemad kohad, kust kala maale tuuakse. Et kala meie lauale jõuaks, tehakse kalasadamates rasket ja tänuväärset tööd. Kalasadamate uuendamise toetamise olulisusest ja rannakalanduse traditsioonide säilimisest kirjutab Maablogis kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo nõunik Liis Reinma.

A12A3416

Foto: Maaeluministeerium.

Loe edasi…

Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

töö ei karda vanust

Foto: Timo Anis

Loe edasi…

Eesti kalurid said esimesena Euroopas oma mobiiliäpi

Jaanuarist alates saavad kutselised ranna- ja sisevete kalurid esitada kohustuslikke püügiandmeid mobiilirakenduse PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) kaudu. Eesti on Euroopas esimene riik, kus sellist püügiandmete esitamise täislahendust pakutakse, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Keno Kaasiksoo.

Esimese riigina Euroopas on Eestis kasutusele võetud kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele mõeldud äpp, mille kaudu saab lihtsalt ja kiirelt püügiandmeid esitada. Suur huvi Eesti rakenduse vastu on käivitanud läbirääkimised, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid Eestis väljatöötatud PERK-i oma riigis juurutada ja kasutusele võtta. Kuid tegemist on uuendusliku projektiga ka Eesti kontekstis, kuna PERK-i kaudu on võimalik esitada kohustuslikud andmed mitmele ametiasutusele sünkroonselt. Andmed, mida varem tuli esitada telefoni teel ja paberil saab nüüd esitada läbi ühe teenuse.

1perk_autentimine-2

Loe edasi…

Uuring: noored on hakanud rohkem kala tarbima

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2016. aasta uuringust selgub, et noored inimesed tarbivad kala järjest rohkem. Kala tarbimine on püsinud üsna stabiilne vaatamata sellele, et viimaste aastatega on kalatoodete hinnad tõusnud, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Eesti Konjunktuuriinstituut uuris 2016. aasta juunist oktoobrini kala ja kalatoodete tarbimist. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused ning kas ja kuidas on kala ja kalatoodete tarbimine muutunud aastatel 2013–2015.

Saage tuttavaks: Kevin Kalalemb ja Raissa Rõboljubova

Kevin Kalalemb (24) ja Raissa Rõboljubova (34) on need kaks noort inimest, kes on viimastel aastatel hakanud oma tervise eest rohkem hoolitsema. Nad on hakanud regulaarselt trennis käima ning oma toidulaua on nad samuti kriitiliselt üle vaadanud. Põhjuseks on soov hoida tervist ja kvaliteetsemat elu elada. Neil on see hästi õnnestunud! Nii Kevin kui ka Raissa saavad viimasel ajal palju komplimente ning sõbrad tuttavad uurivad, mis on nende hea väljanägemise ja enesetunde põhjuseks.

Tuleb välja, et olulist rolli mängib, mida ja kui sagedasti me sööme. Üheks muudatuseks oma toitumise juures võtsid Kevin ja Raissa kolm aastat tagasi nõuks süüa iganädalaselt vähemalt kolm korda kala. Toitumisteadlased soovitavad süüa mitmekülgselt, tarbides sealjuures nii väherasvaseid kalu (haug, koha, ahven, tilaapia) kui ka rasvaseid kalu (lõhe, forell, kilu, räim). Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, mis on kergesti omastatavam kui muud loomsed valgud. Samuti sisaldab kala vitamiine (oluline vitamiin D allikas), mineraalaineid ning rasvu, mis suuremas osas on omega-3 rasvad. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie tervist mitmel erineval moel. Linoleenhapet (oomega-3-rasvhape) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid saama toiduga. Oomega-3-rasvhapete tarbimine 200–250 milligrammi päevas aitab vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Eesti elanikud eelistavad süüa lõhet, forelli, heeringat ja räime

Kevini ja Raissa lemmikkalaks on välja kujunenud lõhe ja forell ehk rahvakeeli punane kala, räim ja heeringas. Punast kala on lihtne valmistada ja süüa, sest luid tal sees eriti pole. Maitsestad soola, pipra ja tilliga, paned ahju ja vähem kui poole tunni pärast on maitsev kala juba taldrikul. Heeringat meeldib neile hommikuti võileiva peale panna ja erineva sortimentiga räimetoodetest nad ka ära ei ütle.

Loe edasi…