Archive | Loomade tervis, heaolu ja aretus RSS for this section

Lindude gripi oht ei ole möödas

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on õnneks proovide vastused negatiivsed olnud. Kuigi alates eilsest võib kodulinde taas õues pidada, ei ole lindude gripi oht möödas, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on  lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Uuring: Hobumajanduse potentsiaal on Eestis kasutamata

Hobumajandus hõlmab paljusid erinevaid valdkondi, panustades mitmesse majandussektorisse – puhkemajandusse, spordimajandusse, huviharidusse, tervishoidu. See on oluline majandusharu ja tööandja maapiirkondades, mistõttu tuleks hobumajandusele senisest enam tähelepanu pöörata ja sektori potentsiaali avavaid investeeringuid teha, kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüütik Imbi Kaunismaa.

Hobune on aastatuhandeid olnud oluline inimese kaaslane – transpordivahendina, töö tegemise vahendina, ning ka sõbrana. Hobuste kasutamise eesmärgid ja vajadused on aja jooksul olulisel määral muutunud ja arenenud. Tänapäeval kasutatakse hobuseid sagedamini spordis ja turismimajanduses ning mõnevõrra vähem ka põllumajanduses, toidutööstus, korrakaitses jt valdkondades. Hobuste olulisus inimese kaaslasena ei ole aegade jooksul vähenenud, muutunud on vaid valdkonnad, kus hobust kasutatakse.

Hobusektor hõlmab paljusid valdkondi

Kõiki hobusega seotud majanduslikke tegevusalasid võib käsitleda ühtse valdkonnana ehk hobusektorina. Hobusektorisse on hõlmatud ratsasport, hobuvõidusõidud, traavlivõistlused ja panustamine, hobuste aretus, hobuste kasvatus, hobuturism, hipoteraapia jne. Seega panustab hobusektor mitmesse erinevasse majandussektorisse, näiteks rekreatsioonimajandusse, spordimajandusse, huviharidusse ja tervishoidu.

horses-1414889_640-pixabay-wolfblur

Foto: WolfBlur / pixabay.com.

Loe edasi…

Teadlane: Antibiootikumiresistentsus on tõsiseks ohuks inimeste tervisele

Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.

Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.

Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem

Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.

Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Ka ühe sea pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid

Kuigi alates eelmise aasta septembrikuust pole uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigadel avastatud, püsib seakasvatustele endiselt väga suur oht. Seepärast peab iga loomapidaja kõiki riske ja nende riskide maandamiseks vajalike investeeringute mõttekust hoolega kaaluma ja arvestama, et ka jõulusigade pidamisel tuleb kõiki nõudeid täita, kirjutab VTA loomakaitse, loomatervise ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Suve lähenemine suurendab seakatku leviku riski

Veterinaar- ja Toiduamet diagnoosib igal nädalal sigade Aafrika katku kümnetel metssigadel erinevates Eesti piirkondades. See näitab, et viiruse kontsentratsioon looduses on väga kõrge ja seakatku oht pole kuhugi kadunud. Vastupidi – oht uuteks puhanguteks on niisama suur kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et viimased taudipuhangud koduseafarmides diagnoositi enam kui pool aastat tagasi, ei tohiks ükski seakasvataja valvsust kaotada.

Loe edasi…

Kevade lähenemine suurendab seakatku leviku riski

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum möödunud aasta septembri algul. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, pole oht veel kaugeltki möödas. Alates 1. maist rakenduvad seakatku tõhusama ennetamise nimel seakasvatajatele üle Eesti täiendavad bioohutusnõuded.

Sigade Aafrika katku haigestumine ja suur suremus metssigade hulgas on olnud juba pool aastat ohuks meie seakasvatusele. Ilmad lähevad soojemaks ja inimesed liiguvad rohkem looduses ning suureneb ka oht tuua haigust metsast majapidamisse või ettevõttesse, kus peetakse sigu. Nende ohtude ennetamiseks saab iga seapidaja olla paremini valmis. Seepärast hakkavad alates 1. maist kehtima täiendavad bioohutusmeetmed, mille täitmine aitab vähendada riske taudi levikuks farmi.

wild-boar-70420_640

Loe edasi…

Maailmas sureb iga kümne minuti järel üks inimene marutaudi

Eesti on alates 2013. aasta aprillist kuulutatud ametlikult marutaudivabaks riigiks. Samas on maailmas jätkuvalt riike, kus marutaud levib ning Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal üle 70 000 inimese. Probleemile tähelepanu­ juhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks.

Seoses Eesti geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi meil tõenäoliselt kunagi lugeda minevikuprobleemiks, sest nakkus on endiselt väga levinud idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena diagnoositakse seda ka Lätis. Seetõttu on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur.

wwd_wrd_large_481_300
Loe edasi…

Tõuaretus on tõstnud Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet

Tõuaretuse tulemusena on tänavu juba kahel korral jõudnud Eesti lehmad läbi aegade suurima üle 19 000 kilogrammise piimatoodanguni, 2013. aasta keskmine piimatoodang oli 8416 kg. Veel 10 aastat tagasi oli see 5693 kg. 

Põllumajandusloomade aretuse peamine eesmärk on saavutada aretuses võimalikult produktiivsed ja majanduslikult tasuvad tõud. Oluline on tõsta loomade toodangut, parandada nende tervist ja vastupanuvõimet haigustele.

Peale üldiste aretuseesmärkide on igal aretataval loomaliigil omad aretuse eesmärgid, kuhu tahetakse aretustööga jõuda. Kui piimaveiste aretuses on tähtsal kohal piimatoodang, siis lihaveistel kehamassi ööpäevane massi-iive. Ka lammaste aretuse puhul on määrav, millist toodangut soovitakse saada – liha, villa või mõlemat. Vastavalt sellele tehakse valikud, millist tõugu aretustöös kasutada ja milliseid jõudlusnäitajaid parandada.

Eestis on ka selliseid tõuge, kelle populatsiooni säilimine on ohus.  Eestis on ohustatud tõugudeks eesti maatõugu veis, eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune ning eesti vutt, kelle säilimine on kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluline. Hetkel toetatakse eesti maatõugu veise, eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse säilitamist ohustatud tõugu loomapidamise toetusega. Plaanis on hakata toetama ka eesti vutti, kuna see on ainus Eestis aretatud linnutõug.

Eesti holsteini tõugu lehmad. Foto: T. Bulitko

Eesti holsteini tõugu lehmad. Foto: T. Bulitko


Toodang on kasvanud ligi poole võrra
Loe edasi…

Mida peaks iga inimene teadma seakatkust?

Sigade Aafrika katku kiire levik lõunapoolsetes naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas on tekitanud küsimusi ka inimestes, kes ei ole igapäevaselt elu- või töökoha tõttu seapidamisega kuidagi seotud ja seafarmi ei külasta. Sellised inimesed ei kanna kõigi eelduste kohaselt taudi edasi. Siiski on oluline meeles pidada mõned lihtsad asjad, millega saad kaasa aidata, et viirus edasi ei kanduks.

  1. Ära karda – seakatk ei ohusta inimesi. Sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab kodu- ja metssigu. Kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.
  2. Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse liikmesriikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.
  3. Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Suuremat ohtu kujutavad endast isikud, kes külastavad naaberriigis sugulasi ja tuttavaid või käivad seal turul või laadal ja toovad kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha ja -tooteid. Kui sellise toidu jäägid satuvad loodusesse või seafarmi, on see otsese ohu allikas seakatku viiruse levikuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Vältida tuleks teadmata päritolu sealiha ostmist turgudel piirialadel.
  4. Hoia seafarmidest eemale! Kui olete viibinud teises riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, tuleks hoida eemale seafarmidest ja loomasööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võite olla viiruse edasikandjaks. Viirus on väliskeskkonna tingimustele väga vastupidav, säilides külmutatud lihas mitu aastat, soolatud lihas kuni 310 päeva, suitsutatud lihas kuni 6 kuud, mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud, loomakorjustel kuni 2 kuud, looma väljaheidetes kuni 11 päeva.
  5. Surnud või haiged loomad metsas. Kui leiad metsast surnud metssea, tuleks helistada kohaliku veterinaarkeskuse numbrile või VTA vihjetelefonil 605 4750. Peale looduses ja metsas viibimist tuleks puhastada oma riided ja jalanõud (juhul, kui tekib kahtlus, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheidetega) .

Loe edasi…

Keda ohustab sigade katk?

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja Toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabandab nii kodu- kui metssigu.  Loe edasi…

Üle 20 aasta ilmus eestikeelne raamat lüpsilehmade söötmise kohta

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) eestvedamisel ilmus eesti keeles Soome teadlaste-praktikute kirjutatud söötmisalane raamat „Lüpsilehma söötmine“. Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud küll paar teaduslikel uuringutel põhinevat artiklikogumikku, kuid lüpsilehmade söötmisõpetust süsteemselt käsitlev raamat seni puudus.

Spetsialistid selgitavad raamatus, kuidas söötmist kõige paremini optimeerida ja leida oma karjale sobivaim söötmismeetod.

Spetsialistid selgitavad raamatus, kuidas söötmist kõige paremini optimeerida ja leida oma karjale sobivaim söötmismeetod.

Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks on piimaveiste kasvatus, mis kuulub keskmiste väljalüpsi koguste järgi Euroopa riikide tippu. Piimatoodang on aga otseselt sõltuv söötmiskvaliteedist. Seega on raamatu ilmumine piimatootjate, nõustajate ning loomakasvatust õppivate noorte jaoks väga oluline.

Raamat „Lüpsilehmade söötmine“ aitab piimatootjaid söötmise planeerimisel, söötmise korraldamisel, hindamisel ja parandamisel. Raamatut on Eestis jagatud teadusasutustele, nõustajatele. Huvilistele on raamat kättesaadav Eesti Maaülikooli ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.

Raamat tõlgiti ja anti välja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 koolitus- ja teavitustegevuste (meede 1.1) raames.

Lisainfo:

Meriliis Liiv
Maaelu Edendamise Sihtasutus
5330 9171
meriliis.liiv@nouandeteenistus.ee

Kuula lisaks, kuidas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna professor Meelis Ots räägib Kuku raadio saates Kukkuv Õun lehmade õigest söötmisest.