Maailmas sureb iga kümne minuti järel üks inimene marutaudi

Eesti on alates 2013. aasta aprillist kuulutatud ametlikult marutaudivabaks riigiks. Samas on maailmas jätkuvalt riike, kus marutaud levib ning Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal üle 70 000 inimese. Probleemile tähelepanu­ juhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks. Seoses Eesti geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi meil tõenäoliselt kunagi lugeda minevikuprobleemiks,... Continue Reading →

Tõuaretus on tõstnud Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet

Tõuaretuse tulemusena on tänavu juba kahel korral jõudnud Eesti lehmad läbi aegade suurima üle 19 000 kilogrammise piimatoodanguni, 2013. aasta keskmine piimatoodang oli 8416 kg. Veel 10 aastat tagasi oli see 5693 kg.  Põllumajandusloomade aretuse peamine eesmärk on saavutada aretuses võimalikult produktiivsed ja majanduslikult tasuvad tõud. Oluline on tõsta loomade toodangut, parandada nende tervist ja vastupanuvõimet... Continue Reading →

Mida peaks iga inimene teadma seakatkust?

Sigade Aafrika katku kiire levik lõunapoolsetes naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas on tekitanud küsimusi ka inimestes, kes ei ole igapäevaselt elu- või töökoha tõttu seapidamisega kuidagi seotud ja seafarmi ei külasta. Sellised inimesed ei kanna kõigi eelduste kohaselt taudi edasi. Siiski on oluline meeles pidada mõned lihtsad asjad, millega saad kaasa aidata, et viirus edasi... Continue Reading →

Keda ohustab sigade katk?

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid - mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid. Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda... Continue Reading →

Üle 20 aasta ilmus eestikeelne raamat lüpsilehmade söötmise kohta

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) eestvedamisel ilmus eesti keeles Soome teadlaste-praktikute kirjutatud söötmisalane raamat „Lüpsilehma söötmine“. Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud küll paar teaduslikel uuringutel põhinevat artiklikogumikku, kuid lüpsilehmade söötmisõpetust süsteemselt käsitlev raamat seni puudus. Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks on piimaveiste kasvatus, mis kuulub keskmiste väljalüpsi koguste järgi Euroopa riikide tippu. Piimatoodang on aga... Continue Reading →

Millisel pullil on ilusaim tütar?

Aastaid või aastasadu on inimesed pidanud erinevaid väljanäitusi nii aiasaadustele või loomadele. Taasiseseisvumise aja paiku mõistsid Eestimaa tõuaretajadki, et ka neil peab midagi sellist olema, kirjutab Tõnu Põlluäär Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust.  Kuidas lehmad endale välismaa spetsialisti said Esimesed väljanäitused toimusid 14. juunil 1990 eesti punase tõu aretajatele ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju... Continue Reading →

Marutaud tapab aastas 70 000 inimest

Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) hinnangul hukkub marutaudi tõttu maailmas igal aastal kuni 70 000 inimest. Probleemile tähelepanu­juhtimiseks on OIE kuulutanud 28. septembri marutaudivastaseks päevaks. Enamik hukkunud 70 000 inimesest on arengumaadest pärit lapsed, kes on saanud hammustada marutõbistelt koertelt. OIE hinnangul peaks marutaudi vähenemiseks olema vaktsineeritud vähemalt 70% koertest.   Eesti marutaudivaba Marutaud on läbi aegade olnud... Continue Reading →

Mitu mesilasperet korjab täis Eesti meepurgid?

Iga tuhandes Euroopa Liidu mesilaspere elab Eestis, eelmise aasta seisuga oli Eestis 14 884 mesilasperet. 2010. aasta 1. maiks oli kõigil mesinikel esmakordselt kohustus teavitada PRIA põllumajandusloomade registrit oma mesilast, näidates ära ka peetavate mesilasperede arvu. See nõue aitab loomatervise eest vastutaval Veterinaar- ja Toiduametil saada paremat infot mesilate paiknemise ja perede arvu kohta, mis... Continue Reading →

Kasvuhormoon jääb EL loomakasvatuses keelatuks

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühise toidustandardite programmi, Codex Alimentariuse Komisjoni viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini (ladina k Ractopamine) kasutamise üle loomakasvatuses. Õigupoolest oli tegemist pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus. Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑