Arhiiv | Loomade tervis RSS for this section

Loomade raviks kasutatavate antibiootikumide müük Euroopas väheneb

Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam kui 20%, ei ole olukord Euroopas ühesugune. 25 riigist kuueteistkümnes on aastatel 2011–2016 veterinaarsete antibiootikumide müük vähenenud 5% või enam, samas kuues riigis on samal perioodil müük enam kui 5% kasvanud, kirjutab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul.

Arvestades müüdud antibiootikumide kogust loomade arvu kohta, oli Eesti 2016. aastal Euroopa 30 riigi hulgas 18. kohal.

Euroopa Ravimiameti (EMA) andmetel müüdi Eestis veterinaarseks otstarbeks 2016. aastal antibiootikume 3% vähem kui aastal 2011, sealjuures kuni aastani 2014 müük suurenes ja aastatel 2014–2016 vähenes.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on aga inimeste raviks kasutatavate antibiootikumide tarvitamises Eesti Euroopa kolme madalaima kasutusega riigi seas (arvestatuna defineeritud päevadooside arvuna 1000 inimese kohta ööpäevas).

tabletid-publicdomainpictures-pixabay_0

Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Advertisements

Mesilaste vähenemist saab pidurdada

Mesilaselaadsete populatsioonid on viimaste aastakümnetega maailmas vähenenud, mis pikemas perspektiivis mõjutab nii looduslikke kui ka kultuurtaimi. Taimede mitmekesisuse vähenemine mõjutab omakorda ka teisi nendest sõltuvaid organisme ning toob seega kaasa laialdasema mitmekesisuse languse. Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust, sh toiduressursi ja elupaikade kadu, agrokemikaale, kliimamuutusi, patogeene, parasiite. Suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada mitme teguri koosmõju. Sellest, kuidas tolmeldajate vähenemist pidurdada, kirjutab Maablogis maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Reelika Päädam.

Toetatakse mesilaste korjealade rajamist

Eesti maaelu arengukava vahenditest on alates 2015. aastast olnud võimalus taotleda toetust mesilaste korjealade rajamiseks. Mesilasperede lähedusse loodav õietolmu ja nektarit pakkuv toiduallikas aitab tõsta mesilaste vastupidavust haigustele, kahjuritele ja keskkonnast tulenevatele kahjulikele mõjudele.

1

Foto: Angelika Pedosk

Loe edasi…

Eestis toodetud kanamunadest ja linnulihast fiproniili jääke ei leitud

Eelmise aasta suvel tuvastati mitmes ELi ja mõnes kolmanda riigi linnufarmis fiproniili sisaldava vahendi kasutamine punase lesta tõrjeks ilma kasutusloata, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Sille Vahter.

Fiproniil on akaritsiid (toimeaine lestade ja puukide tõrjeks), mida aga ei ole lubatud kasutada toiduloomadel. Lisaks kahtlustati ka teiste sarnaste toimeainete võimalikku väärkasutust. Juhtum puudutas ka Eestit, sest Eestisse tarniti Saksamaa päritolu fiproniili jääke sisaldavat munasegu.

_9173778

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

töö ei karda vanust

Foto: Timo Anis

Loe edasi…

Liigne antibiootikumide tarbimine on üks üleilmse resistentsusprobleemi alustalasid

Võime ravimite toimele vastu panna ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvav probleem. Tegevused, mis aitaksid antibiootikumide kasutamist vähendada, antibiootikume mõistlikult kasutada ning resistentsust vähendada hõlmavad endas hügieenimeetmeid, mõistlikult planeeritud antibiootikumravi, õige ravimi valikut. Kõige olulisem on aga inimesi koolitada, kirjutab omanimelisest loomakliinikust Janne Orro.

role_to_play_Infographic_FA_171012_et_C-1

Igaüks saab aidata antibiootikumiresistentsust ennetada.

 

Loe edasi…

Lindude gripi oht ei ole möödas

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on õnneks proovide vastused negatiivsed olnud. Kuigi alates eilsest võib kodulinde taas õues pidada, ei ole lindude gripi oht möödas, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on  lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

WTO otsus tunnustab seakatku tõrjeks rakendatud tsoneerimise põhimõtteid 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Seoses sigade Aafrika katku levikuga Baltimaades ja Poolas keelas Venemaa 2014. aastal järk-järgult kogu Euroopa Liidust nii elussigade kui sealiha ja -toodete impordi, põhjendades seda seakatku ohtliku levikuga EL-s ning vajadusega kaitsta haiguse levikut Vene territooriumile (Venemaal oli selleks ajaks SAK juba mitmel pool levinud). Samal aastal algas ka EL ja Venemaa vaheline vaidlus, kui Euroopa Komisjon peamiselt Eesti ning Poola nõudmisel algatas WTO-s ametliku konsultatsioonimenetluse (vaidlusmehhanismi esimene aste) seoses 2014. aasta jooksul Venemaa kehtestatud impordipiirangutega Poolast ning Balti riikidest pärinevale sealihale- ja toodetele. Aastal 2017 on see vaidlus saanud lõpliku pitseri WTO-s, kuna  apellatsioonikohus on WTO kohtuvaidluse viimane instants.

emis põrsastega

EL-Venemaa WTO kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Venemaal oli õigus keelduda nelja seakatku nakatunud riigi tsoneerimisplaanist, mis pidi tagama ekspordivõimaluse EL seakatku vabadest piirkondadest. Foto: T. Sammal

Loe edasi…

Euroopas hakatakse piirama antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses

Maailmas üha kasvava antibiootikumiresistentsuse ohu tõttu otsitakse Euroopas võimalusi antibiootikumikasutuse piiramiseks ka loomakasvatuses. Eestis on veterinaarravimitena looma kohta müüdavate antibiootikumide kogused Euroopa riikide võrdluses seni veel tagasihoidlikud, kuid vähendada tuleb just selliste antibiootikumide kasutamist, mis on vajalikud ka inimeste ravis, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo peaspetsialist Piret Aasmäe.

Mis on antibiootikumiresistentsus?

Mikroobide resistentsus ehk AMR (ingl. k. antimicrobial resistance) on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. Alates penitsiliini kasutusele võtmisest 1940. aastal, on antibiootikumide kasutamine infektsioonide ravimisel nii inimestel kui loomadel olnud olulise tähtsusega.  Pärast 1970. aastat on  aga penitsiliini jt antibiootikumide kasutamine tõsiselt ohustatud resistentsete bakterite tõttu. Euroopa Liidus sureb igal aastal selliste bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest. Täiendavaid ravikulusid ja kahju tootlikkuse vähenemise tõttu hinnatakse 1.5 miljonile eurole aastas.

Antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele.

Loe edasi…

Teadlane: Antibiootikumiresistentsus on tõsiseks ohuks inimeste tervisele

Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.

Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.

Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem

Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.

Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Teraviljakäitlejad saavad seakatku leviku riski vähendada

Eesti metssigade seas levib sigade Aafrika katk ning viiruse kontsentratsioon looduses on endiselt kõrge. Seetõttu on suur oht, et ka põllul kasvav tera- ja kaunvili võib viirusega saastuda põllule sattunud haige metssea kehaeritiste või seakatku surnud loomade korjuste tõttu. Seda, kuidas maandada seakatku viirusega saastunud teraviljaga seotud taudi leviku riske, selgitab Maaeluministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eda Ernes.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade, sh lemmikloomana peetavate sigade ja metssigade viirushaigus. Kuni 100% nakatunud sigadest sureb. Seakatku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Viirus võib edasi kanduda ka näiteks viirusega saastunud transpordivahendite, seadmete ja söödaga, sealhulgas katkuviirusega saastunud teraviljaga.

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Loe edasi…