Arhiiv | Loomade tervis RSS for this section

Lindude gripi oht ei ole möödas

Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus. Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) teavitatakse aeg-ajalt surnud uluklindudest, siiani on õnneks proovide vastused negatiivsed olnud. Kuigi alates eilsest võib kodulinde taas õues pidada, ei ole lindude gripi oht möödas, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Lindude grippi on enim diagnoositud Saksamaal, Austrias, Taanis ja Ungaris. Lisaks on lindude grippi diagnoositud meie naabrite juures Soomes, Rootsis ning ka Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis ja Ukrainas. Sellest aastast on  lisandunud lindude gripi juhtumitega riikide hulka ka Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblast.

Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist. Seni ei ole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Advertisements

WTO otsus tunnustab seakatku tõrjeks rakendatud tsoneerimise põhimõtteid 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Seoses sigade Aafrika katku levikuga Baltimaades ja Poolas keelas Venemaa 2014. aastal järk-järgult kogu Euroopa Liidust nii elussigade kui sealiha ja -toodete impordi, põhjendades seda seakatku ohtliku levikuga EL-s ning vajadusega kaitsta haiguse levikut Vene territooriumile (Venemaal oli selleks ajaks SAK juba mitmel pool levinud). Samal aastal algas ka EL ja Venemaa vaheline vaidlus, kui Euroopa Komisjon peamiselt Eesti ning Poola nõudmisel algatas WTO-s ametliku konsultatsioonimenetluse (vaidlusmehhanismi esimene aste) seoses 2014. aasta jooksul Venemaa kehtestatud impordipiirangutega Poolast ning Balti riikidest pärinevale sealihale- ja toodetele. Aastal 2017 on see vaidlus saanud lõpliku pitseri WTO-s, kuna  apellatsioonikohus on WTO kohtuvaidluse viimane instants.

emis põrsastega

EL-Venemaa WTO kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Venemaal oli õigus keelduda nelja seakatku nakatunud riigi tsoneerimisplaanist, mis pidi tagama ekspordivõimaluse EL seakatku vabadest piirkondadest. Foto: T. Sammal

Loe edasi…

Euroopas hakatakse piirama antibiootikumide kasutamist loomakasvatuses

Maailmas üha kasvava antibiootikumiresistentsuse ohu tõttu otsitakse Euroopas võimalusi antibiootikumikasutuse piiramiseks ka loomakasvatuses. Eestis on veterinaarravimitena looma kohta müüdavate antibiootikumide kogused Euroopa riikide võrdluses seni veel tagasihoidlikud, kuid vähendada tuleb just selliste antibiootikumide kasutamist, mis on vajalikud ka inimeste ravis, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduhügieeni büroo peaspetsialist Piret Aasmäe.

Mis on antibiootikumiresistentsus?

Mikroobide resistentsus ehk AMR (ingl. k. antimicrobial resistance) on olukord, kus antimikroobsed ained, nt antibiootikumid enam mikroobide vastu ei mõju. Alates penitsiliini kasutusele võtmisest 1940. aastal, on antibiootikumide kasutamine infektsioonide ravimisel nii inimestel kui loomadel olnud olulise tähtsusega.  Pärast 1970. aastat on  aga penitsiliini jt antibiootikumide kasutamine tõsiselt ohustatud resistentsete bakterite tõttu. Euroopa Liidus sureb igal aastal selliste bakterite tõttu hinnanguliselt 25 000 inimest. Täiendavaid ravikulusid ja kahju tootlikkuse vähenemise tõttu hinnatakse 1.5 miljonile eurole aastas.

Antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel loomakasvatuses tekkinud resistentsed bakterid võivad levida edasi ka inimestele.

Loe edasi…

Teadlane: Antibiootikumiresistentsus on tõsiseks ohuks inimeste tervisele

Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.

Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.

Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem

Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.

Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Teraviljakäitlejad saavad seakatku leviku riski vähendada

Eesti metssigade seas levib sigade Aafrika katk ning viiruse kontsentratsioon looduses on endiselt kõrge. Seetõttu on suur oht, et ka põllul kasvav tera- ja kaunvili võib viirusega saastuda põllule sattunud haige metssea kehaeritiste või seakatku surnud loomade korjuste tõttu. Seda, kuidas maandada seakatku viirusega saastunud teraviljaga seotud taudi leviku riske, selgitab Maaeluministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eda Ernes.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade, sh lemmikloomana peetavate sigade ja metssigade viirushaigus. Kuni 100% nakatunud sigadest sureb. Seakatku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Viirus võib edasi kanduda ka näiteks viirusega saastunud transpordivahendite, seadmete ja söödaga, sealhulgas katkuviirusega saastunud teraviljaga.

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Loe edasi…

Teraviljade valmimine suurendab seakatku leviku riske

Sigade Aafrika katku leviku suvine kõrgaeg jääb saagikoristusajale, mil viljad valmivad ja metssead tulevad põldudele sööma. Seepärast peavad nii loomapidajad kui teraviljakasvatajad sel ajal bioohutusele erilist tähelepanu pöörama, kirjutab Maaeluministeeriumi loomatervise büroo juhataja Enno Piisang.

Sööda ja teraviljaga seotud seakatku leviku riske on võimalik maandada vaid bioohutusnõuete hoolsal järgimisel.

Uudsevilja kasutamine söödaks vaid teatud tingimustel

Sigade söötmiseks tohib kasutada sööta, mida on 30 päeva jooksul enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud nii loomade kui võimalikku viirust edasikandvate inimeste juurdepääs sellele, või mida on kuumtöödeldud väljaspool farmi territooriumit viiruse hävitamiseks piisaval meetodil.

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Foto: Heidi Salujõe. Allikas: Looduskalender, Aasta looma fotovõistlus 2015

Teadlaste hinnangul hävib viirus teraviljas, kui seda kuivatatakse maksimaalsetel lubatud temperatuuridel. Et enamasti on kuivatustemperatuurid madalamad, siis tuleks vilja pärast kuivatamist ohutuse tagamiseks veel vähemalt kuu jooksul hoiustada, enne kui seda võiks kasutada seasöödaks. See tähendab, et põllult värskelt koristatud uudsevilja on keelatud loomadele sööta.

Loe edasi…

Ka ühe sea pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid

Kuigi alates eelmise aasta septembrikuust pole uusi sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigadel avastatud, püsib seakasvatustele endiselt väga suur oht. Seepärast peab iga loomapidaja kõiki riske ja nende riskide maandamiseks vajalike investeeringute mõttekust hoolega kaaluma ja arvestama, et ka jõulusigade pidamisel tuleb kõiki nõudeid täita, kirjutab VTA loomakaitse, loomatervise ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Suve lähenemine suurendab seakatku leviku riski

Veterinaar- ja Toiduamet diagnoosib igal nädalal sigade Aafrika katku kümnetel metssigadel erinevates Eesti piirkondades. See näitab, et viiruse kontsentratsioon looduses on väga kõrge ja seakatku oht pole kuhugi kadunud. Vastupidi – oht uuteks puhanguteks on niisama suur kui aasta tagasi. Vaatamata sellele, et viimased taudipuhangud koduseafarmides diagnoositi enam kui pool aastat tagasi, ei tohiks ükski seakasvataja valvsust kaotada.

Loe edasi…

Marutaudi vastu vaktsineerimine päästab lemmiklooma elu

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Kuna aga taud on jätkuvalt laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, peame pidevalt ennetama haiguse taaslevimist Eestisse. Selleks viib Veterinaar- ja Toiduamet kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastaste vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel, kuid endiselt on vajalik ja kohustuslik ka lemmikloomade vaktsineerimine, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti marutaudi projektijuht Enel Niin.

Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enimkardetud nakkushaigusi maailmas, kuna sellesse võivad ühtviisi nakatuda nii kõik loomaliigid kui ka inimene.

Kuidas marutaud levib?

Marutaud levib nakatunud looma süljega. Kõige tavalisemalt kandub haigustekitaja üle, kui marutaudis loom kedagi pureb. Samuti on võimalus haigust saada, kui marutaudi nakatunud looma sülg satub värskele haavale, silma või suhu. Juhul, kui viivitamatult peale nakatumist ei järgne vaktsineerimist, sügavate haavade puhul ka immuunseerumi manustamist  või ei ole hammustatu eelnevalt vaktsineeritud, lõpeb haigus alati surmaga.

Sõltumata sellest, kas marutaudi nakkust  kannab konkreetses maailmajaos põhiliselt koer, rebane, mangust, kährikkoer, pesukaru või muu loomaliik, on reeglina üle 90% marutaudi surnud inimestest saanud haiguse  koerahammustuste tõttu.

Loomaomanikud alahindavad ohtu

Selleks, et marutaudijuhtumeid koduloomade ning inimeste hulgas vältida, on Eestis alates aastast 1953 kuni seniajani kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik. Kuna Eesti piiri taga Venemaal on marutaud nii kodu- kui metsloomade seas laialt levinud, siis ei marutaudioht ka Eesti jaoks kuhugi kadunud. Marutaud on levinud paljudes teistes riikides nii kaugemal kui ka lähemal näiteks Ukrainas, Valgevenes, USA-s, Poolas, Indias, Marokos jm. Suures plaanis vaadates on riike, mis on marutaudi nakatunud, kordades rohkem, kui neid, kus seda ohtlikku nakkushaigust ei esine. Seetõttu on ka lemmikloomade vaktsineerimine siiani kohustuslik.

Koduloomade vaktsineerimine aastatel 2006-2015. Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Koduloomade vaktsineerimine aastatel 2006-2015. Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet

Loe edasi…

Euroopasse jõudis hirvlaste krooniline kurtumushaigus

Aprilli alguses teatas Norra Veterinaarinstituut hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse ehk CWD (ingl. k. Chronic Wasting Disease in cervids) diagnoosimisest põhjapõdral Lõuna–Norras Nordfjella populatsioonis. Norras diagnoositud CWD näol on tegu esimese haigusjuhtumiga Euroopas, samuti on see esimene haigusjuhtum maailmas, mis on tuvastatud põhjapõtradel, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiubüroo peaspetsialist Olga Piirik.

Norras tuvastatud haigusjuhtum sai alguse, kui 2016. aasta märtsi keskel valiti täiskasvanud haige emane põhjapõder (Rangifer tarandus tarandus) välja identifitseerimiseks ja registreerimiseks GPS-seadmega helikopteri abil. Läbiviidud menetluse käigus loom suri ning tema korjus viidi Norra Veterinaarinstituuti lahanguks ja edasiseks uurimiseks.

Foto: pixabay.com

Foto: pixabay.com

Alati surmaga lõppev hirvlaste prioonhaigus

Hirvlaste krooniline kurtumushaigus kuulub närvikude kahjustavate haiguste gruppi, mis lõppevad alati surmaga. Selliseid haigusi esineb inimestel ja loomadel ning neid nimetatakse transmissiivseteks spongiformseteks entsefalopaatiateks e. TSE-deks. Haiguse tekitajaks on nakkuslik valguosake e. prioon, mis nakatumisejärgselt põhjustab spongiformset ehk käsnjat ajukahjustumist nii loomadel kui inimestel. Prioon on nakkuslik valguosake, mis põhjustab haigetel loomadel ajukahjustusest tingitud närvinähud ja kurtumuse, mis lõpeb alati surmaga.

Loe edasi…

Kuidas otsustatakse seakatku tõttu hukatud sigade matmine?

Kas matta taudikoldes hukatud sigu või mitte, otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Selleks kaalutakse kõiki seotud riske, sh nii taudi edasikandumise riski kui ka veekaitsega seotud aspekte. Otsuse teeb kohalik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuuluvad nii Veterinaar- ja Toiduameti kui Keskkonnaameti esindajad, kirjutab Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja Harles Kaup.

Komisjon kaalub kõiki võimalikke tegureid: käideldavate jäätmete kogust, transportimisega seotud riske, loomsete jäätmete käitleja AS Vireen jõudlust korjuste kahjutustamisel, keskkonnakaitselisi aspekte jäätmete matmisel. Lõpptulemus peab välistama taudi edasikandumise riski jäätmete transportimisel ja tagama veekaitse matmisel.

Kahjutustamise meetod sõltub konkreetsest olukorrast

Valmistudes võimalikeks taudipuhanguteks farmides kaardistas Keskkonnaamet juba alates 2014. aasta kevadest võimalikke matmispaiku, kuhu oleks võimalik hukatud sigade korjuseid matta. Esimeseks ja eelistatuimaks variandiks taudiohtlike korjuste kahjutustamisel (nagu ka metssigade puhul) on sigade kohapeal matmine, et välistada taudi edasikandumise riski transpordil. Kõik sõltub aga konkreetsest juhtumist – hukatavate sigade kogusest, farmi asukohast ning alternatiivsete võimaluste olemasolust.

SAK matmispaik Torma valla näitel.

SAK matmispaik Torma valla näitel.

Loe edasi…