Arhiiv | Maaelu RSS for this section

Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik

Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Viljandimaa_MeelisViht

Foto: Meelis Viht

Loe edasi…

Advertisements

Sortide registreerimisega võideldakse sordipettustega

Kõigil meil on omad eelistused – üks armastab „Liivi kuldrenetti“, teine „Valget klaarõuna“, kolmas soovib maakoju tingimata just vanaema aias kasvanud tikripõõsast. Samas ei soovi me olukorda, kus näiteks klaarõuna istiku ostmisel oleks mõne aasta pärast sügisel puu otsas hoopis punapõsksed õunad. Seepärast on Maaeluministeerium viimastel aastatel pühendunud puuviljanduses sellele, et parandada paljundusmaterjali tootmise jälgitavust ja tõsta tarbija silmis turu usaldusväärsust. Sordinime teadmise vajalikkusest ja sordiehtsuse olulisusest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

valge klaarõun

Foto: Merjan Savila

Loe edasi…

Kuidas ööpimeduses mullaharimine aitab vähendada põldude umbrohtumist?

Umbrohud on taimekasvatajale lakkamatult nuhtluseks ja kahjustavad pidevalt saaki. Umbrohutõrje teadus ja tehnoloogia on tänapäeval kõrgelt arenenud ja tõhusad, kuid enamasti arenenud mahetootjatele sobimatute keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise suunas. Seetõttu on üha rohkem mahetootjaid, kes lisaks harjumuspärastele umbrohutõrje võtetele kasutavad ka uusi keskkonnasäästlikke meetmeid, sealhulgas mulla harimist pimedas.

Kuna 2017. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 199 947 hektarit ehk 20% kogu Eesti põllumajandusmaast, pakub mulla pimeharimine meile erilist huvi, kirjutab emeriitdotsent Jaan Kuht. Selle meetodi liitmisest integreeritud umbrohutõrjesse võiks tulla tulu ja seda eriti maheviljeluses.

pmvili1-192

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

PMvili1-123 Katrin Press

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Põllumajandustootjate ootused maaelu arengukava toetustele

Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2017. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel põllumajandustootjate hulgas küsitluse, mille üks eesmärke oli koguda tagasisidet maaelu arengukava toetuste kohta.  Küsitluse tulemustest selgub, et põllumajandustootjate arvates peaks põllumehe elukutse olema ühiskonnas rohkem väärtustatud, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Vivia Aunapuu-Lents.

Põldoa põld

Foto: Vahur Mõttus

Loe edasi…

Globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus

Maailma toidupäeval esitleti Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peakorteris ülevaateid toiduga varustatuse olukorrast maailmas. Neist selgub, et  nälja või kroonilise alatoitumise all kannatab maailmas 820 miljonit inimest, samal ajal kui 1,3 miljardit on ülekaalulised ja 670 miljonit rasvunud. Seda, milline on globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus, refereerib Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova.

FAO ja teised Roomas paiknevad ÜRO organisatsioonid kutsuvad üles aktiivselt tegutsema, et kaotada maailmas nälg aastaks 2030. Selleks peavad valitsused looma tingimused suuremaks ja kestlikumaks investeerimiseks põllumajandusse ning edendama sotsiaalprogramme haavatavamate ühiskonnagruppide tarvis nii maal kui ka linnas. 70% maailma vaestest elab maapiirkondades. Põllumajandustootjad, sealhulgas ka väikefarmerid ja peretalud, peaksid rakendama kaasaegseid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, et suurendada tootlikkust ja sissetulekuid. Valitsused peaksid tagama toodangu kättesaadavuse nii kodu- kui ka välisturul. Alatoitumine ei ole sugugi ainult kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki FAO liikmesriike.

PMvili1-141 Katrin Press

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Mesilaste heaolu sõltub koostööst

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled –  nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud  – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Teavita teadlikult

Põllutööd on Eestis täies hoos ja sellega seoses on suurenenud ka Põllumajandusametile laekunud kaebuste arv, kirjutavad  Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp ja Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Kahjuks on viimasel ajal levinud arusaam, justkui päevasel ajal ei tohikski taimekaitsetöid teostada. Tihti helistatakse ja kaevatakse ametile juba siis, kui märgatakse pritsi küla vahel liikumas. Päevasel ajal taimekaitsevahendi pritsimine ei ole keelatud, tuleb vaid arvestada nõutud tingimuste ja sobilike ilmastikuoludega. Iga prits põllul ei riku reegleid; lisaks kasutatakse taimekaitseseadmeid ka väetiste laotamiseks. Ka mesilaste hukkumistel on mitmesuguseid põhjuseid. Ilma taimekaitsevahenditeta pealegi põllumajanduses toime ei tule. Samal ajal on väga oluline, et kõik hukkumisjuhtumid oleksid registreeritud, sest vaid nii on ametlikult võimalik tuvastada nende põhjused.

mesi_KatrinPress-16

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Kalasadamate uuendamise toetamine on aidanud säilitada rannakalanduse traditsioone

Eesti rannajoone pikkus ja mitmekesise kalavaruga siseveekogude rohkus on ajast aega võimaldanud rannikukogukondadel tegeleda kalapüügiga. Välja on kujunenud pikaajalised püügitraditsioonid, kutselise kaluri amet ning olulisemad kohad, kust kala maale tuuakse. Et kala meie lauale jõuaks, tehakse kalasadamates rasket ja tänuväärset tööd. Kalasadamate uuendamise toetamise olulisusest ja rannakalanduse traditsioonide säilimisest kirjutab Maablogis kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo nõunik Liis Reinma.

A12A3416

Foto: Maaeluministeerium.

Loe edasi…

Avatud talude päev: tule meile külla!

Juba neljandat korda avavad talud oma uksed ja südamed ning kutsuvad kõiki külla oma tegemisi uudistama.

22. juulil 2018 toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev, kus külalisi võtab vastu pea 300 talu ja põllumajandustootmist. Külalisi ootavad nii suuremad farmid kui ka väiksemad talud, põnevad loomad ja taimed, vinge põllumajandustehnika, päris talutoit, ekskursioonid, töötoad ja veel palju põnevat. Avatud talude päev annab hea võimaluse näha, kuidas kasvab ja valmib kodumaine toit ning mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte.

FB cover

Loe edasi…