Arhiiv | Mullakaitse RSS for this section

Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse

Nii lausus Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt, kui ta 1935. aastal Ameerika mullakaitse seadusele alla kirjutas. Maailma rahvastiku kasvades pööratakse põllumajandusmaale kui piiratud ressursile järjest enam tähelepanu. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50−70% rohkem toitu. Kui siiani on täiendav põllumajandusmaa kasutuselevõtt ja põllumajanduse tootlikkuse kasv kasvavat toiduainete nõudlust rahuldanud, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Sellest, et järjest olulisemaks muutub küsimus, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt.

kartuli_KatrinPress-14

Foto: Katrin Press.

Loe edasi…

Muld kui elurikkuse alustala

Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimub ELi põllumajandusministrite mitteametlik kohtumine, kus muuhulgas arutatakse, kuidas põllumajandussektor saab ELi ühise põllumajanduspoliitika kaudu panustada kliimaeesmärkide täitmisse.  Muldadest ja sellest, et mulda on hakatud varasemaga võrreldes enam tähtsustama kui üht peamist meie olemasolu jaoks vajalikku osa keskkonnast, kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Eike Lepmets.

Meie põhjanaaber Soome on võtnud sarnaselt paari aasta taguse Eesti eesistumisega põllumajanduse puhul fookusesse muldade teema. Ka Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtivas arengukavas (PõKa 2030), mille koostamine on lõpusirgel, on mullavaldkonnale märkimisväärselt tähelepanu pööratud.

muld

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Muldade happesus ületab põllutaimede taluvuspiiri

Üks oluline mulla seisundi näitaja on kaltsiumisisaldus, millega arvestamine võimaldab lubiväetisi kasutada täpsemalt − vastavalt mulla vajadustele. Kaltsium on mullale ja taimedele sama tähtis kui näiteks inimesele, kuna mõlemal tekivad kaltsiumipuudusel terviseprobleemid. Muldade happesustki taluvad taimed vaid teatud piirini ja seetõttu on muldi vaja pidevalt lubjata, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur Valli Loide.

Kahjustunud odrapõld

Mulla happesusest (pH 3,9; Ca 110 mg/kg) kahjustatud odrapõld. Foto: Ahti Nurm

Loe edasi…

Eesti suunab Euroopa Liidu tähelepanu muldade kaitse vajalikkusele

2050. aastaks on maailmas 9 miljardit inimest, kelle toitmiseks tuleb toota kuni 70% rohkem toitu. Samas on ressurss selle tootmiseks piiratud. Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem, sest potentsiaalsed piirkonnad asuvad Sahara-aluses Aafrikas ning Lõuna-Ameerika vihmametsades. Euroopa Liidu tasandil selle küsimusega küll tegeletakse, kuid ühtne mullapoliitika puudub, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

mullapäev

Loe edasi…