Taimekaitsevahendeid ei tasu karta. Tuleb vaid teada, kuidas neid õigesti kasutada.

Põllumajandusametis töötab üle Eesti eri maakondades 14 ametnikku, kes tegelevad iga päev sellega, et inimeste ja loomade tervis ning keskkond ei satuks ohtu. Nimelt on üks ameti ülesannetest teha järelevalvet nii taimekaitsevahendite turustamise kui ka kasutamise üle. Sellest, kuidas möödus ametnike aasta, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Foto: Katrin Press

Advertisements

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis võrdluses Euroopa Liidu ja maailmaga

Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse, millised on muutuse seosed ilmastikuga, kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ja olukorrast maailmas üldisemalt kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus 2017. aastal vähenes

Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit.

Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem. (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).

2017. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid

• umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,
• seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,
• kasvuregulaatorid 13%,
• putukatõrjevahendid 4%.

Umbrohutõrjevahendite üldine turustatud kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes oluliselt ja seda eelkõige glüfosaadi arvelt, mida turustati koguni 38% vähem. Paari varasema aastaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud ka putukatõrjevahendite kogus. Seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogus näitab aga viimastel aastatel suurenemise trendi.

Kalanduse säästlikkuse tagab poolte koostöö

21. november on ÜRO Toidu ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ülemaailmne kalanduspäev. Selle päeva tähistamine sai alguse 1998. aastal kohalike kalurikogukondade algatusel arengumaades, et tõmmata tähelepanu kalandusele mitte ainult kaluri elukutse, vaid ka üldise elulaadi võtmes. On teada, et kalatooted on ühed maailma toiduturu tähtsamatest kauplemisartiklitest. Kalatoodete tootmine saavutas 2016. aastal kõigi aegade suurima mahu, küündides 171 miljoni tonnini. Suur nõudlus kala ja kalatoodete järele ühes kallinenud hindadega tõstsid globaalse kalakaubanduse väärtuse 152 miljardi USA dollarini. Tänasel ülemaailmsel kalanduspäeval on igati asjakohane vaadata otsa statistikale ja teadvustada trende, mis kalanduse üleüldist arengut tagant tõukavad, aga samas kõikidele pooltele kalanduse majandamisel tõsiseid katsumusi esitavad; sellest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Kristi Ilves.

Kalanduse abil nälja ja vaesuse vastu

Loomade raviks kasutatavate antibiootikumide müük Euroopas väheneb

Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam kui 20%, ei ole olukord Euroopas ühesugune. 25 riigist kuueteistkümnes on aastatel 2011–2016 veterinaarsete antibiootikumide müük vähenenud 5% või enam, samas kuues riigis on samal perioodil müük enam kui 5% kasvanud, kirjutab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul.

Arvestades müüdud antibiootikumide kogust loomade arvu kohta, oli Eesti 2016. aastal Euroopa 30 riigi hulgas 18. kohal.

Euroopa Ravimiameti (EMA) andmetel müüdi Eestis veterinaarseks otstarbeks 2016. aastal antibiootikume 3% vähem kui aastal 2011, sealjuures kuni aastani 2014 müük suurenes ja aastatel 2014–2016 vähenes.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel on aga inimeste raviks kasutatavate antibiootikumide tarvitamises Eesti Euroopa kolme madalaima kasutusega riigi seas (arvestatuna defineeritud päevadooside arvuna 1000 inimese kohta ööpäevas).

Foto: pixabay.com

Globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus

Maailma toidupäeval esitleti Roomas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO peakorteris ülevaateid toiduga varustatuse olukorrast maailmas. Neist selgub, et  nälja või kroonilise alatoitumise all kannatab maailmas 820 miljonit inimest, samal ajal kui 1,3 miljardit on ülekaalulised ja 670 miljonit rasvunud. Seda, milline on globaalne olukord migratsioonis, põllumajanduses ja maaelu arengus, refereerib Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Galina Jevgrafova.

FAO ja teised Roomas paiknevad ÜRO organisatsioonid kutsuvad üles aktiivselt tegutsema, et kaotada maailmas nälg aastaks 2030. Selleks peavad valitsused looma tingimused suuremaks ja kestlikumaks investeerimiseks põllumajandusse ning edendama sotsiaalprogramme haavatavamate ühiskonnagruppide tarvis nii maal kui ka linnas. 70% maailma vaestest elab maapiirkondades. Põllumajandustootjad, sealhulgas ka väikefarmerid ja peretalud, peaksid rakendama kaasaegseid, keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid, et suurendada tootlikkust ja sissetulekuid. Valitsused peaksid tagama toodangu kättesaadavuse nii kodu- kui ka välisturul. Alatoitumine ei ole sugugi ainult kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki FAO liikmesriike.

Foto: Katrin Press

Mesilaste heaolu sõltub koostööst

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled –  nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud  – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

Foto: Karolin Lillemäe

Vesiviljelusega säästva arengu suunas

Maailma kasvava rahvastiku valguses on ülemaailmsetest probleemidest üks olulisemaid inimkonna varustamine toiduga. Üks oluline toiduallikas maailmas on kalapüük ja kuna kalavarud järjest vähenevad, siis nähakse vesiviljeluses lahendust mitmele murekohale. Olukorrast kalanduses, ees seisvatest katsumustest ja vesiviljeluse tulevikust kirjutab Maablogis Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Tuuli Teppo.

Fotod: Maaeluministeerium

Hiina Rahvavabariik mõjutab kalandust järgmised kümme aastat

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koostöös on valminud põllumajandussektori, sh kalapüügi- ja vesiviljelussektori prognoos aastateks 2018–2027, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Oluline muutus eelnevate prognoosidega võrreldes on toimunud Hiina kalandust puudutavas. Nimelt on Hiina Rahvavabariik oma XIII viisaastakuplaanis (2016–2020) seadnud eesmärgiks parandada kalandussektori tõhusust ja elujõudu. Seatud eesmärk mõjutab vesiviljelustoodangu mahtude ja püügikoguste vähenemist.

Vaatamata kalapüügitoodete hindade alanemisele vesiviljelustoodang kallineb

Turustatud kala, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hinnad kallinevad aastatel 2018–2027 keskmiselt 2% aastas (joonis 1). Kalapüügitoodete hinnad mõnevõrra isegi odavnevad (u ‑0,85%), kuid vesiviljelustoodang kallineb 2,3%. Kalaõli hinda mõjutab õliseemnetaimede turg; viimasest on saanud kalaõlile suur konkurent alates 2012. aastast. Kalajahu ja -õli hinnad on olnud alates 2013. aastast languses, kuid perioodil 2018–2027 on ette näha mõningast tõusu (u 2% aastas).

Joonis 1. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nominaal- ja reaalhinnadünaamika 2002–2027 (dollarit tonni kohta)

Tuntud puuvilja- ja marjasorte saab tasuta registreerida 2018. a lõpuni

Alates 2019. aastast ei tohi enam müüa registreerimata puuvilja- ja marjasortide istikuid. Samas saab tuntud sorte Põllumajandusameti peetavas sordiregistris tasuta registreerida veel selle aasta lõpuni. Seega on viimane aeg üle vaadata oma turustatav paljundusmaterjal ja istikusortide nimekiri, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

Puuvilja- ja marjaistikute tootmist reguleerivates õigusaktides on tehtud muudatus, mille eesmärk on tõsta turu usaldusväärsust. Euroopa Liidus käivitus 2008. aastal ulatuslik selgitustöö sihiga saada teada kasvatatavad sordid, kirjeldada nende omadused ja need registreerida. Istiku ostmisel on oluline teada saada nii sordinimi kui ka selle sordiehtsus vältimaks olukorda, kus ostes õunapuuistiku sordinimega „Valge klaarõun“ on sügisel puu otsas punapõsksed õunad.

Fotod: Merjan Savila

OECD-FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoos aastateks 2018–2027

OECD peasekretär Angel Gurría ja FAO peadirektor José Graziano da Silva esitlesid 3. juulil Pariisis värsket OECD-FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosi aastateks 2018–2027. Väljaanne kajastab pikemas, tulevikku suunatud vaates maailma põllumajanduses toimuvaid arenguid, kirjutavad Katre Kirt ja Joosep Lukk Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.

Perioodi 2018–2027 kajastava ülevaate peamine sõnum on põllumajandussaaduste hindade madal tase võrreldes eelmise kümnendiga. Prognoositakse nominaalhindade* aeglast tõusu, kuid mitmel põhjusel, eelkõige nõudlusest suurema pakkumise tõttu reaalhinnad** langevad. Samuti tuuakse ülevaates välja, et põllumajanduskaupadel on suur roll rahvusvahelise toidujulgeoleku tagamisel ning järjest olulisemaks eesmärgiks kujuneb kestlik põllumajandus, kuna olulised loodusressursid nagu mullastik, bioloogiliselt mitmekesised metsad ja ookeanid, puhas vesi ja õhk on väga pikaldaselt taastuvad või isegi taastumatud.

Foto: Pixabay