Sordilehte võeti kohalikud sordid “Ando” ja “Vanaema hernes”

Ülemaailmselt tunnustatakse kohalike kultuurtaimede geneetiliste ressursside säilitamise vajadust. Sordilehte on võimalik võtta lihtsustatud korras vanad sordid, mida soovitakse kasutuses hoida ning mille paljundusmaterjali on soov toota ja turustada geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sortidena ehk säilitussortidena. Uutest lisatud sortidest “Ando” ja “Vanaema hernes” kirjutab maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Külliki Holtsmann.

Maaeluministeeriumi juures tegutsev põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside programmi hindamiskomisjon hindab sortide säilitussordina sordilehte võtmise vajalikkust ja esitab arvamuse Põllumajandusametile, misjärel võib võtta sordi lihtsustatud korras sordilehte. Oma viimasel koosolekul hindas nimetatud komisjon kartulisordi “Ando” ja aedherne sordi “Vanaema hernes” mitmekesisuse säilitamise seisukohast olulisteks kohalikeks sortideks, mida võib aja jooksul ohustada kadumine. Sortide säilitamiseks ja kasutuses hoidmiseks võeti need 26. märtsil 2019. aastal säilitussortidena kümneks aastaks sordilehte ning see võimaldab turustamise otstarbel nende sortide seemet ja paljundusmaterjali toota.

“Ando” on lehemädanikukindel

Kartul “Ando”. Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Advertisements

Maa ja meri meid toidab

Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

Foto: Silvi Arold

Taimekaitsetööde nõuete muudatused alanud hooajal

2019. aasta 1. jaanuarist jõustus põllumajandusministri määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ uus sõnastus. Sellest, millised on uued nõuded taimekaitsetöödel nii põllumajanduses kui ka mittepõllumajanduslikel aladel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Muudatused põllumajanduses

Muudatustega täpsustati taimekaitsevahendiga puhitud seemnete ohutusnõudeid. Ohutus- ja keskkonnanõuded peavad olema täidetud nii seemnete puhtimisel puhtimiskohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Selleks, et vältida toidu, ravimite ja sööda saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga, tuleb seemneid hoida hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Samuti on ülejääke keelatud ladustada looduses. Kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

Foto: Kadri Rand

Toidutarneahel on tasakaalust väljas

Toidutarneahelas osalevad toidukaupade tootmise, töötlemise, turustamise, tarnimise ja jaemüügi etappides erinevad ettevõtjad. Tarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijateni jõuaks kvaliteetne toit ja mitmekesine valik. Hiljuti võeti Euroopa Liidus vastu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toidutarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid, kirjutab Maaeluministeeriumi Põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli-Vinokurov.

Foto: pixabay

Mesilastele korjealade rajamiseks sobiv seemnesegu

Suur osa inimeste toidust on otseselt või kaudselt seotud putuktolmlemisega, samuti mõjutavad tolmeldajad elurikkust laiemalt. Seetõttu on väga oluline soodustada mesilaselaadseid. Järjest intensiivsem põllumajandus muudab põllumajandusmaastiku ühetaolisemaks, mille tagajärjel jääb tolmeldajatele sobivaid toidutaimi ja elupaiku üha vähemaks. Suurendades põllumajandusmaastikus nektarit ja õietolmu pakkuvate õistaimede hulka ja mitmekesisust, saame tõsta tolmeldajate arvukust. Ühe võimalusena aitab tolmeldajate arvukuse kasvule kaasa korjetaimede segude kasvatamine põllumaadel, kirjutavad Liina Talgre ja Indrek Keres Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist.

Korjetaimede põld 25.06 (I.Keres ja L. Talgre)

 

Agroforumil räägitakse agroökoloogiast

23.–25. aprillil toimub järjekorras juba seitsmendat korda rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Sel korral on arutelu teemaks agroökoloogia, mida mõistetakse üsna erinevalt – alates mahetootmisest kuni kaasaegse kestliku toidutootmise süsteemini. Agroforumist ja agroökoloogiast kirjutab Agroforumi töögrupi liige Ruve Šank.

Vahetult enne Maamessi toimub järjekorras juba VII rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Tegu ei ole aga sugugi mereliste küsimuste arutamise üritusega, vaid Agroforumi nimi viitab sellele, et kaasatud on kõik Läänemere ehk Balti mere äärsed riigid ja tegemist pole ainult kolme Balti riigi foorumiga. Lisaks on üritusele kutsutud kõik kuus Euroopa Liidu idapartnerit. Seega võib öelda, et tegu on omamoodi regionaalse sillaga Euroopa Liidu kirdenurga ja selle naabruspiirkonna vahel.

Ebaseaduslike taimekaitsevahendite kasutamine on ohtlik

Taimekaitse üks ülesanne on hoida ära või vähendada taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi. Taimekahjustajatega võitlemiseks saab kasutada nii looduslikke kui ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Sünteetilistesse taimekaitsevahendeisse tohib tootja lisada ainult aineid, mille puhul on tõestatud, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning et nende kasutamine ei avalda teadaolevalt kahjulikku mõju ei inimeste ega loomade tervisele ega ka vastuvõetamatut mõju keskkonnale, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep.

Foto: Meelis Viht

Toiduainesektori eksporti suunab lähiaastatel ekspordi tegevuskava

Viimastel kuudel on meie ettevõtjad saanud mitu head uudist uute turgude avanemisest. Näiteks aitas Veterinaar- ja Toiduamet 2018. aastal avada uue turu kalatoodetele Montenegrosse, piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki; tänavu avanes piimatoodetele ka Tuneesia turg. Paralleelselt on kasvanud toiduainesektori ekspordimahud ja meie toidukaup jõuab järjest enamate riikide tarbijate toidulauale. See on meie ametkondade ja ettevõtjate tubli töö tulemus ning loodame lähiaastatel astuda selles vallas uusi samme, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Eesti toidutooted KaDeWe kaubamajas Berliinis. Foto: Ruudu Ulas

Sortide registreerimisega võideldakse sordipettustega

Kõigil meil on omad eelistused – üks armastab „Liivi kuldrenetti“, teine „Valget klaarõuna“, kolmas soovib maakoju tingimata just vanaema aias kasvanud tikripõõsast. Samas ei soovi me olukorda, kus näiteks klaarõuna istiku ostmisel oleks mõne aasta pärast sügisel puu otsas hoopis punapõsksed õunad. Seepärast on Maaeluministeerium viimastel aastatel pühendunud puuviljanduses sellele, et parandada paljundusmaterjali tootmise jälgitavust ja tõsta tarbija silmis turu usaldusväärsust. Sordinime teadmise vajalikkusest ja sordiehtsuse olulisusest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

Foto: Merjan Savila

Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes

Eestlane armastab ja usaldab kodumaist toitu — see on hea maitsega, värske ja kvaliteetne. Infoajastule kohaselt on Eesti tarbija väga teadlik, kuid vaatamata kõrgele teadlikkusele, tuleb tarbijaid siiski toidu päritolu osas pidevalt harida ja informeerida ning siinkohal peaks oluline rõhk olema lastel ja noortel, kes on juba homme peamised Eesti toidu tarbijad ja ostuotsute tegijad. Rikkaliku sortimendiga poeriiulid on tõestuseks, et kohalik toidutööstus teeb head tööd tarbijate maitse-eelistuste realiseerimiseks, aga mis meie ostuvalikuid tegelikult mõjutab, kirjutavad maablogis Marje Mäger ja Joosep Lukk maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt 2018. aastal läbi viidud uuringu[1] kohaselt kolmveerand Eesti tarbijaist eelistab sisseoste tehes kodumaist toidukaupa, aga ostuotsuses mõjutajana on kodumaisus alles 11. kohal 18. valikust.