Põllumajandusest pärit ammoniaagiheide ning selle vähendamise võimalused

Põllumajandusliku tootmisega kaasneb paratamatult saasteainete heide keskkonda, kuid tõhusate ja kestlike tootmismeetodite abil on võimalik seda oluliselt vähendada, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Sandra Salom.

Euroopa Liidus on kokku lepitud siduvad eesmärgid, et piirata kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heidet. Halb õhukvaliteet kahjustab lisaks inimeste tervisele olulisel määral ka ökosüsteeme. Õhukvaliteedi parandamiseks on Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa puhta õhu pakett, mille eesmärk on aastaks 2030 vähendada õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes 2005. aastaga.

Foto: Pixabay

Advertisements

Taimekaitsevahendite internetist ostmine vajab valvsat ja teadlikku tarbijat

Põllumajandusamet teeb järelevalvet taimekaitsevahendite turustamise üle, mis hõlmab hoiustamise, pakendamise ning märgistamise kontrolle jae- ja hulgimüügikohtades. Sealjuures on aina olulisemaks kujunemas internetimüük ja selle kontroll. Sel suvel kontrollis Põllumajandusamet 72 taimekaitsevahendite müügi ja reklaamiga seotud veebilehte, millest 25 pakkusid ostmiseks taimekaitsevahendeid ning nendest 17 juhul esines nõuetele mittevastavusi. Põhilistest leitud vigadest, ostja teadlikkuse olulisusest ja ameti edasisest tegevusest kirjutab Maablogis Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist Kaisa Vahtmäe.

Foto: Pixabay 

Rikkumised võivad lõpetada mahepõllumajandusliku ettevõtmise

Aastate lõikes on suurenenud mahetoodangu maht ning tootjate arv. Rohkem on leitud ka taimekaitsevahendite jääkidega viljakoormaid. Tegemist ei ole enamjaolt siiski pahatahtliku tegevusega, taimekaitsevahendite jäägid on mahevilja sattunud pigem ristsaastumise teel. Samas tuleb ette ka rikkumisi, mis võivad ettevõtja jaoks tähendada mahepõllumajandusliku ettevõtmise lõpetamist või ka rahatrahvi. Tänavu tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks kahe mahepõllumajandusliku ettevõtte tunnustamise otsused, kuna tuvastati, et nad kasutasid selliseid taimekaitsevahendeid, mis on mahepõllumajanduslikus tootmises keelatud. Otsuste tagamaadest ja rikkumistest lähemalt kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Foto: Tiit Koha

Ülevaade otsetoetuste kontrollidest 2018. aastal

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit.  2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Üksnes ühtset pindalatoetust taotles 657 taotlejat, kogupindalaga 89 000 hektarit. Kuna selle toetuse taotlemise põhinõuded on seotud toetusõiguslikkuse nõuete täitmisega (nt põld peab olema vähemalt 0,3 hektari suurune) ning enamasti rohumaade hooldamisega ja maakasutusõiguse omamisega, eksitakse sagedamini ka nende nõuete täitmisel. Rohumaade nõuetekohast hooldamist kontrollides leiti, et nõudeid rikkus 25% neist toetuse taotlejaist, keda kohapeal kontrolliti (272 taotlejat 706 põllul).

Foto: Silver Kaasik

Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega

8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Foto:  Karsten Paulick / Pixabay

„Minu arm“ ja Eesti toit

Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu „Minu arm“ . Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. 

Eesti toidu ala laulupeol

Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu

Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid. FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo.

85 000 kalalaeva jagavad omavahel püügiinfot

Euroopa Komisjoni merendus-ja kalandusasjade peadirektoraat koordineerib mitut Euroopa Liidu ja muu maailma merendusega seonduvat arendusprojekti. Üks neist on andmevahetuskiht FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mida kasutab enamik ELi liikmesriikide administratsioone ning mille kaudu saab jälgida ligi 85 000 kalalaeva.

FLUX loodi selleks, et Euroopa Liidu riigid saaksid omavahel vahetada kalandusega seotud andmeid, sh püügiandmeid (FA), ostudokumente (SALES), kalalaevaregistri andmeid (VESSEL), igakuiseid kogupüügi aruandeid (ACDR), kalalaevade positsiooniandmeid (VMS) jms. FLUXi kaudu saab asjaosalistele jagada infot, kes ja kus millist liiki, kui palju ja milliste püügivahenditega kala püüdis. Samuti saab jagada infot, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Selline ühtne transpordikiht FLUX tugineb SOAP-veebiteenustel ja meenutab mitmes mõttes riigiasutuste ja erasektori vahelist X-tee lahendust, kus pooled vahetavad andmeid krüpteeritult turvatud kanalit pidi.

Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma

Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada.

Aasta oli 2003. Põllumajandusmaad oli kasutuses alla 800 000 hektari. Mööda Eestimaad ringi sõites võis kohata kasutusest välja langenud ja võssa kasvanud põllulappe. 15 aastat hiljem on kasutuses peaaegu 1 miljon hektarit põllumajandusmaad, meie põllud on hooldatud ja enamasti aktiivses kasutuses.

Foto: Sabine van Erpa/Pixabay.

Sordilehte võeti kohalikud sordid “Ando” ja “Vanaema hernes”

Ülemaailmselt tunnustatakse kohalike kultuurtaimede geneetiliste ressursside säilitamise vajadust. Sordilehte on võimalik võtta lihtsustatud korras vanad sordid, mida soovitakse kasutuses hoida ning mille paljundusmaterjali on soov toota ja turustada geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sortidena ehk säilitussortidena. Uutest lisatud sortidest “Ando” ja “Vanaema hernes” kirjutab maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Külliki Holtsmann.

Maaeluministeeriumi juures tegutsev põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside programmi hindamiskomisjon hindab sortide säilitussordina sordilehte võtmise vajalikkust ja esitab arvamuse Põllumajandusametile, misjärel võib võtta sordi lihtsustatud korras sordilehte. Oma viimasel koosolekul hindas nimetatud komisjon kartulisordi “Ando” ja aedherne sordi “Vanaema hernes” mitmekesisuse säilitamise seisukohast olulisteks kohalikeks sortideks, mida võib aja jooksul ohustada kadumine. Sortide säilitamiseks ja kasutuses hoidmiseks võeti need 26. märtsil 2019. aastal säilitussortidena kümneks aastaks sordilehte ning see võimaldab turustamise otstarbel nende sortide seemet ja paljundusmaterjali toota.

“Ando” on lehemädanikukindel

Kartul “Ando”. Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Maa ja meri meid toidab

Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

Foto: Silvi Arold