Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega

8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt.

Foto:  Karsten Paulick / Pixabay

Advertisements

„Minu arm“ ja Eesti toit

Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu „Minu arm“ . Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. 

Eesti toidu ala laulupeol

Euroopa kalanduse oma X-tee aitab illegaalse püügi vastu

Euroopa Liidus kasutatakse kalapüügiandmete vahetamiseks andmevahetuskihti FLUX, kus ligi 85 000 kalalaeva vahetavad turvatud kanalit pidi püügiandmeid. FLUX süsteemist ja selle kasulikkusest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna kutselise kalapüügi korralduse büroo nõunik Keno Kaasiksoo.

85 000 kalalaeva jagavad omavahel püügiinfot

Euroopa Komisjoni merendus-ja kalandusasjade peadirektoraat koordineerib mitut Euroopa Liidu ja muu maailma merendusega seonduvat arendusprojekti. Üks neist on andmevahetuskiht FLUX (Fisheries Language for Universal eXchange), mida kasutab enamik ELi liikmesriikide administratsioone ning mille kaudu saab jälgida ligi 85 000 kalalaeva.

FLUX loodi selleks, et Euroopa Liidu riigid saaksid omavahel vahetada kalandusega seotud andmeid, sh püügiandmeid (FA), ostudokumente (SALES), kalalaevaregistri andmeid (VESSEL), igakuiseid kogupüügi aruandeid (ACDR), kalalaevade positsiooniandmeid (VMS) jms. FLUXi kaudu saab asjaosalistele jagada infot, kes ja kus millist liiki, kui palju ja milliste püügivahenditega kala püüdis. Samuti saab jagada infot, kus kalasaagiga randuti ja millised transpordi- või müügitegevused sellele järgnesid.

Selline ühtne transpordikiht FLUX tugineb SOAP-veebiteenustel ja meenutab mitmes mõttes riigiasutuste ja erasektori vahelist X-tee lahendust, kus pooled vahetavad andmeid krüpteeritult turvatud kanalit pidi.

Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma

Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada.

Aasta oli 2003. Põllumajandusmaad oli kasutuses alla 800 000 hektari. Mööda Eestimaad ringi sõites võis kohata kasutusest välja langenud ja võssa kasvanud põllulappe. 15 aastat hiljem on kasutuses peaaegu 1 miljon hektarit põllumajandusmaad, meie põllud on hooldatud ja enamasti aktiivses kasutuses.

Foto: Sabine van Erpa/Pixabay.

Sordilehte võeti kohalikud sordid “Ando” ja “Vanaema hernes”

Ülemaailmselt tunnustatakse kohalike kultuurtaimede geneetiliste ressursside säilitamise vajadust. Sordilehte on võimalik võtta lihtsustatud korras vanad sordid, mida soovitakse kasutuses hoida ning mille paljundusmaterjali on soov toota ja turustada geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sortidena ehk säilitussortidena. Uutest lisatud sortidest “Ando” ja “Vanaema hernes” kirjutab maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Külliki Holtsmann.

Maaeluministeeriumi juures tegutsev põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside programmi hindamiskomisjon hindab sortide säilitussordina sordilehte võtmise vajalikkust ja esitab arvamuse Põllumajandusametile, misjärel võib võtta sordi lihtsustatud korras sordilehte. Oma viimasel koosolekul hindas nimetatud komisjon kartulisordi “Ando” ja aedherne sordi “Vanaema hernes” mitmekesisuse säilitamise seisukohast olulisteks kohalikeks sortideks, mida võib aja jooksul ohustada kadumine. Sortide säilitamiseks ja kasutuses hoidmiseks võeti need 26. märtsil 2019. aastal säilitussortidena kümneks aastaks sordilehte ning see võimaldab turustamise otstarbel nende sortide seemet ja paljundusmaterjali toota.

“Ando” on lehemädanikukindel

Kartul “Ando”. Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut.

Maa ja meri meid toidab

Eestlastel on kasutusel tabav rahvaütlus „Maa ja meri meid toidab“. Ilmataadi kapriisidele vaatamata on meie toidulaud kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks liiga iseenesestmõistetavalt võtta. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks? Äsja valminud 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaadet tutvustab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger.

Foto: Silvi Arold

Taimekaitsetööde nõuete muudatused alanud hooajal

2019. aasta 1. jaanuarist jõustus põllumajandusministri määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ uus sõnastus. Sellest, millised on uued nõuded taimekaitsetöödel nii põllumajanduses kui ka mittepõllumajanduslikel aladel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna nõunik Katrin Kikkas.

Muudatused põllumajanduses

Muudatustega täpsustati taimekaitsevahendiga puhitud seemnete ohutusnõudeid. Ohutus- ja keskkonnanõuded peavad olema täidetud nii seemnete puhtimisel puhtimiskohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol. Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Selleks, et vältida toidu, ravimite ja sööda saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga, tuleb seemneid hoida hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Samuti on ülejääke keelatud ladustada looduses. Kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.

Foto: Kadri Rand

Toidutarneahel on tasakaalust väljas

Toidutarneahelas osalevad toidukaupade tootmise, töötlemise, turustamise, tarnimise ja jaemüügi etappides erinevad ettevõtjad. Tarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijateni jõuaks kvaliteetne toit ja mitmekesine valik. Hiljuti võeti Euroopa Liidus vastu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toidutarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid, kirjutab Maaeluministeeriumi Põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo peaspetsialist Kaie Laaneväli-Vinokurov.

Foto: pixabay

Mesilastele korjealade rajamiseks sobiv seemnesegu

Suur osa inimeste toidust on otseselt või kaudselt seotud putuktolmlemisega, samuti mõjutavad tolmeldajad elurikkust laiemalt. Seetõttu on väga oluline soodustada mesilaselaadseid. Järjest intensiivsem põllumajandus muudab põllumajandusmaastiku ühetaolisemaks, mille tagajärjel jääb tolmeldajatele sobivaid toidutaimi ja elupaiku üha vähemaks. Suurendades põllumajandusmaastikus nektarit ja õietolmu pakkuvate õistaimede hulka ja mitmekesisust, saame tõsta tolmeldajate arvukust. Ühe võimalusena aitab tolmeldajate arvukuse kasvule kaasa korjetaimede segude kasvatamine põllumaadel, kirjutavad Liina Talgre ja Indrek Keres Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist.

Korjetaimede põld 25.06 (I.Keres ja L. Talgre)

 

Agroforumil räägitakse agroökoloogiast

23.–25. aprillil toimub järjekorras juba seitsmendat korda rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Sel korral on arutelu teemaks agroökoloogia, mida mõistetakse üsna erinevalt – alates mahetootmisest kuni kaasaegse kestliku toidutootmise süsteemini. Agroforumist ja agroökoloogiast kirjutab Agroforumi töögrupi liige Ruve Šank.

Vahetult enne Maamessi toimub järjekorras juba VII rahvusvaheline konverents Agroforum Mare Balticum. Tegu ei ole aga sugugi mereliste küsimuste arutamise üritusega, vaid Agroforumi nimi viitab sellele, et kaasatud on kõik Läänemere ehk Balti mere äärsed riigid ja tegemist pole ainult kolme Balti riigi foorumiga. Lisaks on üritusele kutsutud kõik kuus Euroopa Liidu idapartnerit. Seega võib öelda, et tegu on omamoodi regionaalse sillaga Euroopa Liidu kirdenurga ja selle naabruspiirkonna vahel.