Usaldusväärsus mahepõllumajanduses

Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv on Eestis suurenenud aasta-aastalt. Seda on soosinud nii suurenev soov toota loodussõbralikult kui ka mahetoodangu eest makstav kõrgem hind. Käes on aktiivne tootmise hooaeg ja tootjatel on vaja teha olulised otsused. Eesti mahetootjad peavad olema teadlikud, millised on nõuded ning mida ja kuidas neid täita. Oluline on meeles pidada, et vale otsus võib mõjutada kogu sektori usaldusväärsust Eestis sees, aga ka väljaspool, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Foto: Katrin Press

Advertisements

Integreeritud taimekaitse aitab piirata kahjustajate levikut

Kui hoolikalt kombineerida bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitselahendusi, saab tõsta kultuurtaimede vastupanu- ja konkurentsivõimet, hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning säilitada tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab kahjustajate leviku piiramiseks ja tõrjeks rakendama integreeritud taimekaitset. Õigel ajal tehtud tarkade valikutega saavutab terve taime, hea saagikuse ja puhta keskkonna.

Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata). Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Toitlustamise ökomärk – lihtne võimalus tarbijat teavitada

Mahetoit on tarbijate seas üha populaarsem ning toidukaupluste ja turgude kõrval on arvestatavaks mahetoodete pakkujaks kujunemas ka toitlustusettevõtted. Tarbijat huvitab üha enam, kust tema toit pärineb, ja seepärast on mahetoidust saanud oluline müügiargument, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen.

Alates 2017. aasta märtsist saavad kõik toitlustajad toidu valmistamisel kasutatud mahetoorainele viidata selleks mõeldud ökomärgiga. See on lihtne võimalus tarbijaid teavitada. Samuti on märgi abil hõlpsam leida mahetoorainet kasutavaid söögikohti.

Eesti riiklik mahetoitlustamisele viitav märgistus olenevalt toitlustusasutuses kasutatava mahetooraine osakaalust – 20–50%, 50–80% või 80–100%.

Kibedamaitselise kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa söömine võib põhjustada toidumürgistust

Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad näiteks kurk, kabatšokk, kõrvits, pudelkõrvits, suvikõrvits, melon ja arbuus. Selle sugukonna toiduks kasutatavate taimede viljad ning õied võivad vahel olla mõrud. Kibeda maitse annavad viljadele ühendid nimega kukurbitatsiinid, mis võivad toidumürgistust põhjustada, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Surva.

Kukurbitatsiinid on mürgised, seetõttu võib mõru vilja söömine põhjustada olenevalt kogusest kõhukrampe, limaskesta tursumist ja kõige halvemal juhul isegi surma. Samas pole pidev toidukaudne kokkupuude kukurbitatsiinidega eriti tõenäoline, kuna ainet esineb toidutaimes väga juhuslikult. Kui viljas esineb kukurbitatsiini, on selle maitse ka kibe ja ebameeldiv, mistõttu ei söö enamasti keegi sellist vilja nii palju, et midagi halba võiks juhtuda.

Foto: Pixabay

Põllumehe süül ei peaks enam hukkuma ükski mesilane

Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla. Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sümbioosi sarnase koostöö korral, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et koos selgust saada eelmise aasta probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripära, parandada infovahetust ning panna kirja ka jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud nii Maaeluministeeriumist kui ka Põllumajandusametist.

Foto: Katrin Press

Metsasuse erisuse rakendamine perioodil 2018-2020

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

Foto: K.Nurm

Põllumajanduse ja maaelu digitaliseerimisest

18.‒19. aprillil toimub Tartus Eesti Maaülikoolis kuuendat aastat rahvusvaheline konverents AgroForum Mare Balticum, kus tänavu on arutelude põhirõhk põllumajanduse digitaliseerimisel. Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris ja kas meil on Eestis edukaid projekte näiteks tuua, kirjutab Maablogis maaeluminister Tarmo Tamm.

GPS-i teel juhitavad põllu- ja digitaliseeritud laudatehnoloogia

Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris? Kas Eestil on edukaid projekte näiteks tuua? Ilmselt tuleb kõigepealt eristada põllumajandustootmises kasutatavaid tehnoloogiad, milles digitaliseerimine toob kaasa olulise arenguhüppe. Ühed olulisemad uuendused on GPS-i teel juhitavad põllutehnoloogiad ja digitaliseeritud laudatehnoloogia. Eestis vastavat moodsat tehnikat ei toodeta, küll aga oleme nende tehnoloogiate kasutamises vähemalt keskmike hulgas. Üleminek nõukogude majanduskorrast turumajandusele tõi kaasa vajaduse teha tasa mahajäämus tootmise ja juhtimise tehnoloogilises tasemes võrreldes arenenud põllumajandusmaadega. Enne Euroopa Liiduga liitumist oli see väga oluline argument investeeringu- ja teiste toetuste taseme üle peetavatel läbirääkimistel. Rohkem kui kümme aastat EL-i toetusmeetmeid on võimaldanud tootmist oluliselt uuendada ja tehnika nagu Claas’i ultramoodsad isesõitvad kombainid või lüpsirobotid, mille kohta enne liitumist öeldi, et nad Eestisse kunagi ei jõua, on nüüd Eestis tavalised. Kahjuks puudub tehnoloogilise taseme kohta adekvaatne võrdlev statistika, aga eksperthinnangud on väitnud, et Eesti võiks moodsa tehnoloogia rakendamise poolest olla EL-is viie parema hulgas või seal lähedal. Uutest liikmesriikidest on Eesti selles võrdluses kindlasti esireas.

Et Eesti toit oleks nõutud ja maal hea elada ehk Milleks meile PõKa?

Ohutu ja puhas toit, konkurentsivõime ja keskkonnahoid, lisandväärtus ja eksport – kõiki neid märksõnu kuulevad põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga kokkupuutuvad inimesed igapäevaselt, ehkki mõista võib neid erinevalt. Jõud peitub aga ühtsuses, kirjutab Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Foto: Timo Anis

Innovatsiooni võimalused põllumajanduses

Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioonist Eestis, kirjutab Maaeluministeeriumi välissuhete osakonnajuhataja asetäitja Tiina Vares.

Foto: Enno Merivee

Sordikaitsest: rege rauta suvel ja sorti vali talvel!

Globaalse kliimamuutuse ja ühiskondlike väljakutsete tõttu tuleb aretada ka uusi Eesti kliimasse sobivaid taimesorte. Uute sortide aretamise üks eeldus on see, et kaitsealuste sortide tootmisel järgitakse muude nõuete hulgas ka sordikaitse nõudeid. Sordikaitse on üks intellektuaalomandi kaitse vorme ning põllumajandustootmises tuleb selle nõuetega arvestada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.

Sordivalik sõltub peamiselt kasvutingimustest, sordi kvaliteediomadustest ja saagikusest. Neid omadusi näeb suvel, kui taimik on kasvamas, ja sügisel pärast saagi koristamist. Sobiva sordi valimiseks on viimane aeg talvel. Seda, et ostetav sort peab olema Eesti või Euroopa Liidu sordilehes, teatakse juba hästi, kuid ikka ja jälle tekitab küsimusi sordikaitse.

Foto: Katrin Press