Arhiiv | Loomakasvatus RSS for this section

Liigne antibiootikumide tarbimine on üks üleilmse resistentsusprobleemi alustalasid

Võime ravimite toimele vastu panna ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvav probleem. Tegevused, mis aitaksid antibiootikumide kasutamist vähendada, antibiootikume mõistlikult kasutada ning resistentsust vähendada hõlmavad endas hügieenimeetmeid, mõistlikult planeeritud antibiootikumravi, õige ravimi valikut. Kõige olulisem on aga inimesi koolitada, kirjutab omanimelisest loomakliinikust Janne Orro.

role_to_play_Infographic_FA_171012_et_C-1

Igaüks saab aidata antibiootikumiresistentsust ennetada.

 

Loe edasi…

Advertisements

WTO otsus tunnustab seakatku tõrjeks rakendatud tsoneerimise põhimõtteid 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Seoses sigade Aafrika katku levikuga Baltimaades ja Poolas keelas Venemaa 2014. aastal järk-järgult kogu Euroopa Liidust nii elussigade kui sealiha ja -toodete impordi, põhjendades seda seakatku ohtliku levikuga EL-s ning vajadusega kaitsta haiguse levikut Vene territooriumile (Venemaal oli selleks ajaks SAK juba mitmel pool levinud). Samal aastal algas ka EL ja Venemaa vaheline vaidlus, kui Euroopa Komisjon peamiselt Eesti ning Poola nõudmisel algatas WTO-s ametliku konsultatsioonimenetluse (vaidlusmehhanismi esimene aste) seoses 2014. aasta jooksul Venemaa kehtestatud impordipiirangutega Poolast ning Balti riikidest pärinevale sealihale- ja toodetele. Aastal 2017 on see vaidlus saanud lõpliku pitseri WTO-s, kuna  apellatsioonikohus on WTO kohtuvaidluse viimane instants.

emis põrsastega

EL-Venemaa WTO kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Venemaal oli õigus keelduda nelja seakatku nakatunud riigi tsoneerimisplaanist, mis pidi tagama ekspordivõimaluse EL seakatku vabadest piirkondadest. Foto: T. Sammal

Loe edasi…

Uuring: Hobumajanduse potentsiaal on Eestis kasutamata

Hobumajandus hõlmab paljusid erinevaid valdkondi, panustades mitmesse majandussektorisse – puhkemajandusse, spordimajandusse, huviharidusse, tervishoidu. See on oluline majandusharu ja tööandja maapiirkondades, mistõttu tuleks hobumajandusele senisest enam tähelepanu pöörata ja sektori potentsiaali avavaid investeeringuid teha, kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüütik Imbi Kaunismaa.

Hobune on aastatuhandeid olnud oluline inimese kaaslane – transpordivahendina, töö tegemise vahendina, ning ka sõbrana. Hobuste kasutamise eesmärgid ja vajadused on aja jooksul olulisel määral muutunud ja arenenud. Tänapäeval kasutatakse hobuseid sagedamini spordis ja turismimajanduses ning mõnevõrra vähem ka põllumajanduses, toidutööstus, korrakaitses jt valdkondades. Hobuste olulisus inimese kaaslasena ei ole aegade jooksul vähenenud, muutunud on vaid valdkonnad, kus hobust kasutatakse.

Hobusektor hõlmab paljusid valdkondi

Kõiki hobusega seotud majanduslikke tegevusalasid võib käsitleda ühtse valdkonnana ehk hobusektorina. Hobusektorisse on hõlmatud ratsasport, hobuvõidusõidud, traavlivõistlused ja panustamine, hobuste aretus, hobuste kasvatus, hobuturism, hipoteraapia jne. Seega panustab hobusektor mitmesse erinevasse majandussektorisse, näiteks rekreatsioonimajandusse, spordimajandusse, huviharidusse ja tervishoidu.

horses-1414889_640-pixabay-wolfblur

Foto: WolfBlur / pixabay.com.

Loe edasi…

Otsetoetuste muudatused piiravad tulevikus rohumaadel hekseldamist

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Aastatel 2017-2018 on hekseldamine lubatud koos heksli mahajätmisega. Kavandatavad muudatused aitavad paremini suunata toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kirjutab Erkki Miller Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.  

Eesmärk oli tagada põllumeeste sissetulekud ja toiduga varustatus

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seab eesmärgiks tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa õiglane elatustase, stabiliseerida turge, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad ehk teisisõnu – tagada elujõuline toidutootmine.

Eelmise kümnendi esimeses pooles läbiviidud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusel seoti toetuste maksmine põllumajandustoodete tootmise kohustusest lahti. Seda põhimõtet on otsetoetuste kujundamisel järgitud ka sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformide puhul. Toetuste säilitamine põllumajanduslikult tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud maale pidi tagama põllumajandustootja otsustusvabaduse tegutsemiseks turusignaalidest lähtuvalt. See andis võimaluse jätta põllumajandusmaa tootmisest kõrvale, kui turukonjunktuur on ebasobiv, kaotamata seetõttu sissetulekutes.

Loe edasi…

Teadlane: Antibiootikumiresistentsus on tõsiseks ohuks inimeste tervisele

Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.

Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.

Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem

Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.

Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind mullu kasvas

2015. aastal lamba- ja kitseliha kokkuostuhind kasvas, samas kui sealiha hind langes oluliselt. Veiseliha keskmine kokkuostuhind  jäi aasta keskmisena sarnaseks 2014. aastale.

Sealiha kokkuostuhind on langenud alates 2013. aasta septembrist. Kui toona oli keskmine kokkuostuhind 1804 €/t ja 2014. aastal 1706 €/t, siis 2015. aastal langes hind aasta varasemaga võrreldes 12,6% võrra. Eelmisel aastal oli kokkuostuhind kõrgeim suvekuudel, kui tonni sealiha eest maksti 1549-1561 €. Alates augustist hakkas sealiha hind langema.

2015. aasta detsembriks oli sealiha hind 1412 €/t ja aasta keskmiseks hinnaks kujunes 1491 €/t. Seega langes hind 2010. aasta tasemele. Kui aastatel 2010–2013 osteti Eestis kokku 350 000 – 400 000 siga, siis 2014. aastal 438 000 ja mullu 465 000.

Eesti keskmisest kokkuostuhinnast madalamaks kujunes 2015. aasta suvel seakatku leviku takistamiseks kehtestatud piirangutsoonides (nn III tsoon – kokku ca 20% Eestis peetavatest sigadest) toodetud sealiha hind. Maaeluministeeriumi poolt tellitud monitooringu kohaselt oli turustamisraskuste tõttu III tsoonist pärit sealiha kokkuostuhind 32.-40. nädalani ca 50% madalam Eesti keskmisest kokkuostuhinnast.

liha kokkuostuhinnad

Sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 2010-2015, €/t. Allikas: SA

Veiseliha kokkuostuhind on viimastel aastatel olnud muutlik. Alates 2013. aasta augustist vähenenud veiseliha kokkuostuhind oli madalaim 2014. aasta detsembris (1851 €/t), millele järgnes alates 2015. aasta märtsist hinnatõus. Kõrgeim oli veiseliha kokkuostuhind 2015. aasta juulis, mil tonnist maksti 2113 €. Alates sügisest on veiseliha hind langenud taas alla 2000 €/t ning 2015. aasta keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes 1975 €/t.

Sarnaselt sealihasektorile on suurenenud ka veiste kokkuost. Kui 2013. ja 2014. aastal osteti kokku 30 000 – 32 000 veist, siis mullu ulatus see 34 400 veiseni.

Lammaste ja kitsede kokkuostuhind oli 2015. aasta esimesel poolaastal viimaste aastate kõrgeim. Kuude lõikes oli kokkuostuhind kõrgeim aprillis-mais, kui tonni kohta maksti vastavalt 3460 € (+14% võrreldes 2014. aasta aprillikuuga) ja 3486 € (+35% võrreldes 2014. aasta maikuuga). Aasta teises pooles kokkuostuhind vähenes ning juulis ja augustis maksti tonni kohta pisut üle 2600 €. Aasta keskmiseks lamba- ja kitseliha hinnaks kujunes 2975 €/t. Viimastel aastatel on lambaid ja kitsesid ostetud kokku keskmiselt 3500 – 5100 looma aastas.

 

Liina Jürgenson, loomakasvatussaaduste büroo juhataja

 

Liha ja lihatoodete eksport kasvutrendis

Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 7% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost. Eesti päritolu liha ja lihatooteid eksporditi 45,7 miljoni euro eest.

Kui võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on liha ja lihatoodete väljavedu 0,9 miljoni euro võrra kasvanud, siis eestimaise päritoluga liha ja –toodete eksport on 1,2 miljoni euro võrra langenud.

Rahaliste näitajate alusel eksporditi 2015. aasta kümne kuuga enim värsket, jahutatud või külmutatud sealiha (16,5 mln eur), mille osakaal kogu liha ja lihatoodete ekspordis oli 25,9%. Koguseliselt eksporditi mullu 8220 tonni sealiha, mis on 1641 tonni võrra rohkem kui aasta varem. 62,5% eksporditud sealihast oli Eesti päritolu.

Suurimad väljaveoartiklid olid veel konservid (14,5 mln eur) osakaaluga 23% ning vorstid jm lihatooted (11,4 mln eur) osakaaluga 17,9%.

Peamine kaubanduspartner liha ja lihatoodete ekspordis 2015. aasta kümnel kuul oli Läti, kuhu viidi 39,8% toodangust. Järgnesid Soome (24,6%) ning Leedu (16,3%). Kokku oli sihtriike 33.

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X)

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X). Andmed: Statistikaamet

Liha ja lihatoodete import

Liha ja lihatooteid imporditi kümne kuuga 89,8 miljoni euro väärtuses, mis on 2,5 miljoni euro võrra rohkem kui 2014. aasta samal perioodil. Kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveost moodustas liha ja lihatooted 7,8%. Kui peamine ekspordiartikkel oli sealiha, siis ka import oli suurim just sealiha osas – kokku toodi seda sisse 35,9 miljoni euro väärtuses . Teisel kohal oli linnuliha import (22,5 mln eur) ning 13,8 miljoni euro väärtuses imporditi konserve. Peamised kaubanduspartnerid liha ja lihatoodete impordis olid Leedu (20,8%), Poola (12,6%), Taani (12,4%) ja Soome (12,3%).

 

Mariann Roos, kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

NB! Homme, 26. jaanuaril toimub Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Lihafoorum 2016.

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…