Arhiiv | Loomakasvatus RSS for this section

Liha ja lihatoodete eksport kasvutrendis

Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 7% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost. Eesti päritolu liha ja lihatooteid eksporditi 45,7 miljoni euro eest.

Kui võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on liha ja lihatoodete väljavedu 0,9 miljoni euro võrra kasvanud, siis eestimaise päritoluga liha ja –toodete eksport on 1,2 miljoni euro võrra langenud.

Rahaliste näitajate alusel eksporditi 2015. aasta kümne kuuga enim värsket, jahutatud või külmutatud sealiha (16,5 mln eur), mille osakaal kogu liha ja lihatoodete ekspordis oli 25,9%. Koguseliselt eksporditi mullu 8220 tonni sealiha, mis on 1641 tonni võrra rohkem kui aasta varem. 62,5% eksporditud sealihast oli Eesti päritolu.

Suurimad väljaveoartiklid olid veel konservid (14,5 mln eur) osakaaluga 23% ning vorstid jm lihatooted (11,4 mln eur) osakaaluga 17,9%.

Peamine kaubanduspartner liha ja lihatoodete ekspordis 2015. aasta kümnel kuul oli Läti, kuhu viidi 39,8% toodangust. Järgnesid Soome (24,6%) ning Leedu (16,3%). Kokku oli sihtriike 33.

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X)

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X). Andmed: Statistikaamet

Liha ja lihatoodete import

Liha ja lihatooteid imporditi kümne kuuga 89,8 miljoni euro väärtuses, mis on 2,5 miljoni euro võrra rohkem kui 2014. aasta samal perioodil. Kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveost moodustas liha ja lihatooted 7,8%. Kui peamine ekspordiartikkel oli sealiha, siis ka import oli suurim just sealiha osas – kokku toodi seda sisse 35,9 miljoni euro väärtuses . Teisel kohal oli linnuliha import (22,5 mln eur) ning 13,8 miljoni euro väärtuses imporditi konserve. Peamised kaubanduspartnerid liha ja lihatoodete impordis olid Leedu (20,8%), Poola (12,6%), Taani (12,4%) ja Soome (12,3%).

 

Mariann Roos, kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

NB! Homme, 26. jaanuaril toimub Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Lihafoorum 2016.

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…