Arhiiv | OECD RSS for this section

Hiina Rahvavabariik mõjutab kalandust järgmised kümme aastat

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) koostöös on valminud põllumajandussektori, sh kalapüügi- ja vesiviljelussektori prognoos aastateks 2018–2027, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Oluline muutus eelnevate prognoosidega võrreldes on toimunud Hiina kalandust puudutavas. Nimelt on Hiina Rahvavabariik oma XIII viisaastakuplaanis (2016–2020) seadnud eesmärgiks parandada kalandussektori tõhusust ja elujõudu. Seatud eesmärk mõjutab vesiviljelustoodangu mahtude ja püügikoguste vähenemist.

Vaatamata kalapüügitoodete hindade alanemisele vesiviljelustoodang kallineb

Turustatud kala, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete hinnad kallinevad aastatel 2018–2027 keskmiselt 2% aastas (joonis 1). Kalapüügitoodete hinnad mõnevõrra isegi odavnevad (u ‑0,85%), kuid vesiviljelustoodang kallineb 2,3%. Kalaõli hinda mõjutab õliseemnetaimede turg; viimasest on saanud kalaõlile suur konkurent alates 2012. aastast. Kalajahu ja -õli hinnad on olnud alates 2013. aastast languses, kuid perioodil 2018–2027 on ette näha mõningast tõusu (u 2% aastas).

OECD3

Joonis 1. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nominaal- ja reaalhinnadünaamika 2002–2027 (dollarit tonni kohta)

Loe edasi…

Advertisements

OECD-FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoos aastateks 2018–2027

OECD peasekretär Angel Gurría ja FAO peadirektor José Graziano da Silva esitlesid 3. juulil Pariisis värsket OECD-FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosi aastateks 2018–2027. Väljaanne kajastab pikemas, tulevikku suunatud vaates maailma põllumajanduses toimuvaid arenguid, kirjutavad Katre Kirt ja Joosep Lukk Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonnast.

Perioodi 2018–2027 kajastava ülevaate peamine sõnum on põllumajandussaaduste hindade madal tase võrreldes eelmise kümnendiga. Prognoositakse nominaalhindade* aeglast tõusu, kuid mitmel põhjusel, eelkõige nõudlusest suurema pakkumise tõttu reaalhinnad** langevad. Samuti tuuakse ülevaates välja, et põllumajanduskaupadel on suur roll rahvusvahelise toidujulgeoleku tagamisel ning järjest olulisemaks eesmärgiks kujuneb kestlik põllumajandus, kuna olulised loodusressursid nagu mullastik, bioloogiliselt mitmekesised metsad ja ookeanid, puhas vesi ja õhk on väga pikaldaselt taastuvad või isegi taastumatud.

image (1)

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Põllumajanduse ja maaelu digitaliseerimisest

18.‒19. aprillil toimub Tartus Eesti Maaülikoolis kuuendat aastat rahvusvaheline konverents AgroForum Mare Balticum, kus tänavu on arutelude põhirõhk põllumajanduse digitaliseerimisel. Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris ja kas meil on Eestis edukaid projekte näiteks tuua, kirjutab Maablogis maaeluminister Tarmo Tamm.

GPS-i teel juhitavad põllu- ja digitaliseeritud laudatehnoloogia

Kuidas on lood digitaliseerimisega põllumajandussektoris? Kas Eestil on edukaid projekte näiteks tuua? Ilmselt tuleb kõigepealt eristada põllumajandustootmises kasutatavaid tehnoloogiad, milles digitaliseerimine toob kaasa olulise arenguhüppe. Ühed olulisemad uuendused on GPS-i teel juhitavad põllutehnoloogiad ja digitaliseeritud laudatehnoloogia. Eestis vastavat moodsat tehnikat ei toodeta, küll aga oleme nende tehnoloogiate kasutamises vähemalt keskmike hulgas. Üleminek nõukogude majanduskorrast turumajandusele tõi kaasa vajaduse teha tasa mahajäämus tootmise ja juhtimise tehnoloogilises tasemes võrreldes arenenud põllumajandusmaadega. Enne Euroopa Liiduga liitumist oli see väga oluline argument investeeringu- ja teiste toetuste taseme üle peetavatel läbirääkimistel. Rohkem kui kümme aastat EL-i toetusmeetmeid on võimaldanud tootmist oluliselt uuendada ja tehnika nagu Claas’i ultramoodsad isesõitvad kombainid või lüpsirobotid, mille kohta enne liitumist öeldi, et nad Eestisse kunagi ei jõua, on nüüd Eestis tavalised. Kahjuks puudub tehnoloogilise taseme kohta adekvaatne võrdlev statistika, aga eksperthinnangud on väitnud, et Eesti võiks moodsa tehnoloogia rakendamise poolest olla EL-is viie parema hulgas või seal lähedal. Uutest liikmesriikidest on Eesti selles võrdluses kindlasti esireas.

Agroforumi_logo_2018

Loe edasi…

Innovatsiooni võimalused põllumajanduses

Kuigi põllumajandust ei tajuta ühiskonnas uuendusmeelsena, on tegemist ühe teadusmahukama tootmisharuga. Innovatsiooni võtmeküsimus seisneb selles, kuidas me oskame oma teadmisi uuel moel ära kasutada. OECD avaldab 13. veebruaril raporti põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioonist Eestis, kirjutab Maaeluministeeriumi välissuhete osakonnajuhataja asetäitja Tiina Vares.

harilik hiilgekiil kasulik

Foto: Enno Merivee

Loe edasi…

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…

Piimatoodang maailmas tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ahto Tilk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Piimatoodangu kasv maailmas järgneval kümnendil pisut aeglustub. Eeldatav kasv aastas on 1,8%, eelmisel kümnendil kasvas piimatoodang 1,9% aastas. Piimalehmade arv arenenud maades väheneb ning karjade kontsentreerumise protsess veidi aeglustub, produktiivsus püsib endiselt kõrgel tasemel. Samal ajal arengumaades lehmade arv suureneb ning produktiivsuse kasvule panustatakse rohkem. Eelduste kohaselt saab Indiast suurima piimatoodanguga riik maailmas, samas tarbitakse Indias enamus piimatoodangust värskelt ning edasisele töötlemisele ei lähe.

Piimatoodangu kasvuprognoosid

Piimatoodangu kasvuprognoosid. Allikas: OECD, FAO

70% maailma piimatoodangust tarbitakse värske piima ja piimatoodetena

Samasugune trend jätkub ka järgneval kümnendil ning värske piima ja piimatoodete tarbimise osakaal kasvab veelgi. Piimatoodete tarbimine inimese kohta eeloleval kümnendil suureneb nii arengumaades kui ka arenenud maades, kus piimatoodete tarbimine inimese kohta on juba varasemalt kõrgel tasemel. Arengumaades on kasv pisut suurem – 1,4-2% aastas, arenenud maades 0,2-1% aastas.  Loe edasi…

Surve teravilja hindadele püsib

OECD ja FAO uuest raportist selgub, et 2014. turustusaastaks olid teravilja varud maailmaturul taastunud – kahel järjestikusel aastal koristati USAs maisi rekordsaak, üle keskmise maisi ja odra saagid Euroopa Liidus ning Venemaal viisid söödateraviljade (mais, oder, kaer ja sorgo) varud ülemaailmselt rekordtasemele. Ka nisu saagid olid peamistes tootjariikides väga head.

Kadri Rand, põllumajandusturu korraldamise osakond, taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Hinnad viimase 5 aasta madalaimal tasemel

Arvestades, et teravilja varud on viimase kahe aasta ajalooliselt kõrgete saakide tõttu maailmas normaliseerunud ning alates 2015. aastast prognoositakse jälle keskmisi saake, siis järgmisel kümnel aastal on suurem risk pigem teravilja hindade languseks kui tõusuks. Majanduskasvu edasine aeglustumine kiiresti arenevates riikides nagu Hiina, kütusehindade langus ning kasvav konkurents eksportijate vahel võib samuti nimetatud riski suurendada. OECD prognoosi kohaselt jäävad teravilja hinnad järgmise 10 aasta jooksul 6–15% madalamaks võrreldes eelmise dekaadiga. Teisalt võib ilmastikust tingitud teravilja varude vähenemine jällegi tõsta rahvusvahelisi hindasid.

Viljakoristus. Foto: K. Press

2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega

Teravilja kogutoodang OECD prognoosi kohaselt järgmisel kümnendil tõuseb – 2024. aastaks prognoositakse maailmas 14% suuremat teravilja kogutoodangut võrreldes 2012.-2014. aasta keskmisega ja seda just saagikuse paranemise tõttu, samas kui kasvupindade suurendamine on piiratud.  Loe edasi…

OECD ja FAO: toiduvilja turud on küllastunud enamikes maailma piirkondades

OECD ja FAO põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside uus raport tõotab  järgmiseks kümnendiks tootlikkuse kasvu ja aeglaselt kasvavaid hindu.  Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem.

„Pakkumine on viimase 8 aasta jooksul kasvanud 18%, mis on viinud selleni, et põhitoidu osas – peamiselt toiduvili – on turud küllastunud enamikus maailma piirkondades,“ kommenteeris OECD peasekretär Angel Gurria toiduhindade normaliseerumist võrreldes mõne aasta taguste ebaharilikult kõrgete hindadega.

Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem. Foto: K. Press

Raportist selgub, et enamikes maailma piirkondades on turud näiteks teravilja osas küllastunud ning seega teravilja nõudluse kasvule ja hinnatõusule panustamine üha riskantsem. Foto: K. Press

Edasine nõudlus kasvab Gurria sõnul vaid lisandväärtusega toodete järele ning sedavõrd, kui kiiresti kasvab majandus.  Turukonjunktuuri mõjutavad  eelkõige kütusehinnad, tööhõive ja rikkuse kasv.  Põllumajandussektori võimekus rohkem toitu toota sõltub võimest kohaneda turuolukorraga ja  ressurssidest, et toime tulla šokkidega.

Hindade suurem kõikumine tuleb poliitilistest otsustest

FAO peadirektor José Graziano lisas, et mitte kõik hinnad ei reageeri nõudluse muutumisele.  Nõudluse kasv on aeglane eriti liha, kala ja piima osas, mis sõltuvad eelkõige sissetulekute kasvust.  Hindade kasv mõjutab Graziano sõnum eksportijatest enim just imporditurgusid, kuna enamik saadustest toodetakse vaid paarikümnes riigis ja hindade suurt kõikumist põhjustavad peamiselt poliitilised otsused.

„Kõrgemad toiduhinnad on uus normaalsus, kuigi reaalhinnad ei saavuta tõenäoliselt enam kunagi 70. aastate taset,“ sõnas Graziano, kelle sõnul kasvab tootlikkus ning tänu uutele tehnoloogiatele paraneb ka loodushoid. „Majandustulemusi mõjutavad eelkõige ladustamise võimalused või kaod tarneahelas. Tänapäeva paradoks on see, et 70% maailma kõige vaesemast rahvastikust on põllumajandustootjad ja teravilja hinnad seda ei paranda. Lahenduseks on lisandväärtuse loomine,  nt  biokütuse tootmine saaks asendada toiduvarude ladustamist ja anda kaasaegse võimaluse lahendada kohalikke probleeme.

Toitu importivaid riike tuleb juurde

Raporti kohaselt lubavad järgmise 10 aasta jooksul põllumajandussaaduste reaalhindade järk-järgulist vähenemist kõrged saagid, kasvav tootlikkus ja nõudluse kasvu aeglustumine. Siiski, hinnad jäävad kõrgemaks kui 10 aasta eest. Madalad kütusehinnad on võimaldanud vähendada kulusid ja toonud kaasa väetiste hinnalanguse.

Kaubavahetuse kasv aeglustub, sest nõudluse ja pakkumise vahekord on suhteliselt tasakaalus.  Saadusi eksportivaid riike jääb üha vähemaks ja toitu importivate riikide hulk suureneb ning mitmekesistub. Põllumajandussaadusi eksportivate riikide võrdlemisi väike hulk toob  kaasa  ka riske: ebasoodsad ilmastikuolud või turgu moonutavad poliitikad neis riikides võivad maailmaturgude tasakaalu kõvasti raputada.

Peamiselt on nõudluse muutumist oodata arengumaades, kus rahvastiku kasv, linnastumine ja sissetulekute kasv tõotavad loomse valgu, aga ka tärklisetoodete tarbimise kasvu.  OECD ja FAO prognoosivad, et võrreldes teraviljaga püsivad piima- ja lihahinnad võrdlemisi kõrgemad. Siiski,   loomasööda (sh kalasööt) hinnad kasvavad suhteliselt kiiremini kui toiduvilja hinnad.

Mõned olulisemad punktid põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportist:

  • Lihatootmine kasvab tänu madalatele söödahindadele. Stabiilsed teraviljahinnad soodustavad ka senisest stabiilsemat kasumit. Liha nominaalhinnad jäävad kõrgeks järgmisel dekaadil kuigi reaalhinnad langevad.
  • Kalatootmise kasvab ca 20% ning aastaks 2023 ületab kalakasvatamine kalapüügi saagi.
  • Piimatoodete eksport kontsentreerub üha rohkem ja turgudel konkureerivad peamiselt Euroopa Liit ja Uus Meremaa koos USA ja Austraaliaga. Tulevik tõotab nominaalhindade tõusu kuigi eriti või ja pulbri reaalhinnad  on  pigem muutumatud;  rohkem kasumilootust on töödeldud toodetega;
  • Peale liha, piima ja kala on raportis põhjalik ülevaade kõikidest teraviljadest, aga ka biokütuste,  suhkru ja puuvilla hindadest.  Uue saadusena on 2015. a  raportis ka ülevaade mugulate (sh kartul) turgudest.
  • Põllumajandusturgude arengut mõjutavatest teguritest seekord raportis veidi põhjalikum ülevaade toornafta hinna mõjust, aga ka Venemaa impordipiirangutest.
  • Nagu eelmistel aastatelgi on raportis eraldi süva-analüüs mõne maailmaturgudel olulise riigi kohta, näiteks eelmistel aastatel India, Hiina või Venemaa. Tänavuses raportis on põhjalik analüüs Brasiilia kohta. Selle põhjal jääb mulje, et kõik kasvab ja areneb kiiresti positiivses suunas.  Brasiilia on nö tulevikutegija  ning sealsetel arengutel on mõju maailmaturgudele.

OECD hinnangul sõltuvadki põllumajandusturgude tulevikuväljavaated üha enam sellest,  kui palju kasvab Brasiilia eksport või Hiina import.

Vaata ka videot raportit tutvustamisest: http://video.oecd.org/1899/or/Launch-of-the-Agricultural-Outlook.html

Kõigest pikemalt ja põhjalikumalt loe lähemalt OECD ja FAO prognooside kohta: http://www.agri-outlook.org/.

Raport: http://www.agri-outlook.org/publication/

Saadused: http://www.agri-outlook.org/commodityanalysis/

Riigid, eksport/import/toodang,  hinnad jne: http://stats.oecd.org/viewhtml.aspx?QueryId=66511&vh=0000&vf=0&l&il=&lang=en

Tiina Vares, Maaeluministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures

OECD-FAO põllumajandusprognoos: Hiina majanduskasv aeglustub, kuid nõudlus jääb püsima

Piiratud tootmise ja kasvava nõudluse valguses on tõenäoline, et Hiina impordib tulevikus rohkem toitu, aga üldiselt näitavad prognoosid, et riik jääb peamiste toiduks kasutatavate põllukultuuride osas iseseisvaks. Hiina jaoks on peamine poliitiline prioriteet toiduga kindlustatus ning iseseisvus riisi ja nisu osas, selgub OECD-FAO ühisest põllumajandusprognoosist.

Perioodil 1978–2011 kasvas põllumajandustootmine Hiinas peaaegu viiekordseks, aga viimastel aastatel on toidu hind tõusnud ja kasvavad piirangud seoses ressursside ja tööjõuga aeglustavad tootmist.

Suurem toidu kättesaadavus ja suuremad sissetulekud on parandanud oluliselt toiduga kindlustatust ja kuigi elanikkond on 200 miljoni inimese võrra kasvanud, on alatoitunute arv langenud 1990. aastast peaaegu alla 100 miljoni. Alatoitunud inimeste arvu vähendamine on aga endiselt oluline eesmärk. Loe edasi…

Hiina tõusis mullu ELi kolmandaks põllumajandussaaduste kaubanduspartneriks

2013. aastal oli Hiina esmakordselt ELi kaubanduspartnerina kolmandal kohal (6,1%), suurim absoluutne kaubavahetuse kasv (+1,2 mld EUR) oli 2013. aastal samuti Hiinaga. Kui aga vaadata koos eksporti Hiina ja Hongkongi, saavutatakse võrdne osakaal teisel kohal oleva Venemaaga, mis moodustas põllumajandussaaduste ekspordist 10%.

ELi suurim eksportturg oli 2013. aastal jätkuvalt USA, mille osakaal on 13% kogu ELi põllumajandustoodete ekspordist.

ELi põllumajandussaaduste ekspordi graafik

ELi peamiste kaubagruppide eksport sihtriikide lõikes 2013. aastal (mln €)

ELi põllumajandustoodete eksport Hiinasse 2013. aastal 
Peamised eksporditavad tootegrupid Hiina on tooted teraviljast-piimast (75% sellest imikutoidud), vein, piimapulber, sealiha (ja sea rups). 2013. aastal jätkus piimapulbri (+219 mln EUR; +37%) ja sealiha (+106 mln EUR; +24%) ekspordi kasv. Loe edasi…