Arhiiv | OECD RSS for this section

Hiina tõusis mullu ELi kolmandaks põllumajandussaaduste kaubanduspartneriks

2013. aastal oli Hiina esmakordselt ELi kaubanduspartnerina kolmandal kohal (6,1%), suurim absoluutne kaubavahetuse kasv (+1,2 mld EUR) oli 2013. aastal samuti Hiinaga. Kui aga vaadata koos eksporti Hiina ja Hongkongi, saavutatakse võrdne osakaal teisel kohal oleva Venemaaga, mis moodustas põllumajandussaaduste ekspordist 10%.

ELi suurim eksportturg oli 2013. aastal jätkuvalt USA, mille osakaal on 13% kogu ELi põllumajandustoodete ekspordist.

ELi põllumajandussaaduste ekspordi graafik

ELi peamiste kaubagruppide eksport sihtriikide lõikes 2013. aastal (mln €)

ELi põllumajandustoodete eksport Hiinasse 2013. aastal 
Peamised eksporditavad tootegrupid Hiina on tooted teraviljast-piimast (75% sellest imikutoidud), vein, piimapulber, sealiha (ja sea rups). 2013. aastal jätkus piimapulbri (+219 mln EUR; +37%) ja sealiha (+106 mln EUR; +24%) ekspordi kasv. Loe edasi…

Advertisements

OECD ja FAO: põllumajandustoodang kasvab nii Indias, Jaapanis kui USAs

Indias toimub järgmisel kümnendil nii tarbimise kui toodangu aeglane kasv, samuti prognoositakse põllumajandussaaduste ekspordi väikest langust lähiaastail ja seejärel uut tõusu. Jõudsalt suureneb ka India piimatoodang, teeb OECD ja FAO prognoosidest ülevaate põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

Aruande „OECD-FAO Agricultural Outlook 2014“ põhitähelepanu on tänavu pööratud Indiale, kus prognoositakse piimandus- ja vesiviljelussektorite kiiret edenemist investeeringute toel. Mõlemale valdkonnale ennustatakse jätkuvalt laienemist, kuigi mitte enam sama kiiret kui seni. India elanike toidusedelis domineerivad küll üha kasvava tarbimisega taimetoit ja piim, kuid tulevikus prognoositakse toiduvalikute mitmekesistumist.

India põllud

India põllumajandussektor moodustab üle 10% SKTst, tööhõivemäär põllumajandussektoris on ca 50%. Fotod: Wikimedia Commons

India põllumajandussektor moodustab üle 10% SKTst, tööhõivemäär põllumajandussektoris on ca 50%. Maa- ja tööjõuressurssi on piisavalt, aga probleemiks on vee kättesaadavus. India peamised väljakutsed on ka töökohtade loomine (mitte ainult põllumajanduses), kiire inflatsioon, madal tootlikus ja tööstuse areng. Loe edasi…

OECD ja FAO: toiduhinnad on 2023. aastani tõusutrendis

OECD ja FAO avaldasid oma värsked prognoosid aastateks 2014-2023, milles ennustatakse teraviljale ja vilja-toodetele vähemalt järgmiseks paariks aastaks maailmaturul madalamaid hindu. Üldine toidu hinnatrend on OECD ja FAO hinnangul 2023. aastani siiski tõusev, teeb kokkuvõtte põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

Hinnataseme edasist langust pidurdab nõudluse kasv. Kuigi suurem osa maailmast toitub jätkuvalt põhiliselt teraviljast, kasvab nõudlus loomse valgu (liha, piim) järele. Viimast mõjutab sissetulekute kasv arengumaade linnastunud piirkondades. Põllumajandussektori toodang suureneb kõikjal, kiireim kasv leiab aset arengumaades, ligi kolmveerand sellest Aasias.

Üldised arengusuunad põllumajandussaaduste lõikes:

  • Teravili: Toodang on 2023. aastal ca 15% praegusest kõrgem. Hindade mõningane langus järgmisel paaril aastal elavdab globaalset kaubavahetust. Riisivarud on suured, Aasias on koguni aegade suurimad laovarud. Kõige kiiremini kasvab õlikultuuride tootmine, ülejäänud toiduviljade toodangu kasv on tagasihoidlikum.
  • Õlikultuurid: Kasvupindala suureneb, aga saagikus kasvab tagasihoidlikult; üha tugevnev nõudlus tõstab hindu.
  • Suhkur: Hinnad tõusevad koos üleilmse nõudlusega.
  • Liha: Tugev nõudluse kasv on Aasias. Põhja-Ameerikas suurendatakse põhikarja ning riiklike toetuste tase ületab eelmise dekaadi keskmist taset. Veiseliha hinnad on rekordkõrged; Esmakordselt ületab linnuliha tarbimine sealiha koguseid – see juhtub järgmise 10 aasta jooksul ja prognoosi kohaselt saab linnulihast kõige tarbitavam lihaliik.
  • Piim: Praegusega võrreldes hinnad langevad, kuna toodang kasvab nii traditsioonilistes piimatootmisriikides kui ka Hiinas. Euroopa Liit (EL) kaotab oma liidripositsiooni piimatootjana ning Indiast saab järgmise 10 aasta jooksul maailma suurim piimatootja. Ka India ekspordivõimekus kasvab kiiresti, eriti paraneb konkurentsivõime lõssipulbri turgudel.
  • Kala: Vesiviljelus on kõige kiiremini kasvav toidusektor ning põhiline areng kontsentreerub Aasiasse. Esmakordselt ületab 2014. aasta kalasaagis vesiviljeluse toodetud kalatoodang püütud saaki.

Loe edasi…

OECD: maaelanike sissetulekud peavad kasvama turgu moonutamata

OECD septembris avaldatud raporti järgi on võtmeküsimus, kuidas suudab põllumajandussektor kohaneda muutustega turgudel, üha enam piiratud loodusressurssidega või uute majanduslike võimalustega. Toetuste osakaal põllumajandustootjate sissetulekutes on kahanemas, kirjutab põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.

NB! OECD värske põllumajanduspoliitikate seire ja hindamise aruanne on huvitav lugemine eriti neile, kes sihivad uusi turge Euroopast väljaspool ja keda huvitab EL põllumajanduspoliitika võrdlus teiste OECD riikidega. 

Ühel või teisel viisil põllumajandustootjateni jõudvad toetused (194 mld EUR aastas) moodustavad OECD riikides keskmiselt 18% põllumajandustootjate sissetulekutest. Aasta varem oli osakaal veel 19% ning 30 aasta eest ulatus keskmine toetus OECD riikides 37%-ni tootja tuludest.

pildiallkiri

Euroopa Liidu toetused küündisid 2013.a 19%-ni tootja sissetulekust.

Euroopa Liidu toetused küündisid mullu 19%-ni tootja sissetulekust, mis ületab veidi OECD keskmist. Olgu ka öeldud, et EL liikmetest kuulub OECD-sse 21 riiki.

Riigiti ulatuvad toetused 3-60 protsendini sissetulekutest
Kuigi OECD keskmised toetustetasemed pigem kahanevad, on ka riike, kus tootjatoetused on kasvanud, nt Korea. Märkimisväärselt madal on toetus – ca 3% tootjate sissetulekust – vaid Austraalias, Tšiilis ja Uus-Meremaal. Tšiilis makstakse toetusi sisendite kasutajatele ja Austraalias ning Uus-Meremaal piirduvad riigi toetusmeetmed turvavõrgustikuga (ikalduste ja ilmakahjude kompenseerimine) ning investeeringutega infrastruktuuri, teadusesse ja arendusse. Islandil, Koreas, Norras, Jaapanis ja Šveitsis ulatub toetuste tase aga koguni 45-60%-ni põllumajandustootjate sissetulekust. Loe edasi…