Arhiiv | Põllumajandussaaduste kaubandus RSS for this section

WTO otsus tunnustab seakatku tõrjeks rakendatud tsoneerimise põhimõtteid 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Seoses sigade Aafrika katku levikuga Baltimaades ja Poolas keelas Venemaa 2014. aastal järk-järgult kogu Euroopa Liidust nii elussigade kui sealiha ja -toodete impordi, põhjendades seda seakatku ohtliku levikuga EL-s ning vajadusega kaitsta haiguse levikut Vene territooriumile (Venemaal oli selleks ajaks SAK juba mitmel pool levinud). Samal aastal algas ka EL ja Venemaa vaheline vaidlus, kui Euroopa Komisjon peamiselt Eesti ning Poola nõudmisel algatas WTO-s ametliku konsultatsioonimenetluse (vaidlusmehhanismi esimene aste) seoses 2014. aasta jooksul Venemaa kehtestatud impordipiirangutega Poolast ning Balti riikidest pärinevale sealihale- ja toodetele. Aastal 2017 on see vaidlus saanud lõpliku pitseri WTO-s, kuna  apellatsioonikohus on WTO kohtuvaidluse viimane instants.

emis põrsastega

EL-Venemaa WTO kohtuvaidluse keskmes oli küsimus, kas Venemaal oli õigus keelduda nelja seakatku nakatunud riigi tsoneerimisplaanist, mis pidi tagama ekspordivõimaluse EL seakatku vabadest piirkondadest. Foto: T. Sammal

Loe edasi…

Teadlane: Antibiootikumiresistentsus on tõsiseks ohuks inimeste tervisele

Antibiootikumide kasutamisest ja sellega kaasnevast antibiootikumiresistentsusest räägitakse eelkõige seoses inimeste ravimisega. Probleemistik on aga oluliselt laiem, kuna antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid võivad inimorganismi jõuda ka loomakasvatusest ja keskkonnast, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson.

Antibiootikumid on üks tänapäeva meditsiini võimsamaid tööriistu. Kui antibiootikumid enam ei toimi, siis on paljud nakkushaigused väga raskete tagajärgedega. See ongi põhjus, miks oleme mures, et see ravimigrupp meil ka edaspidi kasutada oleks. Antibiootikumid pidurdavad bakterite kasvu meie kehas. Samas võivad bakterid muutuda selliselt, et antibiootikumid neile enam ei toimi, tekib antibiootikumiresistentsus. Seejuures, mida rohkem me antibiootikume kasutame, seda kiiremini resistentsus tekib.

Resistentseid baktereid rohkem, uusi tõhusaid ravimeid vähem

Valdav enamus antibiootikume töötati välja 1930.-1960. aastatel. Ja juba varsti peale antibiootikumide kasutuselevõttu täheldati ka resistentsuse teket. Esialgu probleemi ei tekkinud, kuna resistentse nakkuse puhul oli raviks mitmeid alternatiive. Esimene suurem probleem kerkis teravalt esile 1980ndate aastate lõpul – 1990ndate aastate alguses, mil avastati levinud bakteri Staphylococcus aureuse resistentsus talle seni mõjunud antibiootikumi suhtes.

Võrreldes muu maailmaga oleme Eestis kasutanud antibiootikume mõistlikult ja resistentsuse tasemed on meil olnud suhteliselt madalad. Foto: pixabay.com

Loe edasi…

Nairobis sündis üleilmne kokkulepe põllumajandussaaduste eksporditoetuste kaotamiseks

Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Doha arenguagenda seadis ambitsioonikaid sihte

Alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kohtuva WTO kõrgeima otsustava organi – ministrite konverentsi olulisim eesmärk on olnud leppida kokku ülemaailmsete liberaalsete kaubandusreeglite terviktekstis. Et WTO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon maailmas, mille kaubanduslepingud on juriidiliselt riikidele siduvad, on ka kõik sõlmitavad kokkulepped täitmiseks. 2001. aastal, kui ministrid Katari pealinnas Dohas kohtusid, sai selle üliambitsioonika ettevõtmise nimeks Doha arenguagenda. Enamikke maailma riike hõlmav kaubanduskokkulepe pidi lähtuma eelkõige vajadusest aidata arengumaid järgi arenenud riikide tasemele.

Eksporditoetused kujunesid kõneluste võtmeküsimuseks

Aastaid kestnud läbirääkimiste võtmeküsimuseks sai eksporditoetuste, kui siiani kõige enam maailmaturgu ning võrset mänguvälja rikkuvate meetmete kaotamine põllumajanduses. Juba Doha kõneluste alguses nõudis Euroopa Liit, et ekspordisubsiidiumite kaotamisel tuleks reguleerida ka teisi ekspordikonkurentsi mõjutavaid valdkondi nagu ekspordikrediidid, riigiettevõtete monopolid ning rahvusvahelise toiduabi andmise põhimõtted.

Loe edasi…

Teravilja eksport kasvas hüppeliselt

Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.

Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.

Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist

Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteist miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turgusid üha jõulisemalt otsitud välismaalt. Koguseliselt ületas 2015. aastal piiri kokku 806 000 tonni teravilja. Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporti vedasid Alžeeria ja Holland, otra eksporditi suurimates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.

Allikas: Statistikaamet
*- Hõlmab kaubagruppe KN 1001 – nisu ja meslin; KN 1002 – rukis; KN 1003 – oder; KN 1004 – kaer; KN 1005 – mais; KN 1008 – muu teravili
Joonis 1. Teravilja* sihtturud 2015

Loe edasi…

Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind mullu kasvas

2015. aastal lamba- ja kitseliha kokkuostuhind kasvas, samas kui sealiha hind langes oluliselt. Veiseliha keskmine kokkuostuhind  jäi aasta keskmisena sarnaseks 2014. aastale.

Sealiha kokkuostuhind on langenud alates 2013. aasta septembrist. Kui toona oli keskmine kokkuostuhind 1804 €/t ja 2014. aastal 1706 €/t, siis 2015. aastal langes hind aasta varasemaga võrreldes 12,6% võrra. Eelmisel aastal oli kokkuostuhind kõrgeim suvekuudel, kui tonni sealiha eest maksti 1549-1561 €. Alates augustist hakkas sealiha hind langema.

2015. aasta detsembriks oli sealiha hind 1412 €/t ja aasta keskmiseks hinnaks kujunes 1491 €/t. Seega langes hind 2010. aasta tasemele. Kui aastatel 2010–2013 osteti Eestis kokku 350 000 – 400 000 siga, siis 2014. aastal 438 000 ja mullu 465 000.

Eesti keskmisest kokkuostuhinnast madalamaks kujunes 2015. aasta suvel seakatku leviku takistamiseks kehtestatud piirangutsoonides (nn III tsoon – kokku ca 20% Eestis peetavatest sigadest) toodetud sealiha hind. Maaeluministeeriumi poolt tellitud monitooringu kohaselt oli turustamisraskuste tõttu III tsoonist pärit sealiha kokkuostuhind 32.-40. nädalani ca 50% madalam Eesti keskmisest kokkuostuhinnast.

liha kokkuostuhinnad

Sea-, veise-, lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 2010-2015, €/t. Allikas: SA

Veiseliha kokkuostuhind on viimastel aastatel olnud muutlik. Alates 2013. aasta augustist vähenenud veiseliha kokkuostuhind oli madalaim 2014. aasta detsembris (1851 €/t), millele järgnes alates 2015. aasta märtsist hinnatõus. Kõrgeim oli veiseliha kokkuostuhind 2015. aasta juulis, mil tonnist maksti 2113 €. Alates sügisest on veiseliha hind langenud taas alla 2000 €/t ning 2015. aasta keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes 1975 €/t.

Sarnaselt sealihasektorile on suurenenud ka veiste kokkuost. Kui 2013. ja 2014. aastal osteti kokku 30 000 – 32 000 veist, siis mullu ulatus see 34 400 veiseni.

Lammaste ja kitsede kokkuostuhind oli 2015. aasta esimesel poolaastal viimaste aastate kõrgeim. Kuude lõikes oli kokkuostuhind kõrgeim aprillis-mais, kui tonni kohta maksti vastavalt 3460 € (+14% võrreldes 2014. aasta aprillikuuga) ja 3486 € (+35% võrreldes 2014. aasta maikuuga). Aasta teises pooles kokkuostuhind vähenes ning juulis ja augustis maksti tonni kohta pisut üle 2600 €. Aasta keskmiseks lamba- ja kitseliha hinnaks kujunes 2975 €/t. Viimastel aastatel on lambaid ja kitsesid ostetud kokku keskmiselt 3500 – 5100 looma aastas.

 

Liina Jürgenson, loomakasvatussaaduste büroo juhataja

 

Liha ja lihatoodete eksport kasvutrendis

Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 7% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost. Eesti päritolu liha ja lihatooteid eksporditi 45,7 miljoni euro eest.

Kui võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on liha ja lihatoodete väljavedu 0,9 miljoni euro võrra kasvanud, siis eestimaise päritoluga liha ja –toodete eksport on 1,2 miljoni euro võrra langenud.

Rahaliste näitajate alusel eksporditi 2015. aasta kümne kuuga enim värsket, jahutatud või külmutatud sealiha (16,5 mln eur), mille osakaal kogu liha ja lihatoodete ekspordis oli 25,9%. Koguseliselt eksporditi mullu 8220 tonni sealiha, mis on 1641 tonni võrra rohkem kui aasta varem. 62,5% eksporditud sealihast oli Eesti päritolu.

Suurimad väljaveoartiklid olid veel konservid (14,5 mln eur) osakaaluga 23% ning vorstid jm lihatooted (11,4 mln eur) osakaaluga 17,9%.

Peamine kaubanduspartner liha ja lihatoodete ekspordis 2015. aasta kümnel kuul oli Läti, kuhu viidi 39,8% toodangust. Järgnesid Soome (24,6%) ning Leedu (16,3%). Kokku oli sihtriike 33.

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X)

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X). Andmed: Statistikaamet

Liha ja lihatoodete import

Liha ja lihatooteid imporditi kümne kuuga 89,8 miljoni euro väärtuses, mis on 2,5 miljoni euro võrra rohkem kui 2014. aasta samal perioodil. Kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveost moodustas liha ja lihatooted 7,8%. Kui peamine ekspordiartikkel oli sealiha, siis ka import oli suurim just sealiha osas – kokku toodi seda sisse 35,9 miljoni euro väärtuses . Teisel kohal oli linnuliha import (22,5 mln eur) ning 13,8 miljoni euro väärtuses imporditi konserve. Peamised kaubanduspartnerid liha ja lihatoodete impordis olid Leedu (20,8%), Poola (12,6%), Taani (12,4%) ja Soome (12,3%).

 

Mariann Roos, kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

NB! Homme, 26. jaanuaril toimub Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Lihafoorum 2016.

Kas 100 miljonit eurot jätab Eesti toidusektori külmaks?

Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud leige, selgub nn promotsioonimeetme statistikast.

Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile aga Kreeka, neljas programmis osalevad Bulgaaria ja Itaalia, kahes programmis Belgia ja Suurbritannia.

Võimalus kolmandate riikide turule sisenemiseks

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi 10% Eesti koguekspordist. Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendamismeetme võimalusi on aga seni üsna tagasihoidlikult kasutatud. ELi kuulumise jooksul on rakendatud viis programmi, millest Eestist väljapoole on suunatud vaid üks. Nende maksumus ulatub kokku 1,9 miljoni euroni, millest EL kaasrahastus on 50%.

MTÜ Liivimaa Lihaveis esindus Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on ainus Eesti organisatsioon, kes on kasutanud promotsioonimeetme võimalusi välisturgudele sisenemiseks. Ühe tegevusena osaleti novembri alguses Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil Nordic Organic Food Fair. Foto: MTÜ Liivimaa Lihaveise Facebooki leht

Loe edasi…

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…

Piimatoodang maailmas tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ahto Tilk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Piimatoodangu kasv maailmas järgneval kümnendil pisut aeglustub. Eeldatav kasv aastas on 1,8%, eelmisel kümnendil kasvas piimatoodang 1,9% aastas. Piimalehmade arv arenenud maades väheneb ning karjade kontsentreerumise protsess veidi aeglustub, produktiivsus püsib endiselt kõrgel tasemel. Samal ajal arengumaades lehmade arv suureneb ning produktiivsuse kasvule panustatakse rohkem. Eelduste kohaselt saab Indiast suurima piimatoodanguga riik maailmas, samas tarbitakse Indias enamus piimatoodangust värskelt ning edasisele töötlemisele ei lähe.

Piimatoodangu kasvuprognoosid

Piimatoodangu kasvuprognoosid. Allikas: OECD, FAO

70% maailma piimatoodangust tarbitakse värske piima ja piimatoodetena

Samasugune trend jätkub ka järgneval kümnendil ning värske piima ja piimatoodete tarbimise osakaal kasvab veelgi. Piimatoodete tarbimine inimese kohta eeloleval kümnendil suureneb nii arengumaades kui ka arenenud maades, kus piimatoodete tarbimine inimese kohta on juba varasemalt kõrgel tasemel. Arengumaades on kasv pisut suurem – 1,4-2% aastas, arenenud maades 0,2-1% aastas.  Loe edasi…

Piimatoodete jaehind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali

Esimesel poolaastal langesid piimatöötlejate keskmised väljamüügihinnad Eestis oluliselt enam võrreldes piimatoodete jaehindadega: juustu puhul oli tööstusest väljamüügi hind kuni 26% madalam, jaehind langes aga 1,8%, selgub Eesti piimatöötlemise sektori 2015. aasta kuue kuu ülevaatest.

Joosep Lukk
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond, turu arendamise büroo peaspetsialist

TNS Emori andmetel oli 2015. aastal 6 kuu keskmisena 1 l 2,5%-lise kilepakendis piima tööstusest väljamüügihind 0,37 eurot (-19,6%) ning sama piima jaehind (sh km) 0,56 eurot (-8,2%) (joonis1).

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Jaehindade kohta teame, et võrreldes 2014. aasta I poolaastaga langesid ka 2,5%-lise keefiri, 20%-lise hapukoore, 82%-lise või ja naturaaljuustu keskmised jaehinnad, kusjuures langus jäi vahemikku 1,8-13,1%.

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Tänavu esimesel poolaastal oli töötleja tegelik 1 kg piimatoote keskmine väljamüügihind TNS Emori andmetel järgmine: lõssipulber 1,83 eurot (-35,8%), Edam juust 2,66 eurot (-26,5%), Gouda juust 2,89 eurot,
(-24,7%), Tilsit juust 2,68 eurot (-26,4%), 4%line kodujuust 2,51 eurot (-4,2%), 25 kg või 3,18 eurot, (-10,7%) ja väikepakendis või 4,01 eurot (-11,3%).

Poolaasta jooksul on töötleja keskmised piimatoodete väljamüügihinnad oluliselt enam langenud võrreldes piimatoodete jaehindadega ning toote lõpphind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali.

piim (3)