Arhiiv | Põllumajandussaaduste kaubandus RSS for this section

Liha ja lihatoodete eksport kasvutrendis

Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 7% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost. Eesti päritolu liha ja lihatooteid eksporditi 45,7 miljoni euro eest.

Kui võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on liha ja lihatoodete väljavedu 0,9 miljoni euro võrra kasvanud, siis eestimaise päritoluga liha ja –toodete eksport on 1,2 miljoni euro võrra langenud.

Rahaliste näitajate alusel eksporditi 2015. aasta kümne kuuga enim värsket, jahutatud või külmutatud sealiha (16,5 mln eur), mille osakaal kogu liha ja lihatoodete ekspordis oli 25,9%. Koguseliselt eksporditi mullu 8220 tonni sealiha, mis on 1641 tonni võrra rohkem kui aasta varem. 62,5% eksporditud sealihast oli Eesti päritolu.

Suurimad väljaveoartiklid olid veel konservid (14,5 mln eur) osakaaluga 23% ning vorstid jm lihatooted (11,4 mln eur) osakaaluga 17,9%.

Peamine kaubanduspartner liha ja lihatoodete ekspordis 2015. aasta kümnel kuul oli Läti, kuhu viidi 39,8% toodangust. Järgnesid Soome (24,6%) ning Leedu (16,3%). Kokku oli sihtriike 33.

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X)

Liha ja lihatoodete eksport, import ja kaubavahetuse saldo 2010-2015 (I-X). Andmed: Statistikaamet

Liha ja lihatoodete import

Liha ja lihatooteid imporditi kümne kuuga 89,8 miljoni euro väärtuses, mis on 2,5 miljoni euro võrra rohkem kui 2014. aasta samal perioodil. Kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade sisseveost moodustas liha ja lihatooted 7,8%. Kui peamine ekspordiartikkel oli sealiha, siis ka import oli suurim just sealiha osas – kokku toodi seda sisse 35,9 miljoni euro väärtuses . Teisel kohal oli linnuliha import (22,5 mln eur) ning 13,8 miljoni euro väärtuses imporditi konserve. Peamised kaubanduspartnerid liha ja lihatoodete impordis olid Leedu (20,8%), Poola (12,6%), Taani (12,4%) ja Soome (12,3%).

 

Mariann Roos, kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

NB! Homme, 26. jaanuaril toimub Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Lihafoorum 2016.

Kas 100 miljonit eurot jätab Eesti toidusektori külmaks?

Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud leige, selgub nn promotsioonimeetme statistikast.

Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile aga Kreeka, neljas programmis osalevad Bulgaaria ja Itaalia, kahes programmis Belgia ja Suurbritannia.

Võimalus kolmandate riikide turule sisenemiseks

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi 10% Eesti koguekspordist. Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendamismeetme võimalusi on aga seni üsna tagasihoidlikult kasutatud. ELi kuulumise jooksul on rakendatud viis programmi, millest Eestist väljapoole on suunatud vaid üks. Nende maksumus ulatub kokku 1,9 miljoni euroni, millest EL kaasrahastus on 50%.

MTÜ Liivimaa Lihaveis esindus Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on ainus Eesti organisatsioon, kes on kasutanud promotsioonimeetme võimalusi välisturgudele sisenemiseks. Ühe tegevusena osaleti novembri alguses Malmös Põhjamaade suurimal mahetoodete messil Nordic Organic Food Fair. Foto: MTÜ Liivimaa Lihaveise Facebooki leht

Loe edasi…

Lihaturu tulevikku kujundavad linnuliha ja arengumaad

Lihaturu väljavaated aastani 2024 on suures plaanis positiivsed. Söödateravilja hinnad arvatakse jäävat madalaks, mis eeldatavasti taastab sektoris kasumlikkuse peale viimase kümnendi kõrgeid kulutusi söötadele, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ragne Lokk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

2014. aasta näitas liha hindade rekordtaset, kus eriti kõrged olid veiseliha hinnad. Ameerika Ühendriikides levinud sigade epideemiline diarröa (PEDv) ja Euroopas ringlev sigade Aafrika katk vähendasid 2014. aastal sealihaga varustatust ja kergitasid maailmas hinnatasemeid. Pärast mitmeid aastaid kestnud piimakarjade likvideerimist enim tootvates regioonides hakkas USAs loomakarjade ümberehitamine, mis tõstis ka veiseliha hindasid. Püsiv nõudlus oli aga kõikidele lihadele, mistõttu tõusid ka lamba- ja linnuliha hinnad.

Prognooside kohaselt jäävad liha hinnad kogu perioodil kuni 2024. aastani kõrgeteks, kuigi 2014. aasta tasemest madalamaks. Erandina tuuakse OECD ja FAO raportis välja veiseliha, mille hind arvatakse olevat kõrge järgnevad kaks aastat, sest karjasid taasluuakse mitmetes olulistes toodangupiirkondades. Reaalhindades on trend hinnalangusele, kuigi hinnad jäävad siiski kõrgemateks kui eelmisel dekaadil. Kõrgeid hindu toetab impordinõudlus, seda eriti Hiinast.

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid järgnevaks kümnendiks. Allikas: OECD, FAO

Joonis. Erinevate lihade ajaloolised hinnatasemeid ning prognoosid aastani 2024. Allikas: OECD, FAO

Arengumaad suurendavad lihatootmist

Suurenenud kasumlikkuse tulemusena prognoositakse aastani 2024 toodangu kasvu, eriti linnu- ja sealiha sektorites. Kui ülemaailmne lihatoodang tõusis eelmisel kümnendil 20% võrra, siis järgmiseks dekaadiks ennustatakse toodangu aeglasemat kasvu, olles 2024.aastal 17% kõrgem kui baasperioodil (2012-2014). Loe edasi…

Piimatoodang maailmas tõusuteel

Prognooside kohaselt suureneb aastaks 2024 piimatoodang maailmas kokku 175 mln tonni (23%) võrra võrreldes aastatega 2012-2014. Enamus piimatoodangu kasvust (75%) tuleneb arengumaadest, eelkõige Aasiast, selgub OECD ja FAO raportist “Põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognoosid 2015-2024“.

Ahto Tilk, põllumajandusturu korraldamise osakonna loomakasvatussaaduste büroo peaspetsialist

Piimatoodangu kasv maailmas järgneval kümnendil pisut aeglustub. Eeldatav kasv aastas on 1,8%, eelmisel kümnendil kasvas piimatoodang 1,9% aastas. Piimalehmade arv arenenud maades väheneb ning karjade kontsentreerumise protsess veidi aeglustub, produktiivsus püsib endiselt kõrgel tasemel. Samal ajal arengumaades lehmade arv suureneb ning produktiivsuse kasvule panustatakse rohkem. Eelduste kohaselt saab Indiast suurima piimatoodanguga riik maailmas, samas tarbitakse Indias enamus piimatoodangust värskelt ning edasisele töötlemisele ei lähe.

Piimatoodangu kasvuprognoosid

Piimatoodangu kasvuprognoosid. Allikas: OECD, FAO

70% maailma piimatoodangust tarbitakse värske piima ja piimatoodetena

Samasugune trend jätkub ka järgneval kümnendil ning värske piima ja piimatoodete tarbimise osakaal kasvab veelgi. Piimatoodete tarbimine inimese kohta eeloleval kümnendil suureneb nii arengumaades kui ka arenenud maades, kus piimatoodete tarbimine inimese kohta on juba varasemalt kõrgel tasemel. Arengumaades on kasv pisut suurem – 1,4-2% aastas, arenenud maades 0,2-1% aastas.  Loe edasi…

Piimatoodete jaehind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali

Esimesel poolaastal langesid piimatöötlejate keskmised väljamüügihinnad Eestis oluliselt enam võrreldes piimatoodete jaehindadega: juustu puhul oli tööstusest väljamüügi hind kuni 26% madalam, jaehind langes aga 1,8%, selgub Eesti piimatöötlemise sektori 2015. aasta kuue kuu ülevaatest.

Joosep Lukk
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond, turu arendamise büroo peaspetsialist

TNS Emori andmetel oli 2015. aastal 6 kuu keskmisena 1 l 2,5%-lise kilepakendis piima tööstusest väljamüügihind 0,37 eurot (-19,6%) ning sama piima jaehind (sh km) 0,56 eurot (-8,2%) (joonis1).

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 1. 2,5%lise piima tööstusest keskmine väljamüügihind võrreldes keskmise jaehinnaga 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Jaehindade kohta teame, et võrreldes 2014. aasta I poolaastaga langesid ka 2,5%-lise keefiri, 20%-lise hapukoore, 82%-lise või ja naturaaljuustu keskmised jaehinnad, kusjuures langus jäi vahemikku 1,8-13,1%.

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Joonis 2. Piimatoodete 1 kg/l keskmised jaehinnad 2009‒2015 6 kuud. Allikas: TNS Emor, Maaeluministeeriumi arvutused, andmed 15.09.2015 seisuga

Tänavu esimesel poolaastal oli töötleja tegelik 1 kg piimatoote keskmine väljamüügihind TNS Emori andmetel järgmine: lõssipulber 1,83 eurot (-35,8%), Edam juust 2,66 eurot (-26,5%), Gouda juust 2,89 eurot,
(-24,7%), Tilsit juust 2,68 eurot (-26,4%), 4%line kodujuust 2,51 eurot (-4,2%), 25 kg või 3,18 eurot, (-10,7%) ja väikepakendis või 4,01 eurot (-11,3%).

Poolaasta jooksul on töötleja keskmised piimatoodete väljamüügihinnad oluliselt enam langenud võrreldes piimatoodete jaehindadega ning toote lõpphind kasvatab jaekaubanduse kasumimarginaali.

piim (3)

Toorpiima tuleb enne tarbimist kuumutada

Hea hügieenitava rakendamine farmides ja külmaahela säilitamine farmist tarbijani aitab oluliselt vähendada võimalikke toorpiimast tingitud terviseriske, kuid parim viis riskide vältimiseks on piima kuumtöötlemine, kirjutab Põllumajandusministeeriumi toiduhügieenibüroo peaspetsialist Annika Leis.

Hiljuti Eesti Maaülikoolis läbi viidud uuringud näitavad, et toorpiima tarbimisest tingitud terviseriskide minimeerimiseks tasub piima enne tarbimist kuumutada. Seepärast plaanib Põllumajandusministeerium uuendada 2006. aastast kehtivat ministri määrust ja kohustada toorpiima turustajaid esitama toote müügikohas või pakendil tarbijatele soovituse toorpiima kuumtöötlemiseks enne tarvitamist.

_9234420

Mis on toorpiim?

Toorpiim on piim, mida ei ole kuumutatud üle 40 kraadi või töödeldud samaväärse mõjuga viisil. Toorpiimast ei ole midagi eemaldatud ja sinna ei ole midagi lisatud. Teadusuuringud, mis on võrrelnud kuumtöödeldud ning toorpiima kasulikku mõju inimese tervisele, on kokkuvõtetes järeldanud, et sõltumata teatud olulistest toorpiima tarbimise eelistest (nt toorpiimas säilinud looduslik toitainete struktuur) ei kaalu need üles toorpiima tarbimisega kaasnevaid potentsiaalseid ohtusid. Toorpiim on oma toitainelise koostise tõttu ideaalne keskkond erinevate riknemist põhjustavate ja võimalike haigustekitavate mikroobide kasvamiseks. Loe edasi…

Kuidas tunda ära õige Parma sink?

Maailma toiduturul on erilise tähelepanu all geograafilist tähist ja kaitstud päritolunimetust kandvad tooted, mis oma populaarsusega meelitavad ligi ka toidu nö võltsijaid. Lõuna-Euroopa riikide majandusele toovad sellised juhtumid miljarditesse eurodesse ulatuvat kahju, kirjutab Maablogis kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Helen Sõber.

Euroopa Liidus registreeritud geograafilistest tähistest moodustavad enamuse Vahemeremaadest pärit tooted. Vahemeremaade toidukultuur on oma pika ajalooga hinnatumaid maailmas ning nõudlus nende toidukauba järele kasvab pidevalt. Kahjuks suureneb tänu sellisele populaarsusele ka nende toodete võltsimine. Itaalia on arvutanud, et aastaks 2020 kasvab toidu võltsimisega kaasnev kahju Itaalia majandusele 60 miljardi euroni. Seetõttu on Lõuna-Euroopa võtnud Itaalia eestvedamisel enda kanda võitluse toidu võltsimise temaatikaga, rõhutades toidu olulisust osana kultuuripärandist, mida tuleb kaitsta.

EL-i tasandil on loodud kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kvaliteedisüsteem, millega kaitstakse põllumajandustooteid, toitu, veinitooteid ja piiritusjooke ning antakse seeläbi tootele lisandväärtust.

EL-i tasandil on loodud kaitstud geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kvaliteedisüsteem, millega kaitstakse põllumajandustooteid, toitu, veinitooteid ja piiritusjooke ning antakse seeläbi tootele lisandväärtust.

Tuntuimad on juustud ja alkohol

Tegemist on olemuselt kõrge lisandväärtusega toodetega, mille kvaliteet ja maitseomadused on tugevalt seotud konkreetse geograafilise piirkonnaga. Rolli mängivad selle piirkonna klimaatilised tingimused ja geograafiline asukoht, sellest tulenevad tooraine erilised omadused ning lisaks ka traditsioonilised tootmismeetodid. Tuntumate näidete alla kuuluvad näiteks Parmigiano Reggiano Itaaliast – Eesti tarbijale tuntud kui parmesani juust –, kaitstud päritolunimetusega vahuvein Champagne Prantsusmaalt Champagne´ piirkonnast, õlu Münchener Bier Saksamaalt Münchenist, veinist valmistatud kange alkohoolne jook cognac Prantsusmaalt Cognac´i piirkonnast ja lambapiimast valmistatud sinihallitusjuust Roquefort Prantsusmaalt. Loe edasi…

GMO-de tulevik Euroopa Liidus

Euroopa Parlament võttis aasta alguses vastu eelnõu, millega lubatakse EL liikmesriikidel piirata või keelustada geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamist oma territooriumil, isegi kui see on lubatud EL tasandil. Nüüd on Euroopa Liidus algatatud arutelu sarnase õiguse andmise kohta ka geneetiliselt muundatud toidu ja sööda osas, kirjutab Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. 

GMO tekitab vastakaid arvamusi

Geenitehnoloogia võimaldab üksikuid valitud geene ühelt organismilt teisele üle kanda. Niisuguste meetodite abil luuakse geneetiliselt muundatud organisme (GMO), nt taimi, mida seejärel kasvatatakse toidu või sööda tootmiseks. GM taimi luuakse ja turustatakse sellepärast, et neil on kas tootja või tarbija jaoks mõned olulised eelised: enamasti on neil suurema saagikuse tõttu madalam hind, kuna need taimed taluvad taimekaitsevahendeid ja on vastupidavad taimekahjuritele. Lisaks võib mõni GM kultuur olla suurema toiteväärtusega, nt on välja töötatud GM soja, mille oomega-3 rasvhappe stearidoonhappe[i] sisaldust on tõstetud. Kuigi Euroopa Liidus on toiduks ja söödaks mitmeid GM kultuure turule lubatud, ei ole GM toit siiski veel eriti levinud, peamiselt avalikkuse negatiivse suhtumise tõttu.

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

GMO maisi põld. Foto autor: Lindsay Eyink. Allikas: Wikipedia

Loe edasi…

Kuidas turul maasikaid valida?

Maasikahooaeg läheneb ja turgudel võib juba leida eestimaiseid kasvuhoones kasvatud maasikaid. Kuidas tuvastada maasikate päritolu, millise info peab tarbija saama pakendilt või müügikohast ning millised nõuded kehtivad puu- ja köögiviljade kvaliteedile, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti aianduse büroo juhataja Saima Evendi.

Juba mõnda aega püüavad kaupluste müügilettidel pilke värsked, peamiselt Hispaania ja Kreeka päritolu maasikad. Turgudel ja välimüügilettidel võib lisaks leida Türgi ja Poola ning vähesel määral eestimaiseid kasvuhoones kasvatatud maasikaid. Peagi valmib maasikasaak Lätis ja Leedus ning seejärel Eestiski.

Kuidas tuvastada maasikate päritolu?

Igal aastal on suve alguses maasikamüügi kõrghooajal kõrgendatud tähelepanu all turul toimuv ja küsimus, kuidas veenduda müügil olevate maasikate päritolu tõepärasuses või keda usaldada? Suureneb kaebuste arv, et eestimaise maasika nime all püütakse turustada mujalt liikmesriikidest odavalt kokkuostetud maasikaid.

Need Pärna Talu maasikad kannavad Eesti Aiandusliidu kodumaisus- ja kvaliteedimärki

Need Pärna Talu maasikad kannavad Eesti Aiandusliidu kodumaisus- ja kvaliteedimärki “Eestis kasvatatud”

Loe edasi…

Uuring: investeeringutoetused on aidanud toiduainetööstuse konkurentsivõimet tõsta

Toiduainetööstuste toodangu turustamise viisid või kohad on viimastel aastatel mitmekesistunud, kuigi ettevõtete keskmine ekspordi osa müügitulust on langenud, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajanduse uuringute osakonna analüütik Kersti Aro toiduainetööstuste konkurentsivõime uuringust.

Kuigi Eestis on toiduainete töötlemine võrdlemisi konkurentsitihe, siis toiduainetööstuse ettevõtjad ise hindavad oma ettevõtte konkurentsivõime positsiooni Eesti siseturul rahuldavaks.

Eesti toiduainetööstuse eelisteks peetakse kvaliteedi kõrval kiiret reageerimist ja nišitooteid. Foto: Katrin Press

Eesti toiduainetööstuse eelisteks peetakse kvaliteedi kõrval kiiret reageerimist ja nišitooteid. Foto: Katrin Press

Euroopa Komisjoni hinnangul on EL tööstuse konkurentsieelised kvalifitseeritud tööjõud, suur omamaine tootmissisend eksporditavates kaupades ning suhteline eelis, mis tuleneb keeruliste ja kvaliteetsete toodete tootmisest. Eestis küsitletud toiduainete töötlejate eelised konkurentide ees olid uuringu andmetel mõnevõrra teistsugused: väga kvaliteetne toodang, kiire reageerimine turu nõudmistele (paindlikkus) ning niššitoodete olemasolu sortimendis. Lisaks mainiti kaasaegsete tootmisseadmete olemasolu. Loe edasi…