Archive | Taimekasvatus RSS for this section

Taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas

Taimekaitsetöid tehakse kõige enam põllumajanduslikes majapidamistes, kuid taimekaitsevahendeid kasutatakse ka avalikes kohtades nagu haljasaladel ja parkides, aga ka karuputke tõrjel, maanteepervede-, gaasitrasside-, trammi- ja raudteede hoolduses. Saabunud on haljastuse ja heakorratööde hooaeg ning taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest avalikes kohtades kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendite professionaalne kasutaja peab läbima koolituse

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada vaid hobiaednikud oma tarbeks või silmailuks kasvatatavatel kultuuridel. Avalikes kohtades nagu haljasaladel, parkides, aedades, spordiväljakutel, tervishoiu- ja lasteasutuste aladel, võib taimekaitsevahendeid kasutada üksnes professionaalne kasutaja – koolituse läbinud ja taimekaitsetunnistust omav spetsialist. Koolituse käigus omandatakse vajalikud teadmised taimekaitsetööde nõuetekohase läbiviimise kohta. Taimekaitsetunnistuse väljastab Põllumajandusamet ja see kehtib viis aastat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni.

Tänase seisuga on hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendeid registris 44, kuid mõned on juba lähikuudel kadumas ja üldine vähenemistrend jätkub. Ei ole ka oodata, et turule tuleks palju mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud uusi tooteid.

Kasutust piiratakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks

Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust viiakse aegajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele.

mesilane-oiel-allikas-pollumajandusministeerium

Loe edasi…

Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb

Kaunviljade kui maailma rahvastiku toidus olulise valguallika tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO eestvedamisel täna, 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Celebrate Global Pulse Day Loe edasi…

Otsetoetuste muudatused piiravad tulevikus rohumaadel hekseldamist

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Aastatel 2017-2018 on hekseldamine lubatud koos heksli mahajätmisega. Kavandatavad muudatused aitavad paremini suunata toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kirjutab Erkki Miller Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.  

Eesmärk oli tagada põllumeeste sissetulekud ja toiduga varustatus

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seab eesmärgiks tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa õiglane elatustase, stabiliseerida turge, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad ehk teisisõnu – tagada elujõuline toidutootmine.

Eelmise kümnendi esimeses pooles läbiviidud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusel seoti toetuste maksmine põllumajandustoodete tootmise kohustusest lahti. Seda põhimõtet on otsetoetuste kujundamisel järgitud ka sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformide puhul. Toetuste säilitamine põllumajanduslikult tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud maale pidi tagama põllumajandustootja otsustusvabaduse tegutsemiseks turusignaalidest lähtuvalt. See andis võimaluse jätta põllumajandusmaa tootmisest kõrvale, kui turukonjunktuur on ebasobiv, kaotamata seetõttu sissetulekutes.

Loe edasi…

Teraviljakasvatus kaotab tuulekaera tõttu aastas kümneid miljoneid

Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma tuulekaera aga peab, kuna see võib levida kiiresti ja põhjustada teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel olulist majanduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligikaudu 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni, kirjutab  Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus.

Tuulekaer levib kiiresti ja põhjustab suurt kahju

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.)  on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik, mis levib seemnetega (sõkalterisega). Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida.

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrollimata) külviseeme, põllutöömasinad- ja seadmed. Kuid ohtu tuulekaera levikul kujutab ka tuulekaeraga saastunud põllumajandustoodete transportimine ilma koormakatteta.

Loe edasi…

Nitraadihirmus köögiviljade tarbimist piirama ei pea

Kuigi värsked köögiviljad on tervisliku toitumise alus, tuleb arvestada nendes sisalduvate nitraatidega, mis on teatud kogusest alates organismile kahjulikud. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo juhataja Maia Radin.

Toidust saadavate nitraatide peamine allikas on köögiviljad. Teatud kogusest alates hinnatakse nitraatide mõju tervisele negatiivseks. Õige käitlemisega saab aga ka koduköögis köögiviljade nitraadisisaldust oluliselt vähendada.

Kust nitraadid toitu saavad?

Nitraate esineb taimedes looduslikult, kuid neid kasutatakse ka tööstuses toidu lisaainena ning põllumajanduses väetisena. Looduslikult on nendel oluline roll taime toitumisel ja elutalitluses. Nitraate sisaldab enamik köögivilju, sisalduse hulk on liigiti erinev. Nitraadisisaldus on kõrgem taime lehtedes, madalam seemnetes ning mugulates. Seetõttu on üldjuhul suurema nitraadisisaldusega lehtköögiviljad nagu lehtsalat, rukola, spinat ja ka erinevad maitsetaimed.

_8210104

Loe edasi…

Teravilja eksport kasvas hüppeliselt

Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.

Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.

Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist

Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteist miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turgusid üha jõulisemalt otsitud välismaalt. Koguseliselt ületas 2015. aastal piiri kokku 806 000 tonni teravilja. Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporti vedasid Alžeeria ja Holland, otra eksporditi suurimates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.

Allikas: Statistikaamet
*- Hõlmab kaubagruppe KN 1001 – nisu ja meslin; KN 1002 – rukis; KN 1003 – oder; KN 1004 – kaer; KN 1005 – mais; KN 1008 – muu teravili
Joonis 1. Teravilja* sihtturud 2015

Loe edasi…

Eesti teraviljatoodang on kolme aastaga pooleteisekordistunud

Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni piiri, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud.

Ühelt poolt on meid viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015 saagiaastal oli 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümber arvestatuna teraks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70%), toiduna (14%) kui ka seemneviljana (10%).

See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014/2015 saagiaastal 173%. Arvestades 2015. aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015/2016 saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217%. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted veel jõulisemalt otsima üle jäävale viljale turgusid välismaalt.

Allikas: Statistikaamet
Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis

Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni)


Võrreldes eelneva perioodiga suurenes teravilja tarbimine kokku 9%

Kõige enam suurenes seemnevilja vajadus – külvipinna suurenemine tõstis seemneviljavajadust 11%. Peaaegu sama palju (10%) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka inimtarbimine (4%). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades 4% kogutarbimisest.


Marje Mäger,
turu arendamise büroo peaspetsialist

NB! Täna, 22. märtsil toimub Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Teraviljafoorum 2016, millel analüüsitakse turuolukorda ja otsitakse võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

 

 

 

Mullu oli Eesti teraviljatootmises rekordiaasta

Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1,53 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 26% enam. Teravilja keskmine saagikus ületas esmakordselt 4 tonni piiri, eriti kõrge oli taliviljade saagikus, mis ületas 5 tonni piiri hektari kohta.

Head talvitumistingimused, külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi olid teraviljade kasvuks ning rekordsaakide saamiseks igati soodsad. Viljakasv sõltub väga palju ilmast, kuid samas tuleb ka ise palju panustada, et ilmast tulenevaid riske võimalikult palju vähendada. Aastaid on Eesti teraviljakasvatajad üritanud viljelusvõistlustel saada 10-tonnist hektarisaaki ning 2015. aastal saavutati see nii talinisu (10,7 t/ha), talirukki (10,3 t/ha) kui ka taliodra puhul, mille hektarisaagikuseks kujunes rekordilised 12 t/ha.

2015. aastal koristati läbi aegade parim saak nii suviviljadel (eelmise aastaga võrreldes +15%) kui ka taliviljadel (+45%). Ühtlasi ületati sellega ka teraviljasektori arengukavas aastaks 2020 püstitatud eesmärk (1,47 miljonit tonni). Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Võrreldes 2014. aastaga suurenes nisusaak 32%, odrasaak 22%, rukkisaak 10% ning kaerasaak 4%.

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015

Joonis 1. Teravilja kasvupind ja saak Eestis aastatel 2005–2015. 
Allikas: Statistikaamet

Loe edasi…

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu Statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab Maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.  Loe edasi…