Arhiiv | Taimekasvatus RSS for this section

Patuliin – võimalik terviseoht õuntes

Kuigi õunu on võimalik poest või turult osta aastaringselt, jõuavad need sügise saabumisel meie toidulauale sagedamini, samuti varutakse neid hoidiste valmistamiseks ja säilitamiseks, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Anneli Haugas.

Olenemata õunte päritolust võib neis leiduda teatud saasteaineid. Õunte ja neist valmistatud toodete puhul on üheks looduslikuks saasteaineks patuliin. Patuliin on mükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist.

Foto pixabay.com

Foto pixabay.com

Loe edasi…

Advertisements

Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur.

Taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid on taimede kaitsmiseks kasutatavad ained, mida kasutatakse kahjurite, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks eesmärgiga piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Euroopa Liidus on kehtestatud teaduslikest alustest lähtuvad taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus, mille alusel Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet regulaarselt taimekaitsejääkide sisalduse taset analüüsivad. Kontrollprogrammide raames analüüsitakse peamiselt Eestis müüdavaid puu- ja köögivilju ning vähemal määral ka loomset toitu, kuhu võivad taimekaitsevahendite jäägid sattuda läbi sööda.

Tiit Koha_8210104

Foto: Tiit Koha

Loe edasi…

Taimekaitse ja mesinduse vahel saab valitseda tasakaal

Palju on räägitud sellest, et mesilaste hukkumist põhjustavad taimekaitsevahendid. Samas on kontrollide käigus tuvastatud, et taimekaitsevahendite puhul on mesilaste hukkumist põhjustanud eelkõige nende vale kasutamine. Taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole. Seega kõikidest nõuetest kinni pidades ja omavahel koostööd tehes on võimalik saavutada olukord, kus taimekaitse ja mesindus saavad kõrvuti eksisteerida, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Mesilasperede stress ja suremine oleneb enim sellest, kuidas mesilasi peetakse, sealhulgas hügieenist ja parasiitidest mesitarudes. Kuigi mesilaste peamise hukkumise põhjuseks peetakse varroalesta ja sellega kaasnevaid viirushaiguseid, siis mesilasi mõjutavad ka halb ilmastik ja põllumajandusega seotud ohud. Kõige sagedamini on hukkumise põhjuseks mitme teguri kokkulangemine.

mesi_KatrinPress-18

Mesilased tarusse suundumas. Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Taimekaitsevahendite kasutamine avalikus kohas

Taimekaitsetöid tehakse kõige enam põllumajanduslikes majapidamistes, kuid taimekaitsevahendeid kasutatakse ka avalikes kohtades nagu haljasaladel ja parkides, aga ka karuputke tõrjel, maanteepervede-, gaasitrasside-, trammi- ja raudteede hoolduses. Saabunud on haljastuse ja heakorratööde hooaeg ning taimekaitsevahendite kasutamise nõuetest avalikes kohtades kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendite professionaalne kasutaja peab läbima koolituse

Taimekaitsetunnistuseta võivad vabamüügis olevaid taimekaitsevahendeid kasutada vaid hobiaednikud oma tarbeks või silmailuks kasvatatavatel kultuuridel. Avalikes kohtades nagu haljasaladel, parkides, aedades, spordiväljakutel, tervishoiu- ja lasteasutuste aladel, võib taimekaitsevahendeid kasutada üksnes professionaalne kasutaja – koolituse läbinud ja taimekaitsetunnistust omav spetsialist. Koolituse käigus omandatakse vajalikud teadmised taimekaitsetööde nõuetekohase läbiviimise kohta. Taimekaitsetunnistuse väljastab Põllumajandusamet ja see kehtib viis aastat.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv väheneb

Hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendite arv vabamüügis väheneb aasta-aastalt. Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust. Milliseid alternatiivseid taimekaitselahendusi tuleks koduaias kasutada, selgitab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna registreerimise büroo peaspetsialist Uku Rooni.

Tänase seisuga on hobiaednikele lubatud taimekaitsevahendeid registris 44, kuid mõned on juba lähikuudel kadumas ja üldine vähenemistrend jätkub. Ei ole ka oodata, et turule tuleks palju mitteprofessionaalsetele kasutajatele mõeldud uusi tooteid.

Kasutust piiratakse inimeste tervise ja keskkonna kaitseks

Kindlustamaks taimekaitsevahendite piisavat ohutust viiakse aegajalt läbi täiendavaid uuringuid või vaadatakse üle juba väljastatud lube. Uute uuringutulemuste, ümberklassifitseerimise või karmistunud nõuete valguses võivad muutuda väljastatud loa tingimused – näiteks keelatakse toote müük ja kasutamine hobiaednikele.

mesilane-oiel-allikas-pollumajandusministeerium

Loe edasi…

Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb

Kaunviljade kui maailma rahvastiku toidus olulise valguallika tähtsuse rõhutamiseks tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO eestvedamisel täna, 18. jaanuaril ülemaailmset kaunviljade päeva. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.

Celebrate Global Pulse Day Loe edasi…

Otsetoetuste muudatused piiravad tulevikus rohumaadel hekseldamist

Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad kaheaastase üleminekuajaga alates 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses. Aastatel 2017-2018 on hekseldamine lubatud koos heksli mahajätmisega. Kavandatavad muudatused aitavad paremini suunata toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, kirjutab Erkki Miller Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonnast.  

Eesmärk oli tagada põllumeeste sissetulekud ja toiduga varustatus

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika seab eesmärgiks tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel, kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa õiglane elatustase, stabiliseerida turge, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad ehk teisisõnu – tagada elujõuline toidutootmine.

Eelmise kümnendi esimeses pooles läbiviidud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi tulemusel seoti toetuste maksmine põllumajandustoodete tootmise kohustusest lahti. Seda põhimõtet on otsetoetuste kujundamisel järgitud ka sellele järgnenud ühise põllumajanduspoliitika reformide puhul. Toetuste säilitamine põllumajanduslikult tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud maale pidi tagama põllumajandustootja otsustusvabaduse tegutsemiseks turusignaalidest lähtuvalt. See andis võimaluse jätta põllumajandusmaa tootmisest kõrvale, kui turukonjunktuur on ebasobiv, kaotamata seetõttu sissetulekutes.

Loe edasi…

Teraviljakasvatus kaotab tuulekaera tõttu aastas kümneid miljoneid

Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Tõrjuma tuulekaera aga peab, kuna see võib levida kiiresti ja põhjustada teravilja seemnekasvatuses ja tarbeviljapõldudel olulist majanduslikku kahju. Aastas kaotab Eesti teraviljakasvatus tuulekaera tõttu ligikaudu 15% saagist, mille rahaline väärtus ulatub mitmekümne miljoni euroni, kirjutab  Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Vahur Mõttus.

Tuulekaer levib kiiresti ja põhjustab suurt kahju

Tuulekaer (Avena fatua L.), sh ka lõunakaer (Avena ludoviciana Dur.) ja viljatu kaer (Avena sterilis L.)  on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik, mis levib seemnetega (sõkalterisega). Ta on kiire paljunemisvõimega, kuna üks taim võib anda kuni 250 seemet. Tuulekaera õite välisõklad on pika põlvja ohtega, mille alumine osa on spiraalselt keerdunud ja karvane, mistõttu seeme kinnitub kergesti kõikvõimalike esemete külge, et kiiresti levida.

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Foto: K. Press

Tuulekaera levitajateks on tuul, üleujutused, linnud, metsloomad, sõnnik, sertifitseerimata (kontrollimata) külviseeme, põllutöömasinad- ja seadmed. Kuid ohtu tuulekaera levikul kujutab ka tuulekaeraga saastunud põllumajandustoodete transportimine ilma koormakatteta.

Loe edasi…

Nitraadihirmus köögiviljade tarbimist piirama ei pea

Kuigi värsked köögiviljad on tervisliku toitumise alus, tuleb arvestada nendes sisalduvate nitraatidega, mis on teatud kogusest alates organismile kahjulikud. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) hinnangul ületab aga köögiviljade tarbimisest saadav kasu siiski nitraatide võimaliku kahjuliku mõju tervisele ning seetõttu köögi- ja puuviljade tarbimist piirama ei pea, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu järelevalve büroo juhataja Maia Radin.

Toidust saadavate nitraatide peamine allikas on köögiviljad. Teatud kogusest alates hinnatakse nitraatide mõju tervisele negatiivseks. Õige käitlemisega saab aga ka koduköögis köögiviljade nitraadisisaldust oluliselt vähendada.

Kust nitraadid toitu saavad?

Nitraate esineb taimedes looduslikult, kuid neid kasutatakse ka tööstuses toidu lisaainena ning põllumajanduses väetisena. Looduslikult on nendel oluline roll taime toitumisel ja elutalitluses. Nitraate sisaldab enamik köögivilju, sisalduse hulk on liigiti erinev. Nitraadisisaldus on kõrgem taime lehtedes, madalam seemnetes ning mugulates. Seetõttu on üldjuhul suurema nitraadisisaldusega lehtköögiviljad nagu lehtsalat, rukola, spinat ja ka erinevad maitsetaimed.

_8210104

Loe edasi…

Teravilja eksport kasvas hüppeliselt

Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.

Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.

Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist

Mullu koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteist miljoni tonni piiri. Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turgusid üha jõulisemalt otsitud välismaalt. Koguseliselt ületas 2015. aastal piiri kokku 806 000 tonni teravilja. Praktiliselt kogu eksporditud teravili oli Eesti teraviljakasvatajate toodang ehk välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporti vedasid Alžeeria ja Holland, otra eksporditi suurimates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.

Allikas: Statistikaamet
*- Hõlmab kaubagruppe KN 1001 – nisu ja meslin; KN 1002 – rukis; KN 1003 – oder; KN 1004 – kaer; KN 1005 – mais; KN 1008 – muu teravili
Joonis 1. Teravilja* sihtturud 2015

Loe edasi…