Arhiiv | Taimekasvatus RSS for this section

Taimekaitsevahendite turustamine Eestis võrdluses Euroopa Liidu ja maailmaga

Eestis vähenes taimekaitsevahendite turustamine 2017. aastal pea 15% võrreldes aasta varasemaga. Mida ja kui palju meil täpsemalt turustatakse, millised on muutuse seosed ilmastikuga, kus paikneb Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega ja olukorrast maailmas üldisemalt kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Turustatud taimekaitsevahendite kogus 2017. aastal vähenes

Turustatud taimekaitsevahendina käsitletakse välismaalt ostetud ja Eestisse müügiks toodud taimekaitsevahendit.

Statistikaamet kogub ja analüüsib taimekaitsevahendite müügiandmeid igal aastal. Andmed pärinevad maaletoojatelt, keda on Eestis kokku 14 ettevõtet. Eestis turustati möödunud aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 706 tonni taimekaitsevahendeid, mida oli 15% vähem kui aasta varem. (2016. aastal oli sama näitaja 834 tonni).

  1. aastal turustatud taimekaitsevahendite kogusest moodustasid
  • umbrohutõrjevahendid (herbitsiidid) 66%,
  • seenhaiguste tõrjevahendid (fungitsiidid) 17%,
  • kasvuregulaatorid 13%,
  • putukatõrjevahendid 4%.

Umbrohutõrjevahendite üldine turustatud kogus võrreldes 2016. aastaga vähenes oluliselt ja seda eelkõige glüfosaadi arvelt, mida turustati koguni 38% vähem. Paari varasema aastaga võrreldes on mõnevõrra vähenenud ka putukatõrjevahendite kogus. Seenhaiguste tõrjevahendite turustatud kogus näitab aga viimastel aastatel suurenemise trendi.

I pilt Loe edasi…

Advertisements

Mesilaste heaolu sõltub koostööst

Tänavu on Põllumajandusametile laekunud kuus mesilaste hukkumisega seotud teadet. Kõikide juhtumite puhul reageerisid kohe nii Põllumajandusamet kui ka Veterinaar- ja Toiduamet ning esimesel võimalusel korraldati kontrollid asjaolude tuvastamiseks. Kuigi kõigi juhtumite puhul ei olnud võimalik tuvastada ühte konkreetset süüdlast, siis menetlused viidi läbi põhjalikult ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Hea on tõdeda, et varasema vastandumise asemel on kõik osapooled –  nii mesinikud, põllumehed kui ka ametnikud  – senisest enam omavahel suhtlema ja koostööd tegema hakanud, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Riina Pärtel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Foto: Karolin Lillemäe

Loe edasi…

Tuntud puuvilja- ja marjasorte saab tasuta registreerida 2018. a lõpuni

Alates 2019. aastast ei tohi enam müüa registreerimata puuvilja- ja marjasortide istikuid. Samas saab tuntud sorte Põllumajandusameti peetavas sordiregistris tasuta registreerida veel selle aasta lõpuni. Seega on viimane aeg üle vaadata oma turustatav paljundusmaterjal ja istikusortide nimekiri, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Merjan Savila.

Puuvilja- ja marjaistikute tootmist reguleerivates õigusaktides on tehtud muudatus, mille eesmärk on tõsta turu usaldusväärsust. Euroopa Liidus käivitus 2008. aastal ulatuslik selgitustöö sihiga saada teada kasvatatavad sordid, kirjeldada nende omadused ja need registreerida. Istiku ostmisel on oluline teada saada nii sordinimi kui ka selle sordiehtsus vältimaks olukorda, kus ostes õunapuuistiku sordinimega „Valge klaarõun“ on sügisel puu otsas punapõsksed õunad.

õunad

Fotod: Merjan Savila

Loe edasi…

Teavita teadlikult

Põllutööd on Eestis täies hoos ja sellega seoses on suurenenud ka Põllumajandusametile laekunud kaebuste arv, kirjutavad  Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp ja Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Kahjuks on viimasel ajal levinud arusaam, justkui päevasel ajal ei tohikski taimekaitsetöid teostada. Tihti helistatakse ja kaevatakse ametile juba siis, kui märgatakse pritsi küla vahel liikumas. Päevasel ajal taimekaitsevahendi pritsimine ei ole keelatud, tuleb vaid arvestada nõutud tingimuste ja sobilike ilmastikuoludega. Iga prits põllul ei riku reegleid; lisaks kasutatakse taimekaitseseadmeid ka väetiste laotamiseks. Ka mesilaste hukkumistel on mitmesuguseid põhjuseid. Ilma taimekaitsevahenditeta pealegi põllumajanduses toime ei tule. Samal ajal on väga oluline, et kõik hukkumisjuhtumid oleksid registreeritud, sest vaid nii on ametlikult võimalik tuvastada nende põhjused.

mesi_KatrinPress-16

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Hoia tuulekaer põllust eemal!

Põldudel on hoogsalt käimas viljakoristus, samas hilisemad suvised sordid veel kasvavad. Paraku kasvab ka tuulekaer. Eelmise aastaga võrreldes on tuulekaeraga saastatuse seis veidi paranenud.  Kindlasti mõjutavad seda tulemust ilmastikutingimused, mis möödunud aastal olid tuulekaera kasvuks väga head. Üldine olukord Eestis ringi sõites on aga kurb. Tuulekaera on näha hajusalt üle põldude ja  tihedamalt põlluäärtes. Samuti on põlde, kust ei saa arugi, mida sinna on külvatud, kuna tuulekaera alt ei paista kultuurtaimed välja, kirjutab Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts.

Tuulekaer on raskesti tõrjutav umbrohi, mis vähendab vilja saagikust ning halvemal juhul ei saa saastunud põllult turustuskõlbulikku vilja.  Eriti suurt kahju teeb tuulekaera levik seemnekasvatusega tegelevate tootjate läheduses. Seemnekasvatuses kehtivad ranged nõuded ja kui toodetud partiist leitakse kasvõi üks tuulekaera seeme, siis on kogu partii müügiks kõlbmatu.

tuuleakaer1

Foto: Põllumajandusamet

Loe edasi…

Mesilaste vähenemist saab pidurdada

Mesilaselaadsete populatsioonid on viimaste aastakümnetega maailmas vähenenud, mis pikemas perspektiivis mõjutab nii looduslikke kui ka kultuurtaimi. Taimede mitmekesisuse vähenemine mõjutab omakorda ka teisi nendest sõltuvaid organisme ning toob seega kaasa laialdasema mitmekesisuse languse. Tolmeldajate arvukuse languse põhjustena on välja toodud maakasutuse muutust, sh toiduressursi ja elupaikade kadu, agrokemikaale, kliimamuutusi, patogeene, parasiite. Suurimaks mõjutajaks võib ilmselt pidada mitme teguri koosmõju. Sellest, kuidas tolmeldajate vähenemist pidurdada, kirjutab Maablogis maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Reelika Päädam.

Toetatakse mesilaste korjealade rajamist

Eesti maaelu arengukava vahenditest on alates 2015. aastast olnud võimalus taotleda toetust mesilaste korjealade rajamiseks. Mesilasperede lähedusse loodav õietolmu ja nektarit pakkuv toiduallikas aitab tõsta mesilaste vastupidavust haigustele, kahjuritele ja keskkonnast tulenevatele kahjulikele mõjudele.

1

Foto: Angelika Pedosk

Loe edasi…

Integreeritud taimekaitse aitab piirata kahjustajate levikut

Kui hoolikalt kombineerida bioloogilisi, mehaanilisi ja keemilisi taimekaitselahendusi, saab tõsta kultuurtaimede vastupanu- ja konkurentsivõimet, hoida taimekahjustajad majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning säilitada tasakaal looduse ja inimtegevuse vahel, kirjutab Põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Maris Raudsepp.

Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab kahjustajate leviku piiramiseks ja tõrjeks rakendama integreeritud taimekaitset. Õigel ajal tehtud tarkade valikutega saavutab terve taime, hea saagikuse ja puhta keskkonna.

Kartulimardikas.ETKI

Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineata). Foto: Eesti Taimekasvatuse Instituut

Loe edasi…

Kibedamaitselise kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa söömine võib põhjustada toidumürgistust

Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad näiteks kurk, kabatšokk, kõrvits, pudelkõrvits, suvikõrvits, melon ja arbuus. Selle sugukonna toiduks kasutatavate taimede viljad ning õied võivad vahel olla mõrud. Kibeda maitse annavad viljadele ühendid nimega kukurbitatsiinid, mis võivad toidumürgistust põhjustada, kirjutab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Siret Surva.

Kukurbitatsiinid on mürgised, seetõttu võib mõru vilja söömine põhjustada olenevalt kogusest kõhukrampe, limaskesta tursumist ja kõige halvemal juhul isegi surma. Samas pole pidev toidukaudne kokkupuude kukurbitatsiinidega eriti tõenäoline, kuna ainet esineb toidutaimes väga juhuslikult. Kui viljas esineb kukurbitatsiini, on selle maitse ka kibe ja ebameeldiv, mistõttu ei söö enamasti keegi sellist vilja nii palju, et midagi halba võiks juhtuda.

vegetables-952396_1920

Foto: Pixabay

Loe edasi…

Põllumehe süül ei peaks enam hukkuma ükski mesilane

Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla. Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sümbioosi sarnase koostöö korral, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et koos selgust saada eelmise aasta probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripära, parandada infovahetust ning panna kirja ka jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud nii Maaeluministeeriumist kui ka Põllumajandusametist.

mesi_KatrinPress-16

Foto: Katrin Press

Loe edasi…

Sordikaitsest: rege rauta suvel ja sorti vali talvel!

Globaalse kliimamuutuse ja ühiskondlike väljakutsete tõttu tuleb aretada ka uusi Eesti kliimasse sobivaid taimesorte. Uute sortide aretamise üks eeldus on see, et kaitsealuste sortide tootmisel järgitakse muude nõuete hulgas ka sordikaitse nõudeid. Sordikaitse on üks intellektuaalomandi kaitse vorme ning põllumajandustootmises tuleb selle nõuetega arvestada, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.

Sordivalik sõltub peamiselt kasvutingimustest, sordi kvaliteediomadustest ja saagikusest. Neid omadusi näeb suvel, kui taimik on kasvamas, ja sügisel pärast saagi koristamist. Sobiva sordi valimiseks on viimane aeg talvel. Seda, et ostetav sort peab olema Eesti või Euroopa Liidu sordilehes, teatakse juba hästi, kuid ikka ja jälle tekitab küsimusi sordikaitse.

kartuli_KatrinPress-1

Foto: Katrin Press

Loe edasi…